Perepesad õpetavad probleemidele varakult jaole saama

4. juuni 2021 Silja Ratt Järva Teataja ajakirjanik - Kommenteeri artiklit
Türi Perepesa koordinaator Marika Toots (vasakul), mängutoa juhendaja Evelin Metsis (keskel) ja psühholoog-nõustaja Tiia Tõlgu julgustavad lapsevanemaid Perepessa tulema. Foto: Dmitri Kotjuh

Türil toimetab juba teist aastat kogukondlik kooskäimiskoht ja nõuandekeskus Perepesa. Varase lapseea toetamiseks välja mõeldud ettevõtmisega jätkatakse suure tõenäosusega ka pärast kaheaastase katseprojekti lõppu.

Perepesa on ellu kutsunud SA Lapse Heaolu Arengukeskus koostöös kohaliku omavalitsusega ning piirkonnas tegutsevate sotsiaal-, tervise, ja hariduse valdkonna asutuste ja vabaühendustega. SA Lapse Heaolu Arengukeskus juhatuse liige ja tegevjuht Maarja Oviir-Neivelt ütles, et Perepesade projekt sündis südame ja mõistuse kokkupuutepunktist. Lisaks Türile toimetatakse katseprojektiga ka Viljandis ja Põltsamaal.

Oviir-Neivelt sedastas, et ühelt poolt oli Perepesa loomise põhjus isiklik kogemus ja kuuldu-loetu, kõrvalt nähtud lood sellest, kui palju valu võib olla lapse ja lapsevanema südames seetõttu, et tal on puudunud eluterved eelteadmised lapsevanemaks olemisest, lapse arengulistest vajadustest ja paarisuhte faasidest või on ta need teadmised omandanud liiga hilja.

„Samas teame, et lapsepõlves kogetul on kandev roll meie elu ja saatuse, seeläbi ka tuleviku-Eesti näo kujunemisel. Ega nendest lapsepõlvehaavadest lõpuni ei pääse, aga neid vähendada annab küll. Mulle meeldib mõte, et lapsevanemaks ei sünnita, selleks õpitakse, see on teadlik ja aeganõudev protsess, nagu mistahes muu oskuse heal tasemel omandamine,“ märkis Oviir-Neivelt.

Teisalt sündis Perepesa seetõttu, et valdkonna eest vastutavad ametkonnad on väljendanud ja uuringute tulemused on kinnitanud, et laste ja noorte vaimse tervise probleeme on üha rohkem. Tihti tuvastatakse lapse arenguprobleemid liiga hilja – tõhusaim aeg lastega peret abistada ning probleeme ennetada on lapse sünnieelsel perioodil ning sellele järgnevatel esimestel eluaastatel. Kohapealne ennetustöö peaks olema praegusest süsteemsem ja läbimõeldum.

„Ministeerium ja seadus ütlevad omavalitsustele, et see tegelegu ennetusega, aga ei ütle, kuidas,“ tõdes Oviir-Neivelt.

Õnnelikud vanemad ja laps

Nendest tõugetest sündiski SA Lapse Heaolu Arengukeskus, vabakonna ja erasektori initsiatiiv, kus valdkonna ekspertidega töötati välja Perepesade kontseptsioon, kuidas tõhusalt toetada peret ja last – anda peredele usku, turvatunnet ja professionaalset nõu ning ennetada ja varakult märgata last ohustavaid riske.

Oviir-Neivelti sõnul on Perepesa ühelt poolt kogukonnakeskus, kuhu iga lapsevanem saab tulla oma väikelapsega aega veetma ja teiste vanematega suhtlema, teisalt aga professionaalne nõuandekeskus, kus toimub läbimõeldud ja võimalikult palju teadus- ja tõenduspõhisele alusele toetuvaid tegevusi pere kui terviku toetamiseks. Perepesa sarnaneb Põhjamaades levinud peremajadega, kuid arvesse on võetud Eesti iseärasusi ja meie kohalike omavalitsuste võimalusi.

Kokkuvõttes peaks ennetustöö aitama riigil ära hoitud ja vähenenud probleemide ning tagajärgedega tegelemise arvelt tulevikus raha säästa.

Perepesade tegevust kohapeal, nii teenuste kui halduskulude osas, rahastavad kohalikud omavalitsused. Lapse Heaolu Arengukeskuse kui Perepesade tegevuse koordineerija tegevust rahastavad valdavalt eratoetajad ja fondid.

