Tudengid keskendusid autistliku mõttelaadi tugevustele

2021. aasta kevadsemestril osales 18 Tallinna ülikooli pedagoogika, sotsiaaltöö, eripedagoogika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse ning hariduse juhtimise eriala tudengit TLÜ ELU (erialasid lõimiv uuendus) projektis SpetsialistiELU. Eesmärk oli selgitada välja Eesti autistlike laste ja noorte süvahuvid ning koostada tulemuste pinnalt sihtgrupile suvine laagriprogramm. Üldisem eesmärk oli ka autismi kui erivajaduse kuvandi parandamine ja ühiskonna teadlikkuse tõstmine.  

Teadus, kunst, keeled või kodumasinad – mis köidab spetsialistiks sündinud inimese meeli? Meie keskel on inimesi, kelle aju eripära võimaldab neil hüperfookustada tähelepanu teatud kitsastele teemadele ning saavutada neis kergesti spetsialisti tase. Paljudel niisugustel inimestel on diagnoositud autism. Autistlike eripäradega õpilasi on meie koolides üha rohkem ning seega on niisugused spetsialistid paljudele õpetajatele tuttavad.

Autismi kui neuroloogilise eripära tugevused väärivad senisest suuremat teaduslikku tähelepanu. Meditsiiniline mudel käsitab autismi kui häiret ja defineerib seda mitmesuguste puudujääkide, raskuste ja piirangute kaudu. SpetsialistiELU projekt soovis aga välja tuua autistliku mõttelaadi tugevused, väärtustades sellega sageli kaasnevat erakordset võimet infot töödelda ja talletada.

Süvahuvid pigem norm 

Alustasime oma projekti teemakohase teaduskirjandusega tutvumisest. Saime kinnitust, et süvahuvid on autistlike inimeste puhul pigem norm kui erand. Süvahuvid võivad kuuluda nii täppisteaduse, sotsiaalteaduste, tehnoloogia kui kunstide valdkonda, kuid väljenduvad pigem faktipõhise info kogumises ja süstematiseerimises kui loomingus.

Süvahuvidega tegelemine võimaldab autistlikul inimesel meeldivalt aega veeta, pakub heaolutunnet ning motivatsiooni seesmiseks arenguks ja aitab maandada stressi. See võib kaasa tuua tunnustust, suhtlemisvõimalusi sarnaste huvidega inimestega ning viia karjäärini valitud alal.

Teaduslikult on tõestatud, et süvahuvide lõimimine õppeprotsessi mõjub hästi autistliku õpilase osalemisele õppetegevustes, iseseisva töö võimele ning seesmisele motivatsioonile. Kuna süvahuvidel on tähtis roll autistliku inimese identiteedis ja minapildis, on väga oluline, et õpetaja arvestaks nendega õppetöö planeerimisel. Süvahuvide kaasamine õppetöösse on samm lähemale personaliseeritud õppele.

Projekti järgmise tegevusena koostasime küsimustiku, mida jagasime Eesti autismi- ja autistide ühingute, erivajadustega laste vanemate sotsiaalmeediagruppide, autistlike laste õpetamisele spetsialiseerunud koolide ning rehabilitatsioonikeskuste kaudu. Küsimustiku eesmärk oli selgitada välja autistlike eripäradega laste ja noorte süvahuvid nii spetsiifiliselt kui ka valdkondade kaupa.

Uurimistulemused

Küsimustikust laekus info kokku 77 süvahuvi kohta. Vastanute seas oli nii autistlike laste vanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste ja terapeute kui ka täiskasvanud autistlikke inimesi. Vastused olid väga erinevad ja põnevad ning nende kategooriad andsid võimaluse teha üldistusi. Kõige populaarsemaks süvahuvide valdkonnaks osutus teadus.

Vastustes toodi välja sügavat ja püsivat huvi näiteks astronoomia, keemia, geograafia, psühholoogia või psühhopatoloogia vastu. Toodi välja, et huvitavad just faktid, tõenduspõhine teadus, algandmed, algne päritolu. Kõik, mis põhineb loogikal ja reaalsetel faktidel ja mida saab kinnitada loogiliste tõenduspõhiste seostega.

Populaarsuselt järgnevaks osutus huvi ajaloo ja kultuuri vastu. Nimetati huvi spetsiifiliste ajaloosündmuste või -perioodide, kadunud tsivilisatsioonide vastu, aga köitsid ka mitmesugused õnnetused, katastroofid, laevahukud ja lennuõnnetused. Palju vastuseid sai ka kategooria „numbriline ja faktiline informatsioon“, mille alla paigutusid süvahuvid ühistranspordi liikide, peatuste, sõiduplaanide ja graafikute vastu, samuti maailma riikide, pealinnade ja lippude tundmine ning kõik mõõtühikutega seotu.

