Teeme kaasava hariduse rakendamisele restardi
Kaasav haridus takerdub tihti negatiivsete hoiakute, õppe vähese diferentseerimise ning raha ja tugispetsialistide nappuse taha. Oma artiklis vaatame, kuidas on Ristiku põhikoolil õnnestunud nendest muredest üle saada.
Juba enam kui kümme aastat tagasi sõnastati seaduse tasandil Eesti hariduskorralduse juhtivaks printsiibiks kaasav haridus. Kontseptsioon, mille kohaselt on igal lapsel õigus omandada kvaliteetne haridus kodulähedases koolis, kus muuhulgas arvestatakse õpilase individuaalsete võimetega ning tagatakse vajalike tugisüsteemide kättesaadavus. Riigi toetada on jäänud ja jäävad ka edaspidi need õpilased, kelle jaoks pakub parimat arengukeskkonda erikool.
Kaasava hariduse mõte takerdub tihti kolme suurema komistuskivi taha. Esiteks hoiakud, teisisõnu negatiivne suhtumine haridusliku erivajadusega (HEV) õpilastesse. Teiseks, vähene valmisolek mitte a priori lähtuda õpilaste vajadustest, vaid soov integreerida nad juba olemasolevasse, suhteliselt universaalsesse süsteemi. Kolmandaks, hariduselus juba mantrana ilma tegev jutt rahanappusest ja tugispetsialistide puudusest.
Eespool väljatoodu võib tekitada tahtmise kuulutada kaasava hariduse kontseptsioon elujõuetuks, kuid siin on üks suur AGA. Statistika näitab, et HEV-õpilased moodustavad stabiilselt kõikidest õpilastest umbes viiendiku. Seega, kui käesoleval õppeaastal õpib üldhariduskoolides kokku veidi üle 155 000 õpilase, siis kaasava hariduse ebaedu mõjutab otseselt enam kui 34 000 õpilast. HEV-õpilaste arv koolisüsteemis on piisav motivaator, et kaasava hariduse tõlgendamisele ja rakendamisele restart teha.
Teadlik suunamuutus
Ristiku põhikooli ja erikoolide vahele joonistatakse tihti võrdusmärk. Paralleeli tõmbamine lähtub kooli ajaloost. Ristiku kool oli pikka aega ainult õpiraskustega laste kool, kuid õpilastele sobivama arengukeskkonna pakkumiseks ning hariduspoliitilistele ootustele vastamiseks seadsime juba mõnda aega tagasi kooli uuele arengukursile. Kui varasemalt olime kool, kus õpilased õppisid ainult eriklassides, siis nüüdseks on meil avatud ka tavaklassid. Iga õpilase individuaalse õpiraja toetamine ja tema arengupotentsiaali maksimeerimine on motiveerinud meid ületama kaasava haridusega seotud kitsaskohti.
Kõik algab tahtest
Kaasav haridus loob väärtust ja toob kasu kõigile, kuid kontseptsiooni kasutegurite märkamine ja realiseerimine eeldab tahet. Kooli tahtest ja pingutustest üksi ei piisa. Koostööd tuleb teha kõikidel tasemetel ja kõikide osapoolte vahel: riik, koolipidaja, kooli juhtkond, õpetajad, õppijad ning nende perekonnad. Kuigi eelarvamused HEV-õpilaste osas on visad kaduma, siis näitab Ristiku kooli kogemus, et kaasav haridus sillutab teed sallivamale ühiskonnale. Mitmekesise õpilaskonnaga koolis tekib positiivne sünergia. Meie õpetajad näevad iga päev, kuidas õpilased ühises koolikeskkonnas arendavad üksteise sotsiaalseid oskusi, algatusvõimet ja loovust. Kooli kogemuse põhjal võime väita, et mitmekesine õpilaskond töötab lisaks edukale sotsialiseerumisfaktorile ka intellektuaalset toonust hoidva stiimulina.
Kuidas koolis erinevustega toime tulla?
