Häid kutseoskusi saab kooli ja tööandja koostöö korral

Eesti tööandjate keskliit (ETKL) kuulutas tänavu parimaks praktikakohaks AS G4S Eesti, kelle puhul tõsteti esile ettevõtte aktiivset tegevust uute töötajate väljaõpetamisel ning tulemusrikast koostööd kutseõppeasutusega.

On ülioluline, et Eesti inimesed, noored ja täiskasvanud ümberõppijad, saaksid hea hariduse ja head oskused, tõdes tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas firmas G4S Eesti tunnustust üle andes. Tööandjad hindavad eriti inimeste praktilist haridust ja oskusi. Praktika ja õpipoisiõpe on Aasa sõnul hea kombinatsioon, kus inimene, tööandja ja õppeasutus saavutavad koostöös parima tulemuse.

G4S paistab silma sellega, et ettevõte hea töö nii praktikantidega kui ka koostöö koolidega on aastaid olnud süsteemne ja põhjalikult läbimõeldud. Üheskoos Tartu kutsehariduskeskusega (KHK), kes G4S-i kandidatuuri parima praktikakoha konkursile esitas, on kokku pandud turvatehnika valdkonna õppematerjal. Sellele lisaks koolitab firma ise oma töötajaid praktikajuhendajateks.

Ettevõte koolitab juhendajaid

Personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht ja hindamiskomisjoni liige Kärt Kinnas kiitiski G4S-is välja töötatud, põhjalikult läbi mõeldud juhendajate koolitamise korda. Tavaliselt jääb praktika juhendaja roll tähelepanuta, rääkis Kinnas. G4S paistab silma selle poolest, et juhendaja ülesannetele on tähelepanu pööratud ja kogu praktikaprogramm hästi läbi mõeldud. Kinnase sõnul on seeläbi muudetud atraktiivseks turvasüsteemide tehniku eriala, mis esmapilgul ei tundu köitev. Kinnase arvates võiksid sellest koolitusprogrammist kasulikku leida teisedki tööandjad ja seda oma valdkonna jaoks kohendada.

Tartu KHK direktor Raini Jõks nimetas G4S-i heaks näiteks töökohapõhisest õppest, kus ettevõte värbab inimesed, annab neile võimaluse alustada praktilist tööd ja suunab nad siis kooli, kus nad õpivad ühe päeva nädalas. „Ettevõte on koostööst huvitatud ja meie oleme õnnelikud, et saame sellist koostööd teha,“ lausus Jõks.

Töökohapõhine õpe on tööandjaile parim võimalus

Koolidirektor rõhutas G4S-i vastutustundlikkust nii õppekavade koostamisele kaasaaitamisel kui ka praktika läbiviimisel. Jõks avaldas lootust, et teisedki ettevõtted tunnevad järjest rohkem huvi töökohapõhise õppe vastu kooliga koostöös, ja nimetas heaks näiteks Ale Coqi, kellele kool valmistab ette mehhatroonikuid.

Jõksi sõnul on töökohapõhine õpe parim võimalus, kuidas tööandja saab oma vajaduste järgi endale vajalike oskustega töötajaid. Sel puhul ettevõte õpetab, suunab ja annab praktilise väljaõppe, kool lisab teoreetilised teadmised, aitab korda ajada dokumendid, et õpe vastaks nõuetele, ja tagab lõpetajatele vajalikud tunnistused – õpe lõpeb kutsetunnistuse eksamiga.

„Kõige olulisem koostöös oli, et lisaks soovide esitamisele aitas ettevõte kaasa õppekava valmimisele ning see sai just selline, mida ettevõttel on vaja,“ tõdes Jõks.

G4S-i turvatehnika divisjoni direktor ja juhatuses liige Priit Orasson rääkis, et turvatehnika erialal alustati süstemaatilist koostööd mitme kutsekooliga umbes viie aasta eest, kuid just Tartu KHK-ga valmistati koos õppematerjalid ja tehakse koos ka õpipoisiõpet, mille kaudu tuleb tööle enamik praktikante.

Turvatehniku töö on spetsiifiline ja praktika osa õppes ülitähtis, rõhutas Orasson. Tema sõnul on leitud ettevõtte jaoks sobivaim mudel, mille puhul Tartu KHK on arvestanud tööandja vajadusi ning koos on tehtud õppes muudatusi, mis mõlemale poolele sobivad. Sobiliku koostöö tulemusena saavad tulevased tehnikud kutse ühe aastaga, mis on tööandja jaoks väga oluline. „Omaloodud programmi kaudu saame oluliselt kiiremini endale kvalifitseeritud tööjõudu ja praktika kaudu sama ajaga oluliste kogemustega oskustöölised,” tõi Orasson esile eelised tavapärase kutseõppega võrreldes.

„Meil on olnud kogu aeg vajadus uute turvatehnikute järele, sest kvalifitseeritud tööjõudu on otse tööturult raske saada,“ rääkis Orasson. „Oleme valinud töökohapõhise õppe, et kaasata uusi inimesi oma valdkonda, mitte otsida neid konkurentide juurest, ja saada valdkonda juurde noori.“ Ettevõttes loodud juhendamisprogrammi järgi on välja koolitatud oma spetsialistid, kes tööle võetud praktikante aitavad, ja koostatud toetusskeem, mis on mõeldud juhendajate ja uute töötajate abistamiseks. Ligi 20 turvasüsteemidega tegelevat spetsialisti on läbi teinud ettevõtte mentorprogrammi koolituse ja saanud julgust võtta enda kõrvale praktikante, kelle õpetamise eest saavad nad lisatasu. 

