Arenda õpilaste andmekirjaoskust uue tõhusa tööriistaga

27. aug. 2021 Andres Kukke statistikaameti peadirektori asetäitja andmehalduses ja -teaduses - Kommenteeri artiklit

Kuuleme tihtipeale tabavaid võrdlusi andmetest kui uuest naftast, kullast või kõvast valuutast. Kui head on aga noore põlvkonna ja üldse kõigi meie oskused andmeid targalt ära kasutada?

Andres Kukke: „Eelmisel aastal võttis Euroopa statistikavõistluse Eesti riiklikust voorust osa peaaegu 150 meeskonda. Lõppvõistluselt noppis nooremas vanuserühmas kolmanda koha Tallinna reaalkooli tiim. Juba on, mille üle uhkust tunda!“

Hea andmekirjaoskus annab oskuse mõista maailma andmete kaudu ja aitab langetada teadlikke otsuseid. Seda oskust tasub õpetada ja õppida. Andmekirjaoskus tugineb viiele sambale: leidmis-, lugemis-, töötlemis-, analüüsimis- ja argumenteerimisoskusele. Tihtipeale saab andmete nutikal kasutamisel aga takistuseks juba esimene  – ei leita vajalikke andmeid üles. Miks?

Üks põhjus on see, et inimesed ei tea täpselt, milline statistika mõiste vastab kõnekeeles kasutatavale sõnale. Näiteks kõnekeeles räägitakse elanikkonnast, kuid statistikas kasutatakse sõna „rahvaarv“. Otsides statistika andmebaasist infot lasteaedade kohta, peaksime kasutama terminit „alusharidus“, esimeste klasside kohta aga „algharidus“, sisemajanduse kogutoodangut kutsutakse SKT-ks jne.

Teine põhjus, miks andmeid võib olla keeruline üles leida, peitub selles, et pealtnäha ühesugused mõisted kätkevad nüansse. Näiteks on olemas kaht sorti töötust: tegelik ja registreeritud töötus..

Kolmandaks nimetatakse samu näitajaid mõnikord eri kohtades erinevalt. Näiteks PISA-uuringus kõrge tulemuse saanud õpilased on Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetammel (tamm.stat.ee) „tippsooritustasemel õpilased“, kuid Haridussilma portaalis kasutatakse väljendit „kõrge sooritustasemega õpilaste osakaal“.

Eesti koolid saavad olla eeskujuks

Andmekirjaoskus on tihedalt läbi põimunud lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskusega.

Maailmas pakutakse andmekirjaoskuse õpet juba mõnda aega ja see areneb pidevalt. Eesti saab andmekirjaoskuse arendamisel olla eeskujuks. PISA-testi põhjal on Eesti õpilased nii lugemise, matemaatika kui ka loodusteaduste tundmisel maailma tipus. Eelmisel aastal võttis Euroopa statistikavõistluse Eesti riiklikust voorust osa peaaegu 150 meeskonda. Lõppvõistluselt noppis nooremas vanuserühmas kolmanda koha Tallinna reaalkooli tiim. Juba on, mille üle uhkust tunda.

Arusaadavalt seisavad õpetajad ja õppejõud vastamisi küsimusega, kuidas valmistada noori ette andmemaailmaga veelgi paremaks toimetulekuks.

Tänapäeva üks hinnatumaid ja loetumaid mõtlejaid Yuval Noah Harari tõdeb, et inimesed mõtlevad pigem lugudes kui faktides, arvudes või võrrandites. Ja mida lihtsam on lugu, seda parem. Sestap on Harari hinnangul meie kõigi vastutus pühendada aega ja energiat sellele, et paljastada meid saatvaid eelarvamusi ja kontrollida usaldusväärsust.

Uus tööriist – StatsFacts

Statistikaameti üks tähtsamaid suundi on panna andmed nende paremaks mõistmiseks ja mõtestamiseks visualiseeritud lugudesse (nt juhtimislauad, Tõetamm, palgarakendus) ning pakkuda lahendusi teabe kiiremaks ja paremaks leidmiseks. Sama ülesannet täidab hiljuti valminud veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot.

Toon ühe näite StatsFactsi kasutamisest. Lugedes uudist, kus on kirjas: „Eesti õpilased on omandamas järjest paremat andmekirjaoskust“, tõstab veebilaiendus tekstis esile sõna „õpilased“. Märgendatud sõna peale klikkides saab teada, kui suur on õpilaste arv Eestis, ja leiab lisainfot, kuidas see arv on saadud ning mis ajaperioodi kohta on statistika toodud.

