Arenguvestlus sisekaemuse kaartidega

Loodan, et see artikkel inspireerib õpetajaid ja võimaldab arenguvestlusi tulemuslikumaks muuta.

Mõne aasta eest sattusin koos oma üheksa-aastase tütrega koosviibimisele, kus ruumis oli laiali laotatud hulgaliselt värvilisi kaarte ja kõigil paluti nende seast endale mõni välja valida. Mu tütar oli esimene, kes oma kaardi põhjal rääkida tahtis. Tema jutt oli järgmine.

Koolis ei ole sa kunagi üksinda, meid on seal palju. Nagu taimedel looduses on kõigil meilgi oma rollid. Värvilised põõsad on minu klassikaaslased. Pildil on näha jõge, mis voolab kiiresti, see on õppimise jõgi, kust me saame iga päev uusi, põnevaid ja tähtsaid teadmisi … Kivid jõe kaldal on takistused ja raskused – meid segatakse kuulamisel või me ei saa aru … Mõnes kohas on muru liiga pikk ja see viitab asjadele, mis on mul tunnis märkamatuks jäänud …

Mind hämmastas, kui lihtne oli tal pildile keskendudes rääkida. Lisaks nägin, kuidas tütre iga vastus andis võimaluse esitada uus küsimus. Kogenud aastaid, kuidas õpilased annavad arenguvestlustel tihti ühesõnalisi vastuseid – „hästi“, „ei tea“, „võib-olla“ – või lihtsalt vaikivad pikalt, nägin siin võimalust kasutada kaarte arenguvestlustel. Nii võtsingi ühendust kaartide autori Marika Saardiga, kes teeb ka kaartidega töötamise koolitusi. 

Kaartidega arenguvestluse eesmärgid

Peamine eesmärk on õpilastel kõrgema enesehinnangu saavutamine, kooli, kodu ja õpilase heade suhete hoidmine ning lapsevanemate toetamine ja nõustamine. Paraku on neid eesmärke raske saavutada, kui vestluse õhkkond seda ei soosi. Siin ongi abi sisekaemuse kaartidest, mis aitavad probleeme avada delikaatsel viisil (Saard, 2021). Teadlased märgivad, et metafoorkaartide kasutamine aitab inimesel oma sõnumit selgemini ja terviklikumalt edastada kui küsimuse-vastuse meetod (Karnieli-Miller, Nissim ja Goldberg, 2017; Catterall ja Ibbotson, 2000). Metafoorkaardid võimaldavad juurdepääsu emotsiooni sügavamale tasemele ja soodustavad turvalist suhtlust ja usaldust (Ayalon ja Siso-Ayalon, 2006; Ayalon, 2003).

Metafoorkaarte saab kasutada nii individuaalses kui ka grupitöös. Need toovad välja iga õpilase eripära, sest üks pilt võib sisaldada tohutul hulgal elemente, mis kõnetavad inimesi erinevalt (Saard, 2021).

Kaartide abil on võimalik

• suurendada loovust;
• arendada sotsiaalseid oskusi;
• leida mitmesugustele probleemidele lahendusi;
• parandada muutustega toimetuleku oskusi;
• käsitleda tundlikke teemasid;
• aidata õpilasel end väljendada;
• võimaldada ligipääsu olulisele psühholoogilisele teabele.
• tuua nähtavale ja teadvustada seda, mille olemasolust ei olda teadlikud;
• õppida tundma ja avastada lugusid, mis on kujundanud indiviidi reaalsuse;
• aktiveerida lapsepõlve või noorusea kogemust;
• saada kontakti ja sõbraks oma sisemise lapsega;
• töötada ja arutleda oluliste teemade üle, nagu näiteks sõprus, mäng, hoolivus, rollid, pere jne;
• mõista lapse või täiskasvanu hinges toimuvat;
• luua enda lugu või muinasjutt jms.

Metafoorkaarte kasutatakse laialdaselt nõustamises ja teraapias (Karnieli-Miller, Nissim & Goldberg, 2017). Oluline on, et valitud kaardile annab tähenduse õpilane, mitte õpetaja. Kaardid on abivahend õpilasele oma teema avamiseks ja õpetajale küsimuste esitamiseks. Õpetaja võib saada kaarte kasutades kinnitust oma arvamusele, kuid suure tõenäosusega võib õpilasel olla pildile palju loovam selgitus.

Tähelepanekuid kaartidega arenguvestlustest

Arenguvestlused võivad olla väga rasked, kui ei kasutata mängulisust, mis on eriti oluline algklassides, kus lapsed alles õpivad oma mõtteid ja tundeid väljendama. Seepärast märkisin eelmisel aastal arenguvestluse kutsele, et vestlus toimub varasemast veidi erineval moel. Jagasin arenguvestluse kaheks osaks. Akadeemiline osa oli veidi tõsisem, seal saime arutada õpilasega tema arengut õppetöös. Kui oli käes kaartide kasutamise aeg, siis läksid laste silmad särama – pildid andsid neile julgust oma mõtteid ja tundeid väljendada ja mina sain hea võimaluse neile küsimusi esitada, et nende mõtetest paremini aru saada.

