Prantsuse tüdruk uurib Eestis fosforiiti
Tallinna tehnoloogiaülikooli geoloogia instituudi doktorant Sophie Graul valis doktoriõpinguteks Eesti, sest hindab siinset riiki ja ühiskonda. Oma lõputöös uurib noor teadlane Eesti fosforiidivarusid ning neid sisalduvaid haruldasi muldmetalle.
Sophie Graul kinnitas, et huvi selle vastu, mis toimub maakoore all, tärkas tal juba lapsepõlves. „Meil Prantsusmaal tunnevad väikesed lapsed suurt huvi vulkaanide vastu. Mina pole lihtsalt suureks kasvanudki,“ naerab 24-aastane doktoriõppe üliõpilane, kes enne Eestisse saabumist kaitses kodumaal maateaduste bakalaureuse- ja magistrikraadi ning uuris selle aja jooksul nii vulkaane ja magmat kui ka maavarasid. Ka põnevat töökogemust on Sophiel omajagu. Ta töötas teadusinsenerina kaks aastat Prantsusmaa rahvusvahelises kaevandus- ja metallurgiaettevõttes Eramet. „Olen peamiselt tegelenud titaanivarude uurimise ja kvantifitseerimisega Grande Cote’i rannajoonel Senegalis, osalenud pürometallurgia katseprojektis ja keskendunud sealjuures mineraloogilistele analüüsidele,“ kirjeldab Sophie oma varasemaid erialaseid kogemusi.
Doktoriõppesse astumise eel uuris prantslanna hoolega eri riike ja ülikoole. Valik langes Eestile ja Tallinna tehnikaülikoolile. „Kui ma edasiõppimiseks võimalusi otsisin, tutvusin esmalt kogemuslugudega ja lugesin lisaks teiste üliõpilaste soovitusi ning Eesti hakkas mind huvitama,“ kinnitab Sophie, kes nüüdseks juba natuke eestikeelseid lauseid moodustada oskab.
Praegu kirjutab Sophie doktoritööd, annab loenguid ja osaleb ressursside teadus- ja arenduse ehk ResTA projektis, kus uurib fosforiite ja tegeleb metallurgiliste uuringutega. Fosforiitide puhul on tegemist kriitiliste toormete nimekirja kantud maavaraga ja on teada, et nii suuri varusid kui Eestis mujal Euroopas avastatud ei ole. Tööstusele pakuvad huvi nii fosforiidist saadav fosfor, mida kasutatakse eelkõige väetiste tootmises, kuid ka võimalikud haruldased muldmetallid. Selleks tehakse ResTa programmis põhjalikud uuringud, kus on oma osa ka prantslannal. Ka neiu doktoritöö on seotud fosforiidi ja selle rikastamisvõimaluste uurimisega: „Oma töös keskendun Eesti fosforiitide haruldaste muldmetallide (REE) elementide klassifitseerimisele ja kvantifitseerimisele. Esimene väljakutse on mõista nende ladestuste teket ja haruldaste elementide (peamiselt apatiidide) omadusi. Selleks analüüsin ja võrdlen neid sarnaste ladestuste ja varasemate uuringutega. Teine väljakutse on modelleerida selle ressursi varieeruvus Eesti maardlates ning töötada välja haruldaste muldmetallide kontsentratsiooni ja kasutamise mudelid.“
Sophie Garul on Eestis kohanenud, ta naerab, et enam ei heiduta teda meie külmavõitu talved ega ka pisut kummaline komme hoiduda bussis teise inimese kõrvale istumast. Siinne sissepoole elav rahvas on talle omaseks saanud. „Prantslased ja eestlased on erinevad just selles, kuidas nad ennast väljendavad. Ma ütleksin, et prantslased on sinu ees väga soojad, kuid tegelikult nad isiklikul tasandil palju ei hooli. Eestlastega on justkui täpselt vastupidi ‒ suhete loomine võtab kauem aega, aga need suhted on lõpuks ehedamad.“
Ta hindab Eesti turvalist keskkonda, kus noorel naisterahval on hea elada ja õppida. Väiksena vulkaanidest vaimustunud Sophie loodab, et ka siinsed tasasel maal kasvanud noored leiavad endas huvi avastada maapõue saladusi. „Maateaduste vallas on teadmiste ja kogemuste rakendusvõimalused ülimalt mitmekülgsed. See eriala on kindlasti üks neist, mis annab meile võimaluse avastada maailma, kus elame. Ükskõik, kas räägime geotehnikast, keskkonna- ja materjaliteadustest või hoopiski keskkonnakaitsest,“ loetleb Sophie valdkondi, mis maapõueteadustega kokku puutuvad. Ühtlasi ei tohi me noore teadlase sõnul unustada, et inimeste igapäevaelu on maateadustega otseselt ja tugevalt seotud ja seetõttu seisab inimkonnal ees hulk lahendamist vajavaid ülesandeid: „Ükskõik, kas räägime kriitiliste ressursside kasutamiseks vajalike uute tehnoloogiate väljatöötamisest või jäätmete ja kaasproduktide väärindamisest. Samuti ei saa me kõige selle juures unustada keskkonda, eri piirkondade taastamist ja sotsiaal-majanduslikku aspekti. See on valdkond, millel on pikaajaline perspektiiv, kuid mille tulemusi näeme juba mõne aastaga,“ kinnitab maapõueressursside doktorant Sophie Graul.