Kaasava hariduse rakendusliku poole pealt on koolidele antud vabad käed. Tuge vajavad õpilased võivad õppida kas tava- või eriklassis. Kontseptsiooni rakendamise algusaastatel oli tavapärane praktika õpetada HEV-lapsi just tavaklassis. Tihtilugu tähendas see seda, et abi vajavad lapsed maandusid klassiruumi tagumisse pinki, kus toimetasid vastavalt oma jõudlusele. Taoline lähenemine aga pärsib kõikide õpilaste võimalust saada võimetekohane haridus. Niimoodi on paljudes koolides jõutud seisukohale, et tuge vajavat õpilast ei saa tulemuslikult integreerida tavaklassi töösse. Kahjuks on siinkohal tihtilugu tegemist ka omamoodi vahefinišiga, kus koolid on valmis kaasavale haridusele käega lööma, öeldes, et see ei toimi, proovimata leida oma koolile sobivat mudelit. Tavakoolides on küll suurenenud eriklasside loomine ja nendes õppimine, kuigi suurt pilti vaadates ei ole tegemist piisavalt laiaulatusliku praktikaga, eriti Tallinnas.
Ristiku kool on vormilt ühtne, aga sisult väga mitmekesine. See tähendab, et kõik õpilased õpivad küll riikliku õppekava alusel, aga endale sobivas klassitüübis. Klassitüüpe on kolm: tavaklass, tõhustatud toe ja eritoeklass. Eritoeklassis õpib kuni kuus, tõhustatud toe klassis kuni 12 ning tavaklassis 20 õpilast. Tavaklassis õppivate õpilaste tavapärasest pisut madalama arvu determineerib ajaloolise koolimaja klassiruumide väiksus, mitte sisuline vajadus.
Eritüübiliste klassikomplektidega koolimudel teenib iga õpilase huve. Miks? Iga õpilane peab õppima endale sobivas arengukeskkonnas ja õpetajate hinnangul on taoline süsteem väga väärtuslik – see on õpilasesõbralik ja annab mänguruumi. Ristiku koolis rakendatav mudel võimaldab õpilasel kogu põhikooli vältel liikuda eri klassitüüpide vahel. Näiteks kui aktiivsus-tähelepanuhäirega õpilane on kooliga kohanemise järel piisavalt küps ning tugimeetmed on olnud mõjusad, siis on õpilasel võimalus liikuda ühest klassitüübist teise, endale sobivama arengutsooniga klassi. Või näiteks on õpilasel diagnoositud depressioon või muu meeleoluhäire, ta ei lange koolist välja, vaid saame niigi keerulises olukorras olevale õpilasele võimaldada omandada põhiharidust ajutiselt väiksema koormusega eriklassis.
Lisaks on õpilastel võimalik liikuda õppeainete vahel. Näiteks võib sotsiaalse ebaküpsuse tõttu eriklassis õppiv õpilane olla väga andekas inglise keeles. Kuna selle omandamine ei eelda õpilaselt suurt pingutust, on õpilasel võimalus inglise keele ainetunnis liituda sama lennu teise klassitüübi õppetööga. Taolise paindlikkusega käivitame õpilase arengus märksa laiema dimensiooni: 21. sajandi kooli funktsioon ei ole enam ammu kasvatada pelgalt teadmiste arsenali, vaid arendada ka eluks vajalikke üldpädevusi, antud juhul sotsiaalset pädevust.
Taoline kaasava hariduse mudel lähtub iga lapse individuaalsest õpirajast ning klassitüübi vahetamine õpilase jaoks juba tuttavas koolikeskkonnas ei põhjusta suurt emotsionaalset ja sotsiaalset tagasilööki. Eri tüüpi klassidega koolimudeli edu garant on toimetamine ühe õppekava alusel: kas RÕK või LÕK. Õppekavade kombineerimine takistab kõigile sobiva arengukeskkonna loomist.