Õpilasega kaartide abil vesteldes ei tundunud rasked/valusad teemad (kiusamine, narrimine jne) nii hirmutavad. Ühel arenguvestlusel rääkisin õpilasega kiusamisest, mida ta oli koolis mõne klassikaaslase poolt kogenud. Selle teemaga edasi minnes pakkusin talle võimalust, et ta ütleks kiusajatele välja, mida soovib. Esimene vastus oli kohe, et ta ei julge midagi öelda, sest nad on nii suured. Liiga suured … Kuna olime just kasutanud maastikukaarti ja loomapilte, palusin tal mõelda, kuidas oleks siis, kui need kiusajad oleksid temast väiksemad. Selle tulemusena muutus õpilase nägemus endast kiusajate suhtes ja ta oli valmis oma tunnetest/mõtetest rääkima.

Vahel avavad kaardid lapse ka tema vanematele. Üks muidu vähese jutuga õpilane hakkas talle antud kaarti analüüsides rääkima ja lapsevanemad rõõmustasid väga, kui said aru, et nende lapsel on koolis sõpru ja vajalik tugivõrgustik.

Arenguvestlusel küsimustele vastates vaatavad lapsed tavaliselt oma vanema poole, et saada temalt kinnitust. Ühel vestlusel muutus see juba naljakaks ja ma tegin õpilasele ettepaneku ehitada tema ja vanema vahele pliiatsitopsidest sein, sest siis saame olla temaga kahekesi. Õpilasele see idee meeldis ja kuni topsid olid ees, ema rääkida ei tohtinud. Tänu sellele muutus õpilase jutt elavaks. Hiljem lubas ta siiski emalgi mõne sõna sekka öelda.

Mitu õpilast hakkas arenguvestluse käiku kaartide abil ise juhtima, määrates, kelle kord on rääkida ja millise teemaga edasi minna. Nii said ka arglikumad õpilased enese teadmata vestluse juhid olla. 

Mõne õpilase fantaasial ei ole piire. Need lapsed nägid piltidel ka seda, mida seal ei olnud. Näiteks väideti, et puude taga on jõgi.

Arenguvestlused ei pea olema rasked ja ülitõsised. Seepärast olin väga rõõmus, kui üks õpilane arenguvestluse ajal ütles: „Õpetaja, mu põsed juba valutavad naermisest!“ Ma ei arva, et kõik õpetajad peaksid arenguvestlustel sisekaemuse metafoorkaarte kasutama, kuid midagi uut võiks küll igaüks proovida.

Kaarte saab kasutada ka õppetöös. Minu õpilased on kaartidele toetudes rääkinud, kuidas neil vaheaeg möödus. Õpilastele meeldib kaarte kasutada ka siis, kui kellelgi on sünnipäev. Kõik valivad siis sünnipäevalapse iseloomustamiseks sobivaid kaarte. Sünnipäevalaps on olnud sellest meelitatud ja headest emotsioonidest tulvil.

Lapsevanemate tagasiside

Kõik arenguvestlusel osalenud vanemad soovisid sisekaemuskaarte kasutada ka edaspidi. Järgnevalt mõned väljavõtted nende tagasisidest.

• Mulle ei ole kunagi meeldinud arenguvestlustel käia, kuid sellisel arenguvestlusel käiksin alati.
• Lapsel on huvitavam ja ta avab end rohkem.
• Laps saab ennast kergemini avada ja analüüsida.
• Kaartide toel julgeb laps välja öelda selle, mis tal endal ilmselt peas olemas, aga milles ta muidu võib kahtlema jääda.
• Väga huvitav viis mitmesuguste arvamuste ja tunnete väljendamiseks.
• Iga päev ei mõelda/räägita, mida hinges tuntakse.

Kasutatud materjal

• Heli Künnapas. https://minuiluselumaal.blogspot.com/2021/05/kuidas-sisekaemuse-kaardid-mu-lapse.html?m=1&fbclid=IwAR0xIx5JdTNKXFY7ZRRvJe2H7g5NkAJM8xFC0V7b9P_Ck3TwdSaGz1SJF4c
• Ayalon, O. (2003). Cope cards for trauma and healing. Community Stress Prevention, 5, 82–94.
• Ayalon, O. ja Siso-Ayalon, B. (2006). „Metaphoric cards“: An effective tool in therapy. Nord Center: The Israeli Center. http://www.souffledor.fr/igc/fichier/upload/file/OH%20metaphoric%20cards,%20Ofra%20 Ayalon%202012.pdf
• Catterall, M. ja Ibbotson, P. (2000). Using projective techniques in education research. British Educational Research Journal, 26, 245–256
• Karnieli-Miller, O., Nissim, G. ja Goldberg, M. (2017). „„It’s in the Cards“: The Contribution of Illustrated Metaphor Cards to Exploring Values Within Narratives“. Qualitative Health Research, vol. 27(1), 138–151.
• Lilienfeld, S. O., Wood, J. M. ja Garb, H. N. (2000). The scientific status of projective techniques. Psychological Science in the Public Interest, 1 (2), 27–66.
• Saard, M. (2021). Sisekaemuskaardid. [https://sotsiaaldisain.ee/s-kaardid/] ja [https://sotsiaaldisain.ee/toode/sisekaemus-lapse-peidetud-sonumid/]
• Saard, M. (2021). „Sisekaemus“ metafoorkaartide kasutamine koolis: õpilaste ja lapsevanematega. 10.03.2021 töötoa materjal.