StatsFactsi mõjusaks kasuteguriks on, et see juhatab kasutaja otseteed usaldusväärse arvulise informatsiooni juurde, ilma et oleks tarvis vajalike andmete jahtimiseks veebis oma aega kulutada. Selline vahetu infotarbimine annab võimaluse fakte kontrollida, saada lisaandmeid ja taustainfot ning avardab nii lugeja arusaama nähtusest. Seda veebilaiendust saavad edukalt ära kasutada gümnaasiumi- ja põhikooliõpilased ning tudengid, kes kooli- ja lõputöid kirjutavad ning tahavad kiirelt infot otsida, kontrollida fakte ja leida terminitele konteksti. Sel moel vajalikku infot otsides, töödeldes ja analüüsides areneb ka kasutaja andmekirjaoskus.

Miks on vaja rohkem andmekirjaoskajaid?

Statistikaameti üks põhiväärtustest on usaldusväärse info kandmine. Töö riikliku statistika tegemisel tugineb teaduslikult põhjendatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Erapooletus, asjakohasus, konfidentsiaalsus, tasuvus ja läbipaistvus on riikliku statistika tootmise olulised põhimõtted. Miks on seda vaja?

Teadlike otsuste langetamiseks. Teadlased on sajandeid lähtunud põhimõttest, et midagi väites on vaja sellele ka tõestust.

Asjatundlikkuse suurendamiseks. Andmekirjaoskus ei tohiks jääda ainult teadlaste, juhtide või analüütikute eliitoskuseks. Massidesse jõudes võidavad sellest kõik. Kui ühiskonna liikmed suudavad esmatasandi andmeid mõista, tõusevad ka valdkonna ekspertide analüüsid enam esile ja neid kasutatakse rohkem.

Tõepõhise info eristamiseks. (Sotsiaal)meedia on täis lugusid, mis pulbitsevad emotsioonidest ning milles arvamused ja uskumused pääsevad tihtipeale rohkem mõjule kui faktid.

Tööturul konkurentsi pakkumiseks. Järjest tekib juurde töökohti, mille sisu on läbi põimunud andmehulkade kasutamise ja analüüsimisega. Häid andmekirjaoskajaid on vaja selleks, et täiustada organisatsioonides digiteerumise ja teisi olulisi protsesse.


Andmekirjaoskuse viis sammast

  • Leidmisoskus. Paljud pole kuulnud, et mõne valdkonna või nähtuse kohta andmeid vajades tasub lisada Google’i otsimootorisse märksõna „filetype: csv“ – nii saab vastuseks viited teksti kujul andmestikule. Eesti kohta andmete otsimiseks tasub kasutada veebilaiendust StatsFacts, mis märgendab terminid ja nähtused, mille kohta on olemas arvuline informatsioon.
  • Lugemisoskus. Tähtis on aru saada, mida tähendab üks või teine mõiste, mida otsida graafiku pealkirjast, kuidas lugeda legendi, hinnata graafiku arvskaalasid ning kust andmed pärinevad. Võime küll teada, et viimases kvartalis oli Eesti keskmine brutopalk 1473 eurot, aga kuidas see palgavahemike alusel on jaotunud?
  • Töötlemisoskus. Excel on üks levinum tööriist andmete töötlemisel. Kui paljud meist aga oskavad kontrollida andmete õigsust, andmeid puhastada ja neid nähtavaks teha? Aju töötleb andmeid oluliselt kiiremini piltidena kui tabelite või mahukate loenditena.
  • Analüüsioskus. Oluline on mõista, millised seaduspärasused andmetes peituvad. Analüüs kujutabki endast tervikpildi lahtimõtestamist osade kaupa.
  • Argumenteerimisoskus. Argumenteerimist mõjutab peale andmete ka subjektiivsus ehk kuidas me andmeid tõlgendame ja otsuseid langetame. Andmete kasutamise oskus argumenteerimisel hõlmab oskust mõista, millal võib või ei või otsuste langetamisega oodata.


Seitse fakti StatsFactsi kohta

  • Töötab Chrome’i veebilehitsejas.
  • Tasuta alla laaditav Chrome’i veebipoest chrome.google.com/webstore/category/extensions.
  • Viitab statistikaameti veebilehekülgedel ja rakendustes olevale infole.
  • Jagab infot tuhande eesti- ning ingliskeelse sõna ja sõnapaari kohta.
  • Võimaldab tekstis toodud fakte kontrollida, annab taustateadmisi ja säästab aega arvulise lisainfo otsimisel.
  • Tõhus tööriist veebisisu loojatele ja selle aktiivsetele tarbijatele, õpetajatele ja õpilastele andmekirjaoskuse arendamiseks.
  • Võimalik seadistada sobivatel veebilehtedel info otsimiseks. Veebilaiendust saab kiiresti sisse ja välja lülitada, kasutades klahvikombinatsioone CTRL-SHIFT-S.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!