Oviir-Neivelt märkis, et kuna lapse esimesi eluaastaid saab kõige paremini toetada, abistades tema vanemaid, on nende teenused suunatud eelkõige vanematele. Perepesas pakutakse mitmesuguseid vanemaharidusprogramme, paarisuhte toetamist, psühholoogilist nõustamist ja harivaid loenguid, koos käivad mitmed tugigrupid. „Kui vanemad on õnnelikud, on üldjuhul õnnelik ka laps,“ tõdeb Oviir-Neivelt.

Lastele mõeldes on Perepesades sisustatud mängutuba ja viiakse läbi mitmeid huviringe, kus arendatakse laste motoorikat, sotsiaalseid oskuseid, jne.

Kui kõik hästi läheb, loodetakse 2022. aasta jaanuaris avada veel viis uut Perepesa, kellega jätkatakse Perepesa kontseptsiooni toimivuse testimist ja arendamist järgmise kahe aasta jooksul.

„Kui see aeg on möödas, loodame jõuda tulemuseni, kus võime öelda, et meil on toimiv Perepesa mudel, mida julgeme soovitada omavalitsustele üle Eesti,“ lausus Oviir-Neivelt.

Abi küsida pole häbiasi

Türi Perepesa koordinaator Marika Toots nentis, et Perepesade tegevusaega on mõjutanud kaks koroonalainet. Ta usub, et viiruseta oleks nende teenused käivitunud veelgi paremini.

Esimese katseaasta jooksul 2019. aasta septembrist 2020. aasta septembrini külastas Türi Perepesa 1386 inimest.

Põhjamaade kogemus näitab, et inimestel võtab aega, enne kui nad harjuvad perekeskustes käima.

Türi Perepesas on kõige populaarsemaks osutunud psühholoogiteenus. Samuti on palju osaletud „Imeliste aastate“ vanemlusprogrammis. Kaks korda aastas korraldatakse perekooli. Palju tehakse koolitusi lapsevanematele huvipakkuvatel teemadel.

Toots selgitas, et kuna nad on alles katseprojekti faasis, ongi neil võimalus palju katsetada ning uurida, milliste teenuste järele suurim vajadus on.

Kuna tegu on Türi valla finantseeritava Perepesaga, on Türi valla elanikele enamik teenuseid tasuta.

„Elu on näidanud, et kui keegi satub meie Perepessa mängutuppa või koolitusele, tuleb ta tavaliselt siia tagasi,“ täheldas Toots. „Me ei taha näida ametiasutusena. Soovime, et siin oleks soe ja mõnus turvaline koht, kuhu vanemad julgevad tulla nõu või abi küsima ja jagama oma teadmisi teistega.“

Toots leiab, et nende juurde tee leidnud laste jaoks võiks mure korral abi küsimine muutuda sama tavapäraseks kui hammaste pesemine. Praegu on paljude täiskasvanute suhtumine selline, et murega tuleb üksi toime tulla või oodata, kuni see iseenesest ära kaob. Paraku ei pruugi seda juhtuda.

„Tore on näha, kui inimesed saavad abi, ja sa näed, et tohutu koorem on nende õlgadelt kukkunud,“ täheldas Toots.

Kuigi Perepessa on seni tee leidnud rohkem naised, on Toots lootusrikas ka meeste suhtes. Vanemlusprogrammide puhul tehakse tööd selle nimel, et neis osaleksid ema ja isa koos. Toots märkis, et nende teenustel on käinud ka mõned üksikisad.

Perepesa üks populaarseim teenus on lapsehoid. Koolitustel või nõustamistel käies on võimalik laps tasuta mängutuppa jätta. Seda võimalust kasutatakse agaralt.

Koroona-aasta jälg

Psühholoog-nõustaja Tiia Tõlgu on Türi Perepesas ametis möödunud aasta septembrist.

Ta kirjeldas, et enamasti pöördutakse tema poole lastega seotud muredega, küsitakse nõu seoses lapse arenguga, käitumisega, probleemidega koolis/lasteaias, nutisõltuvusega jms. Tihti on mureks ka peresisesed suhted, lahutusega toimetulek, lein ja lapsevanema enda jaksamine.