Milline oleks lahendus nende koolide jaoks, kus vähene HEV-õpilaste arv ei võimalda eriklassi avada või ei võimalda seda koolis valitsev ruumipuudus? Et kool saaks kohaneda kaasava hariduse võimaluste ja vajadustega, tuleb pudelikaelast ülesaamiseks anda teatepulk üle koolipidajale. Esiteks, kui koolis ei ole võimalik avada eriklassi, siis peab klassis õppivate laste piirarv olema väiksem, nii nagu see toimib lasteaedades – üks haridusliku erivajadusega laps täidab rühma piirnormist kolm kohta. Selline paindlikkus on hädavajalik vähemalt seniks, kuni Eesti haridussüsteemis puudub toimiv abiõpetajate süsteem ning tugispetsialistide pink koolide uste taga ei ole pikenenud. Teiseks, kaasava hariduse ja õpilase individuaalset õpirada rõhutava riikliku haridusstrateegia 2021–2035 mõtte ning väga suure õpilaste arvuga koolide olemasolu vahel on käärid.
Eksimine annab võimaluse õppida
Nii nagu tänapäeva ühiskond, nii eeldab ka eri tüüpi klassikomplektidega koolimudel paindlikkust ja julgust oma vigu tunnistada. Teatud ajadistantsilt tagasi vaadates võib selguda, et mõne õpilase liigutamine ühest klassitüübist teise ei pruukinud ka parima tahte juures olla parim valik, mistõttu tuleb tehtud otsus üle vaadata ja tõhusam lahendus leida. Kool kasvab ja areneb pidevalt koos õpilasega ja vastupidi – õpilane koos kooliga.
Ressursid ja õpetaja tööriistakast
Ristiku kooli rahastatakse teiste koolidega sarnastel alustel ning meil ei ole eelisseisundit tööjõuturul – ka meile tööle tulevad õpetajad on üldjuhul eripedagoogilise ettevalmistuseta. Külluses ei tegutse ükski kool, kuid siiski võiksime laiema pilguga ringi vaadata, et juba olemasolevad ressursid enda kasuks tööle panna. Näiteks võiks tugispetsialistide põuale leevendust tuua ning õpetajate tööriistakasti mitmekesistada Tartu ja Tallinna ülikoolis avatavad kaasava hariduse õppekavad, kuhu on end täiendama oodatud juba töötavad kooliõpetajad. Ristiku koolis nii tava- kui ka eriklassidega töötavate õpetajate kogemus näitab, et kui õpilane õpib endale sobivas arengukeskkonnas, siis ei eelda tema õpetamine õpetajal ebainimlikke võimeid. Eriklassis tuleb silmas pidada õpilase eripära ning vastavalt sellele õpitavat enam diferentseerida.
Leiutage koolile omaenda eripärane mudel
Kaasavat haridust ei saa korraldada ega juhtida tsentraalselt. Nagu iga õpilane on eriline ja eeldab individuaalsust, on iga kool unikaalne. Individuaalsus ja unikaalsus eeldavad aga universaalsetest lahendustest loobumist. Ristiku kooli jaoks ei tähenda kaasav haridus pelgalt HEV-õpilase õpetamist tavaklassis. Ristiku kooli jaoks ei ole kaasav haridus ka ainult eriklassidega kool. Meie ootusi kaasavale haridusele täidab koolimudel, kus õpilastel on võimalus liikuda nii eri klassitüüpide kui ka õppeainete vahel. Mis aga sobib Ristiku koolile, ei pruugi automaatselt sobida mõnele teisele koolile. Lisaks unikaalsusele on igal koolil regionaalsusest ja õpilaste arvust tulenevad eripärad. Küll aga julgeme soovitada, et leiaksite üles ja arendaksite välja oma koolile sobiva kaasava hariduse näo. Koole, kelle jaoks see on juba läbi käidud tee, kutsume üles oma kogemusi jagama.
- Ristiku kooli kogemus näitab, et kaasav haridus sillutab teed sallivamale ühiskonnale.
- Ristiku põhikoolis on tavaklassid, tõhustatud toe ja eritoeklassid. See võimaldab õpilasel liikuda eri tüüpi klasside ja õppeainete vahel.
- Mis sobib Ristiku koolile, ei pruugi automaatselt sobida mõnele teisele koolile.