Asendusõpetajana õpiabi pakkumas ehk Tõhusad meetodid

Minu kirg ja hobi on uurida, kuidas inimesed õpivad. Toon siin artiklis oma kogemuse põhjal välja kolm lähenemist, mis võiksid abiks olla ka teistele õpetajatele õpilaste järeleaitamiseks.

Asendusõpetajate programmiga liitusin niihästi huvist, missioonitundest kui ka soovist ennast keerulises olukorras proovile panna. Ettevaatusest tegin enesetutvustuse üsna üldsõnalise ja jäin ootama, mis juhtub. Enamjagu pakkumistest olid minu jaoks kas liiga kauged, liiga suure koormusega või siis ei sobinud väljapakutud tunniplaan sugugi. Kuid Mooste mõisakooliga mul klikkis. Esiteks elan läheduses ja teiseks tuli välja, et sealne direktor on minu endine õpilane.

Mooste kool ei otsinud õpetajat klassi ette, vaid abiõpetajaid lastele, kel mitmesugustel põhjustel oli vaja tuge distantsõppega toimetulekuks. Kool rakendas mind kui asendusõpetajat kahe vaheajaeelse nädala jooksul ainult kahe lapse abiõpetajana. Sain koolilt põhjaliku sisendi ja nii selge ülesande, et iga kohtumine lastega oli väga huvitav – vähemalt minu jaoks, kuivõrd nad panid mind kõvasti pingutama.

Kuidas ma aitan lapsel keskenduda? Mis teda motiveerib? Kuidas ma aitan tal üle saada mõne ainega seotud vastumeelsusest? Kuidas ma tema tööd tagasisidestan, et ta tahaks edasi minna? Kõige tähtsamaks osutus küsimus, kui pikk samm on lapsele paras, et ta peaks küll pingutama, kuid saaks ikkagi ka eduelamuse.

Ma ei ole eripedagoog, ent suhtlemise ja psühholoogia valdkonnast on üht-teist külge jäänud. Moostes aitas mind kolm üsna vähetuntud lähenemisviisi.

Keskendu sellele, mida laps suudab

Kõigepealt oli toeks Reuven Feuersteini õpikäsitus. Reuven Feuersteini arusaama kohaselt ulatub intelligentsus mitu põlve tagasi ja lapse õpitulemused sõltuvad väga olulisel määral sellest, kuidas ümbritsev kultuur teda toetab. Feuerstein nägi pärast Teist maailmasõda kurja vaeva, et aidata puruvaestel ja harimatutel Iisraeli sisserändajatel natukenegi haridust saada. Ta taipas, et ei ole erilist mõtet drillida neid oskusi, milles õppija on vilets, sest see ainult suurendab õppija pettumust ja ebapiisavuse tunnet.

Selle asemel püüdis Feuerstein aru saada, milles õppija on vähemasti keskmisel tasemel, ja arendas neid võimeid edasi. Eduelamus aitas noortel pikapeale käsile võtta ka need valdkonnad, milles neid muidu peeti lootusetuks. Püüdsin seda teha minagi. Kui näiteks mistahes lugemistöö tekitas lapses pahameelt, asusime selle kallale alles siis, kui arvutamisest oli juba hea tunne käes.

Üks õppijatest oli lugemisoskusega täitsa kännu taga kinni. Tema jaoks oli lukus niihästi Stuudiumi kui töövihiku ülesandest arusaamine. Samas suutis ta oivaliselt lugeda klassis olevat evakuatsiooniskeemi ja oli käeliselt vägagi osav. Püstitasin enda jaoks hüpoteesi, et lugemistõrke taga on väike kognitiivne segadus: millalgi oli paberil A, siis jälle a ja siis käsitsi kirjutatud suur ja väike a. Visuaalne košmaar lapse jaoks, kes kõigele lisaks on väga hea kuulmisega: sama kõla, mitu kirjakuju. Millest lähtuda?