Ka Tõlgu tõi välja, et koolieelses eas sõltub laste heaolu eelkõige lapsevanema heaolust ja vanemlikest oskustest. Seetõttu peab ta eriti oluliseks tööd lapsevanematega.

„Kui lapsevanem jaksab rohkem, teab rohkem, oskab rohkem, tema meeleolu on stabiilsem ja rõõmsam, siis on lapsega hästi. Siinkohal julgustangi lapsevanemaid meie poole pöörduma, nõu ja kindlust saama,“ lausus Tõlgu.

Psühholoog on tähele pannud, et koroona-aasta on peredele oma jälje jätnud. See on mõne lapse raskused teravamalt esile toonud ja probleem on süvenenud. Tõlgu kirjeldust mööda tunnevad vanemad kohati, et on lapsega seotud murega rohkem üksi jäänud, kuna laste vastuvõtte erialaspetsialistide juures on tühistatud ja edasi lükatud, lahendused/ravi on jäänud ootele või veninud.

„Samas näen, et mõne lapse iseseisvus ja enesekindlus on kasvanud, kohati ka usaldus lapse ja vanema vahel, sest vanem näeb, et laps saab paljuga ise hakkama,“ lisas Tõlgu.

Lapsevanemad on Tõlgu sõnutsi mõnikord hädas psühholoogiteenuse kohta info leidmisega. Samuti asutakse sellega enamasti tegelema alles siis, kui mure on väga suureks paisunud. Praegu tuleb lapsevanematel nii psühholoogi- kui ka mitme teise teenuse saamiseks pöörduda teise maakonda ning see teeb asja keerulisemaks.

Neid, kes pelgavad psühholoogi poole pöörduda, julgustab Tõlgu seda siiski tegema.


Üksikisa leidis tuge

Kahe väikelapsega üksikisa Egert (32) kuulis Perepesast kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaudu, kes suunas ta „Imeliste aastate“ koolitusele. Ta tunnistab, et enne koolitust oli ta lastega toimetamise teadmispagas üpris tagasihoidlik. Tänu koolituselt saadud nippidele ja teadmistele on tal nüüd lastega palju tugevam side ning ta teab, mis ja kuidas nende käitumist mõjutab.

Praeguseks on Egert käinud juba mitmel Perepesa koolitusel. Mehe sõnutsi on seal väga toredad ja headest eestvedajatest koolitajad. Perepesa teenuseid kasutavad ka Egerti lapsed, kes käivad psühholoogilises nõustamises. Mees on rahul, et vajadusel saab Perepesas kasutada ka lapsehoiuteenust.

„Minu arust on Perepesa teenused vägagi olulised. Soovitan soojalt ka kõikidel teistel lapsevanematel selliste teenustega liituda. Vene aja lastekasvatuspoliitika jäägu vene aega,“ märgib Egert.

Skeptilisus kadus kiiresti

Kaidi (28) ja Indrek (32) käisid Türi Perepesas „Imeliste aastate“ koolitusel. Perepesast kuulis kõigepealt Kaidi, kes nägi Facebookis mängunurga reklaami. Esmalt läkski ta lastega vastavatud mängutuppa mängima ning siis juba tuttava soovitusel koolitusele.

Indrek kuulis Perepesast tänu abikaasale, kes leidis, et nad võiksid koos koolitusest osa võtta.

Kaidi ütleb, et talle andis „Imeliste aastate“ koolitus juurde enesekindlust. Naine sai palju häid nippe, kuidas kodus ühte või teist situatsiooni lahendada.

„Kuna käisime koolitusel abikaasaga koos, siis andis see meile ka ühesuguseid kasvatusnippe, seega vähendas koolitus ka omavahelisi probleeme,“ täheldas Kaidi. Indrek lisas, et huvitav oli kuulata ka teiste koolitusele tulnud lapsevanemate näpunäiteid, kogemusi ja lähenemisviise (nippe), mida proovida.

Kaidi leiab, et eriti praegusel ajal on niisugused koolitused olulised, kuna koroona tõttu veedetakse tavapärasest rohkem aega kodus ninapidi koos ning pinged on kiired tekkima.

Indrek möönab, et on tavaliselt uute asjade suhtes skeptiline, oli ka selle koolituse suhtes. Nüüd julgeb seda teistelegi soovitada.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!