Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekool Võrumaal

Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsil on aastate jooksul välja kujunenud mitmeid huvitavaid ettevõtmisi õpetajate enesetäiendamiseks. Toredaks traditsiooniks on saanud seltsi suvekool, mida korraldatakse igal suvel eri maakonnas. Seekord kohtuti 11.–13. augustini Võrumaal, seda juba kolmandat korda, sest esimene seltsi suvekool toimus 1994. aastal just siin. Teine kord võõrustas Võrumaa ajalooõpetajaid 2008. aastal. See on üks ummamuudu kant, kus mägede ja järvede vahel on avastamisrõõmu nii suurtele kui väikestele igal aastaajal. Kõike seda püüdsid meie maakonna ajalooõpetajad 73-le suvekoolis osalejale ka pakkuda. XXVIII korda peetavatel suvepäevadel oli tähelepanu all väikelinna Võru omapära, keskaeg linnuses, seto kultuuri tavad ja kombed, kuid ka mitmesuguste ainealaste kogemuste jagamine.

Võrumaa päev

Suvekooli pidulik avamine leidis aset Võru gümnaasiumis, kus muusikalise tervituse esitas abiturient Hellika Otsar. Linnapea Anti Allas meenutas Võru linna ajalugu ja tõi esile seoseid linna arengus mineviku ja tänapäeva vahel. Erilise huviga kuulati Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvitsa sisukat esitlust koolis toimuvast, pälvis ju kool 2020. aastal aasta kooli tiitli. Järgnesid töötoad. Õpilaste uurimis- ja praktiliste tööde juhendamisest ja kaitsmisest jagasid kogemusi õpetaja Kaja Kenk Võru gümnaasiumist ja Küllike Nagel Vastseliina gümnaasiumist. Just nende koolide õpilaste tööd on mitmed aastad pälvinud auhinnalisi kohti uurimis- ja teadustööde võistlustel. Võru gümnaasiumi õpilasfirmade edulood aitas lahti mõtestada direktor Karmo Kurvits. Meie seltsi esinaine Maarja Tinn avas uuemaid suundi ajaloodidaktikas ning Eesti noorteühenduse liidu koordinaator Carlotta Põdra selgitas kuulajatele kogukonnapraktika olemust ja korraldamise vorme. Väike linnatuur kogenud giididega (Siiri Toomik, Silvi Jansons, Katre Rünk) linna keskväljakul, Katariina alleel, Kreutzwaldi pargis ja Tamula rannapromenaadil aitas tunnetada väikelinna Võru omapära.

2014. aastal kanti UNESCO maailma vaimse pärandi nimistusse Võrumaa suitsusaunakombestik. Suitsusaun, võru keeles savvusann, on tänapäevalgi Vana-Võrumaa ja Setomaa taludes au sees. Just nendel teemadel said külalised teadmisi Mooska talus Haanjamaal, kus perenaine Eda Veeroja ja peremees Urmas Veeroja lahedat juttu puhusid ning saunas suitsutatud liha pakkusid. Esimesele päevale tõmmati joon alla Hämsa kõrtsis, kus rikkaliku õhtusöögi kõrval pakkus muusikalist etteastet Toomas Valk (Nedsaja Küla Bänd), kes on mitmetel aastatel valitud Seto kuningriigi parimaks pillimeheks.

Võromaalt Setomaale

Päev algas ekskursiooniga legendidest tulvil Vastseliina piiskopilinnuses, kus linnuseisand Ivar ja linnuseemand Inga pajatasid värvikalt lugusid keskaja inimeste eluolust. Vaadata olid 14. sajandist pärinevad linnusevaremed, pühakoht, keskaja elamuskeskus ja palverännumaja ning väike teeliste kabel.

