Tartus selgusid parimad soome keele tundjad

Mikael Agricola nimelise soome keele olümpiaadi võitis õpetaja Ruth Rappoldi õpilane Rando Kalbus Viimsi gümnaasiumist.

Olümpiaadi lõppvoorus, mis toimus 4. juunil,  osales 18 õpilast seitsmest koolist. Eelvoorust, mis korraldati jaanuaris-veebruaris koolides, võttis osa 97 õpilast üheksast koolist. Eelvoorus osalejaid oli tänavu rekordarv, kuid koole on varem rohkem olnud.

Võistluspäev algas Soome suursaadiku Timo Kantola tervitusega videosillalt. Seejärel tuli õpilastel proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus ning lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid. Seekord olid need teemal „Oma koti kullan kallis“. Näiteks kirjutamisülesandes tuli arutleda selle üle, milline on elu maakeral saja aasta pärast, ja suulises osas räägiti, kuidas igaüks saaks oma elukeskkonna eest hoolitseda.

Pärast ülesannete lahendamist said nii õpilased kui õpetajad kuulata Soome Instituudi praktikandi Venla Suojala loengut soomlastest sotsiaalmeedias. Päev tipnes auhindade ja sponsorite kingituste jagamisega, mida korraldas Soome Instituudi programmijuht Liina Ergma. Iga osaleja sai kingituse olümpiaadi kauaselt sponsorilt Fazer Eesti AS. Parimatele andsid auhinnad Tartu ülikooli teaduskool ja Soome Instituut ning Viking Line Eesti.

Neljaliikmelise žürii esimees oli TÜ soome keele külalislektor Juha-Matti Aronen, liikmed, korraldava komisjoni esimees, TÜ soome keele ja kultuuri assistent Margit Kuusk, Mart Reiniku kooli eesti ja soome keele õpetaja Tiiu Heinsalu ja Soome Instituudi programmikoordinaator Heidi Iivari, kes kõik koostasid ka ülesandeid. Abilisi-õpetajaid oli Ergma sõnul veelgi.

Viimsi gümnaasiumist osales eelvoorus lisaks Randole veel üks õpilane. Kooli soome ja saksa keele õpetaja Ruth Rappold (pildil) rääkis, et nägi eelvooru töid, ning hindas ülesanded päris raskeks – vaja oli grammatikateadmisi ja saada aru luuletusest.

Soome keelest sai valikaine kohe, kui Viimsi gümnaasium kolme aasta eest avati. Olümpiaadi võitja Rando oli esimeses keelegrupis. Kuna valikkursus kestab kaks aastat, õppis noormees sel aastal keelt iseseisvalt. „Minu käest laenas ta vahel Soomes välja antud põhikooli loodusõpetuse, füüsika- jt õpikuid,“ rääkis Rappold. Rando tegi ka tundideks teistele lahendamiseks-võistlemiseks Kahoote. Olümpiaadil kirjutasid mõlemad viimsilased oma töid nende teadmistega, mis neil olid, eraldi ette valmistamata.

„Olen proovinud teha tundidest toreda sugulaskeele õppimise, kus on palju äratundmist, kuid saab ka nalja samade sõnade eri tähenduste üle, kus palju suheldakse õpitavas keeles ja kontaktõppel palju mängitakse,“ kirjeldas Rappold sugulaskeele õpetamist. „Olen proovinud anda õpilastele edasi oma armastust soome kultuuri – nii keele kui kirjanduse, muusika kui kunsti – vastu.“ Eelmisel õppeaastal käisid õpilased kahel Soomega liituval kunstinäitusel, külastati Soome Instituuti ja suursaatkonda. Enne mullust koroonapiirangut jõudis kooli visiidi teha suursaatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi. Viimsi õpilased on võõrustanud Mäkelanrinteen gümnaasiumi õpilasi, kellega plaaniti vastastikku külaskäike.

Õpetaja sõnul on tema õpilased saanud suhu soome, muu hulgas ka salmiakki ja Fazeri šokolaadi maitse. „Kaks korda kuus kolmapäeviti – loomulikult ainult kontaktõppes – oli meil roskapäivä või karkkipäivä – tõin õpilastele Soome kommi ja nad pidid seda minu käest soome keeles küsima. Väga naljakas oli, kui õpilased tulid tundi küsimusega „Onko tänään roskapäivä?“,“ jutustas Rappold. Alles hiljuti oli üks tema õpilane öelnud, et „soome keel on nii tore. Teistes keeltes tuubitakse sõnu ja tehakse kontrolltöid, meil on tundides nii lahedad külalised, me tantsime-laulame soome keeles, mängime lauamänge ning vaatame „Muumisid“.“

Sel aastal õpiti Eestis soome keelt 40 üldhariduskoolis, õppijaid oli kokku ligi 1400. Hõimurahva keelt õpitakse üldhariduskoolides nii B- kui C-keelena. Soome kirjakeele isa Mikael Agricola nimeline soome keele olümpiaad toimus Eestis 24. korda. Olümpiaad on mõeldud üldhariduskooli 9.–12. klassi õpilastele ja kuni 20-aastastele kutsekooliõpilastele. Varem on eelvoorudes osalenud ka mõned kutsekooliõppurid, kuid mitte tänavu.

Soome keele parimad

• 1. koht, 132 p – Rando Kalbus, Viimsi gümnaasiumi 12. kl, õpetaja Ruth Rappold.
• 2. koht, 118 p – Alex-Sander Arisalo, Tapa gümnaasiumi 12. kl, õpetaja Katri Lehtsalu.
• 3. koht, 113 p – Ingrid Roosiväli, Tartu Tamme gümnaasiumi 11. kl, õpetaja Piibe Leiger.

            Võimalik oli koguda 150 punkti.