Püüdsin tema segadust leevendada sellega, et kirjutasin erinevad tähekujud tahvlile üksteise kohale. Pisut aitas küll. Ja kui luuletuse lugemine kuidagi ei edenenud, ümisesin talle luuletusega sobivat viisi. Iga kord, kui õppija mõne sõna kokku luges, pistsime selle sõna esialgse „mhmhmmmi“ asemele. Rütm ja meloodia aitasid loetut meeles pidada ja see omakorda soodustas loetu mõttest arusaamist.

Hoia mõnusat kulgemise tunnet

Kuklas tiksus mul ka Mihaly Csikszentmihalyi „Kulgemine“, üks positiivse psühholoogia põhiteoseid. See oli mulle meelde jäänud mõttega, et ülesannete keerukus ja oskused peavad olema teineteisega kooskõlas. Kui oskus on napp ja ülesanne raske, tekitab see õppijas ärevust, kui oskus piisav ja ülesanne niru, siis pigem igavust. Mõlemad variandid tapavad kiiresti igasuguse motivatsiooni.

Nelja silma all õppides on väga mugav tempot ja ülesande raskusastet kohandada, sest õppija ainus võrdlusallikas on temale keskendunud õpetaja: ei ole vaja muretseda, et jääd teistest maha või ei jõua kõike vajalikku küsida. Abiõpetaja ülesanne on selles olukorras jälgida tempot ja hoida mõnusat kulgemise tunnet. Laps ei väsi nii kiiresti kui tavatunnis, sest tempo ja samm on tema jaoks sobiv.

Lahuta ülesanded pisikesteks osadeks

Kolmas teooria, mida nimetan siin väga ettevaatlikult, on positiivse operantse tingituse teooria ja sellel põhinev meetod. Seda kasutatakse maailmas väga laialdaselt. Positiivse operantse tingituse ehk TAG-teach’i meetodi abil on leitud tõhusaid viise tantsijate, sportlaste, kirurgide, aga ka tajuhäirete ja õpiraskustega inimeste aitamiseks. Võtmesõna on siin ülesande lahutamine nii pisikesteks osaoskusteks, et õppija saab aru, mida temalt oodatakse. See on väga sarnane Csikszentmihalyi lähenemisega ja nii saab õppija toimetuleku eest ka selge mitteverbaalse tunnustuse. Eksimustele ei pöörata mingit tähelepanu ei verbaalselt ega mitteverbaalselt, positiivne reaktsioon järgneb üksnes õnnestumisele. Sõnu kasutatakse vähe ja kõva häält üldse mitte – näiteks võimlemistreenerid on tähele pannud, et TAG-teach’i meetodiga töötades on isegi võimlas vaikne. Õpetaja asi on jälgida, et osaoskus oleks jõukohane, ja seda vajaduse korral modifitseerida. Üks minu toredaid õppijaid, kellel tavaliselt oli üsna raske pikemaks ajaks keskenduda, sai mitmeastmelisest preemiasüsteemist kohe korralikult aru ja minu meelest kasu ka. Meetodi täpsem selgitamine siin läheks ehk pikaks ja keerukaks, uurimist ja proovimist leiduks tõenäoliselt väga paljudele, aga jah, see meetod toimib.

Tööta nelja silma all

Nelja silma all töötamine on uskumatult efektiivne. Kuni Eesti jätkab kaasava hariduse poliitikat, on süsteemi sisse kirjutatud see, et aeg-ajalt on igas klassis mõni õppija, kes on teistest sammukese maha jäänud (haiguse tõttu või muul põhjusel) ning kelle jaoks õpetaja jutt muutub üha rohkem ja rohkem „linnukeelseks“, st arusaamatuks. Sellistel puhkudel on minu arust vaja lastele kiiremat õpiabi, kui Rajaleidja suudab pakkuda. Ma ei tea, mis kasu on näiteks teise klassi lapsel sellest, kui tema õpetajale tehakse ettekirjutus „individuaalselt läheneda“, ja selle ettekirjutuseni jõudmiseks kulub haridus-, meditsiini- ja sotsiaalhoolekandesüsteemil paar aastat. Ajutiste õpiraskuste või motivatsioonilanguse puhul ei ole suurte süsteemide koormamine enamasti mõistlik.