Särasilmse giidi Helen Külviku juhtimisel järgnes ringreis Eesti ühes eripärasemas kultuuripiirkonnas – Setomaal. Setod on soomeugrilased, eestlaste lähisugulased, nendega segunenudki, kuid ikka on see rahvakild säilitanud oma kultuuri. Kohtuti Setomaa eriliste inimeste ja põnevate paikadega. Tobrova külas Luikjärve talus võttis meid vastu kohaliku kultuuri kandja sootska Õie Sarv, kes ehedas seto keeles jagas teadmisi setode igapäevaelust, rahvarõivastest ja taluarhitektuurist. Juttu ilmestas pillimäng ja seto leelo. Uhked on seto naise punamustvalged rahvarõivad, mille eriline osa on hõbeehete komplekt. Öeldakse, et seto naist on enne kuulda kui näha, nõnda kõva häält teevad kõlisevad hõbeehted. Luikjärve talu on ilmekas näide kindlustalust, kus hooned paiknevad kindlal viisil ümber moro ehk õue. Tegemist on lihtsa seto taluga, kuid nägime ka rikka seto talu majapidamist Värska talumuuseumis, mida Maret Vabarna muheda jutu saatel uudistati.

Kolossova külas viibisime Jumalamäel – setode iidses pühapaigas. Pärimuse kohaselt võtab jumal selles kohas taevasse minevad hinged oma vankri peale. Kohalik skulptor Renaldo Veeber on valmistanud mäele uhke Peko (setode viljakusejumal) kuju. Lugusid oma elust sootskana ja ettevõtjana jutustas Silver Hüdsi, kes taastas vanavanemate talu ja asutas Vana Jüri seebikoja, kus valmivad ökoloogiliselt puhtad käsitööseebid. Välja on töötatud ca 40 seebiretsepti. Seda retke jäävad meenutama seebipoest soetatud seebid.

Setomaa valla Värska külastuskeskuse uueks vaatamisväärsuseks on kindralleitnant Nikolai Reegi taastatud suveresidents – Reegi maja, mille ekspositsioon seob omavahel Petseri Põhjalaagri ning Värska kui kuurortpiirkonna temaatika. Ajaloolase Andres Seene loeng Nikolai Reegi elust ning 1920. aastatel rajatud Petseri Põhjalaagrist lisas tubli annuse ajalooõpetajate teadmistele.

Taarka pärimusteatri etendus „Petserimaa igatsus“ Säpina küla heinaküünis pani meid kõiki mõtlema setode olukorrast. Ajalooliselt on Setomaa hõlmanud palju suurema ala, sest kolm neljandikku ajaloolisest Setomaast on nüüd Vene Föderatsiooni valduses. Tegelikult on setod suurema osa ajaloost elanud Vene riigi koosseisus, Eesti osaks sai Setomaa alles 1920. aastal ning 1945. aastal jagati Setomaa toonase Eesti NSV ja Vene NFSV vahel ära. Tänu etendusele mõistame seto kultuuri ja nende igatsusi palju paremini.

Seltsi asjad ja argument ainetunnis

On tavaks saanud, et suvekooli kolmas päev kulub mõttevahetustele meie seltsi tegemistest ja ettevõtmistest. Nii ka seekord. Võrumaa kutsehariduskeskuse uhkes auditooriumis arutleti nii põhikirja muudatusi kui ajaloo-olümpiaadi korraldamist, kutsuti kõiki seltsi sügiskonverentsile ning välisreisile Šotimaale. Siim Ruul (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Eesti väitlusseltsi liige) suutis juba üsna väsinud seltsilisi oma haarava esitusega argumenteerimisoskuse kujundamise võtetest köita ning inspireerida.

Võrumaa ajalooõpetajad Merike Värsi juhtimisel püüdsid pakkuda Eesti ajalooõpetajatele mitmekesist programmi tutvustamaks seda omapärast piirkonda Eestimaa kagunurgas. Ehk mõistavad külalised nüüd paremini laulusõnu „Võromaa, Võromaa – kõgõ ilosamp sa“.

Täname häid toetajaid ja koostööpartnereid Väimela ja Jaagumäe toidukeskustest, Setomaa muuseume ning giid Helen Külvikut, Võru gümnaasiumi, Võrumaa kutsehariduskeskust, Võru linnavalitsust, Võrumaa arenduskeskust ja paljusid teisi abilisi.