Kõrgele kohale platseerus muidugi ka arvutimängude kategooria, kus nimetati täielikku pühendumust mängudele nagu Minecraft, Fortnite, Roblox and GTA 4.

Süvahuvide olulisust autistlike inimeste jaoks näitab nendega tegelemise intensiivsus ja kestus – reeglina tegelesid vastanud oma huviga iga päev ning sageli mitme aasta jooksul. Niimoodi polegi üllatav, et noortest saavad oma ala eksperdid ehk spetsialistid.

Meie uurimusel ei olnud küll kontrollgruppi, mis oleks koosnenud autistlike eripäradeta noortest (see ei olnud meie projekti seisukohast oluline), kuid võib spekuleerida, et niisuguse kontrollgrupi tulemused oleksid mõnevõrra erinenud uuringus osalenute omadest. Näiteks võib tuua, et sporti nimetas oma süvahuviks vaid üks vastanu, samal ajal kui sõiduplaane või graafikuid nimetati viiel korral. Kindlasti on tüüpiliselt arenevate eakaaslaste seas ka palju teadus- ja ajaloohuvilisi, kuid need ei oleks sarnase huvide või hobide küsitluse raames tõenäoliselt niivõrd selgelt esile kerkinud. 

Teaduslaager

Projekti praktiliseks väljundiks sai tegevuste programm Tallinna ja Harjumaa autismiühingu suvise linnalaagri tarvis. Lähtuvalt uurimistulemustest leidsime, et laager võikski kanda teaduslaagri nime. Ajurünnaku tulemusena koostasime nimekirja enam kui kolmekümnest sobivast tegevusest ning planeerisime programmi neist põnevaimad, arendavaimad ja mitmekesiseimad tegevused.

Päevad said kõlavad nimed, nagu imelise aju päev, teaduspäev Tartumaal ning rokkiva alpinisti päev. Põnevamateks külalisteks planeerisime Psühhobussi ajulabori, Kolme Põrsakese teadusteatri ning rokkbändi Acadeemikud. Väljasõidud viivad noored Ahhaa keskusesse, Jääaja keskusesse ja Tapa sõjaväelinnakusse. Lisaks mahub programmi ratsutamine, virtuaalne orienteerumismäng ja legomaania töötuba. 

SpetsialistiELU projekti üks õpiväljund oli fundraising’u strateegiatega tutvumine. Kuna programmi kuuluvad tegevused on kõik seotud kulutustega, otsisime aktiivselt ka toetusvõimalusi ja kogusime annetusi. Oleme tegevuste rahastamiseks nii ettevõtetelt kui eraisikutelt kogunud juba üle tuhande euro.  

Projekti tulemused aitavad luua paremaid võimalusi autistlike spetsialistide igapäevasesse õppetöösse kaasamiseks just süvahuvide abil. Eeltoodud info võimaldab õpetajatel mõtiskleda autistlike lastega töötamise õppemetoodika mitmekesistamisele ja parandab autistlike õpilaste kuvandit ka üld- ja huvihariduses.

TLÜ SpetsialistiELU projekti meeskonna juhendajad olid Mari Peets ja Tiiu Tammemäe.

Küsitluse põnevaimad vastused

• Sügav astronoomiahuvi, ka taevakehad, mis jäävad meie Päikesesüsteemist väljapoole. Galaktilised nähtused, tähtede füüsika, kosmilised konstandid.
• Ühistransport, täpsemalt Tallinna ühistransport, graafikud, liinid, sõidukijuhi töö. Sõidugraafikuid nimetati tervelt viiel korral.
• Lemmik unejuturaamat on „Eesti elusloodus“ ja selle raamatuga õppis laps ka lugema. Ta tahaks pidevalt selle uuesti unejuturaamatuks võtta.
• Laps teab kronoloogiliselt peast kõiki USA presidente ning palju faktilist informatsiooni nende kohta.
• Kõik Mozartiga seonduv, muusika, elulugu. Mozarti muusika mängib suurema osa ajast, kõik raamatud, mis temast olid, sai koos lapsega läbi loetud, filme vaadatud ja temast räägitud. Mozart oli vahepeal nagu pereliige.
• Igasuguse teadusliku, matemaatilise või tehnoloogilise info struktureerimine, süstematiseerimine, reastamine, võrdlemine. Kõik mõõtühikutega seonduv (ja nende teisendamine), nanoühikutest valgusaastateni.
• Tütar eelistab plastiliini, märkab väikeseid detaile, aga voolimise teema on mitu aastat sama – hobused.
• Ajaloolised jutustused sõjalaevadest, igasugune materjal, ka illustratsioonid.
• Laps teadis 2,5-aastaselt, et tema tahab tegeleda uisutamisega ‒ meil peres pole selle ala peal mitte kedagi ja ei tea, kust ta üldse sellest alast midagi teadis. Laps nõudis ja viisime ta lõpuks iluuisutama.