Koolivõrk on meil nii korrastatud ja õpetajate koormused nii optimeeritud, et igasugune neljasilmatöö tuleb õpetaja närvirakkude (ja kogu ülejäänud klassi) arvelt. Kooli poolt vaadates on asendusõpetajate võrgustik vajalik selleks, et leida kiiresti keegi, kes näiteks haigestunud või õppepuhkusel õpetaja asemel klassi ette astuks. Ent asendusõpetaja kasutamisele tasub mõelda ka siis, kui abi ei vaja mitte terve klass, vaid üksainus õppija. Õpetaja jaoks võiks asendusõpetaja olla suurepärane kolleeg, kes aitab raskustesse sattunud lapse kiiresti ree peale tagasi. Õppija seisukohalt oleks hea, kui oma õpetaja paneks tähele hetke, mil õppija vajab ajutist lisatuge, et õpimotivatsiooni hoida või taastada. Asendusõpetaja abiga saaks asjad korda ilma meeletu süsteemita, ilma kuhugi sõitmata, ilma pikkade siduvate kohustuste, diagnooside või muude sildistavate hindamisteta.

Selline väike õpiamps kulub ehk ära nii mõnelegi õppijale.

Telli asendusõpetaja!

Haridus- ja teadusministeerium pakub koostöös asendusõpetajate programmiga üldhariduskoolidele 80 tundi tasuta asendus- ja õpiabi nii kontakt-, distants- kui ka hübriidõppes kuni 31.12.2021. Koolid saavad oma tellimused esitada siin: https://www.asendusopetaja.ee/et/telli.

ASÕP ARVUDES

ASÕP ehk MTÜ Asendusõpetajate Vahendamise Programm tegi suvel Facebooki grupis kokkuvõtteid oma tegevusest. Välja toodi järgmist.

• ASÕP-i asendusõpetajad andsid juunikuus 722 asendustundi.
• Juunikuus asendasid ASÕP-i asendusõpetajad õpetajaid 27 õppeasutuses.
• Seoses 2021/2022. õppeaastaga on koolid pöördunud ASÕP-i poole 16 tegevõpetaja leidmiseks.
• ASÕP-i kaudu on juba 28 asendusõpetajat tegevõpetajaks läinud.

Kandideeri asendusõpetajaks!

ASÕP-i veebilehelt leiab üleskutse „Kandideeri asendusõpetajaks!“ (www.asendusopetaja.ee/kandideeri) ning selgituse, miks tasub koolis asendusõpetajana lühi- või pikaajaliselt töötada. Eelkõige toonitatakse, et asendusõpetaja saab oma säravaid teadmisi õpilastega jagada. Teiseks tuuakse välja koolid, kes ootavad asendusõpetajaid – näiteks Tallinna ja Harjumaa koolides on mitmeid töövõimalusi nii loodusainete, inglise keele, matemaatika kui ka eesti keele õpetajatele. Lisaks on välja toodud mõned konkreetsed punktid asendusõpetaja töökorralduse kohta.

 Paindlik graafik

• Saab ise valida asenduspakkumiste seast, kus, millal ja millises mahus tunde asendada soovid.
• Võimalus teenida lisaraha. Ühe 45-minutilise asendustunni eest saad töötasu 13,70 eurot (bruto).
• Personaalsed pakkumised. Saad pakkumisi vastavalt enda eelnevalt märgitud eelistustele.
• Panustad haridusse. Sinu abil tagatakse, et ära ei jääks ükski tund ning õpilastel ei tekiks puudujääke aineteadmistes.

Allikas: ASÕP-i veebileht ja Facebooki-grupp