Ormisson nimetas töökohapõhise õppe kasutegurid: tööandja saab vajalike oskustega töötajad, tööandjal on võimalus arendada oma juhendajaid ja hoida kokku koolituskuludelt. 

G4S-il on Eestis 1900 töötajat, neist turvatehnika valdkonnas umbes 220. Kutsekooliga koostöös on viimastel aastatel koolituse läbinud umbes 70 inimest, kellest umbes poolsada on tööle jäänud. Eriti rõõmustas Orasson selle üle, et nii on saadud juurde noori töötajaid.

Eelmisel kalendriaastal olid ettevõttes praktikal kutseõppurid Tartu ja Ida-Virumaa KHK-st, Pärnu Saksa tehnoloogiakoolist, Tallinna ehituskoolist, Tallinna tööstushariduskeskusest ning Tartu ülikooli üliõpilane.

Algaja vajab rohkem teadmisi eriala kohta

Minister Liina Kersna, kes ettevõttele tunnustuse puhul klaasikunstnik Ivo Lille loodud klaastaiese üle andis, rõhutas, et praktika on olulisel kohal ka hariduse arengukavas aastaks 2035. Paindlikud õpiteed on seotud praktikatega, kus väga oluline on koostöö tööandjatega. Eriala õppimine võikski alata praktikaga, arvas minister. See annaks noorele arusaama, kas ala, mida ta on asunud õppima, vastab tema ootustele. „Teadmised, mida eriala päriselt tähendab, võiksid noorte inimesteni jõuda võimalikult vara,“ sõnas Kersna.

Raini Jõksi jutust selgus, et Tartu KHK püüab üha rohkem tutvustada erialasid sisseastumisel ja karjäärinõustamisel, et noored saaks aru, mida nad õppima asuvad. Selleks korraldab kool erialade tutvumisnädalaid. Võib-olla tuleb midagi muuta, et õppima asudes saaks inimene paremini aru, mida ta õppima hakkab, ja väheneks katkestajate arv, arvas Jõks ministri ettepaneku peale. Eelmisel aastal katkestas kutseõpingud 17–18% esimesel aastal õppijaist, õpingute lõpuni jõuab kolme aasta jooksul umbes 60% õppuritest.

Minister Kersna rääkis ka praktikajuhendajate ja vilistlaste seas tehtud uuringutest ning tõi välja, et ettevõtete ja organisatsioonide juhendamist on hinnatud kõrgemalt kui koolipoolset. Viimasel on ministri sõnul arenguruumi.

Töökohapõhine õpe, kus ettevõte reklaamib oma valdkonda ja leiab huvilised ning suunab ise need kooli kutset omandama, võib olla ka üks võimalus, kuidas vähendada ametiõppest väljalangust.

ETKL on Eesti vanim ja olulisim ettevõtjate ning tööandjate organisatsioon. See esindab enam kui 2000 Eesti ettevõtet, kes annavad tööd 250 000 inimesele.

Parima praktikakoha konkurss

Parima praktikakoha konkurss toimus tänavu kuuendat korda. Sel aastal esitati 50 avaldust, rohkem kui mullu. Professionaalne žürii valis parimad välja neljas kategoorias. Lisaks peavõidule selgusid valdkondlikud võitjad.

Parim regionaalne praktikakoht on Incap Electronics Estonia OÜ, kelle tegevus on loonud väärtust ka kohalikule kogukonnale. Hindamiskomisjon tõi esile Saaremaal Kuressaares asuva ettevõtte läbimõeldud tegevust praktikakohtade pakkumisel just kodukandi noortele.

Parim väikeettevõttest praktikakoht on Balti Logistika AS, kes oma väiksusest hoolimata – ettevõttes on vaid 16 töötajat – pakub praktikakohti süsteemselt ja järjepidevalt.

Parim välisüliõpilaste praktikat toetav tööandja on Cybernetica AS, kelle tegevus praktikakohtade pakkumisel ja välistudengite toetamisel on olnud pikaajaline, järjepidev ja silmapaistev. Hindamiskomisjon tõi esile Cybernetica tihedat koostööd ülikoolidega ja praktikantide läbimõeldud juhendamist.

Konkursi eesmärk on tõsta esile ettevõtteid, kes pakuvad kutseõppuritele ja üliõpilastele praktikakohti ja õpipoisiõppe võimalusi. 

Parima praktikakoha tunnustuse saanud tööandja saab lisaks auhinnale õiguse kasutada erimärgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja trükistel. Konkurssi korraldab ETKL koostöös HARNO ning HTM-iga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa sotsiaalfond ja ETKL.

Parim väikeettevõte-praktikakoht Balti Logistika AS

Balti Logistika AS on ekspedeerimise ja tarneahela haldusteenuseid pakkuv ettevõte Eestis, Lätis, Leedus ja aastast 2020 ka Valgevenes. Ettevõtte Eesti harus töötab 16 inimest, kellest kümme on seal alustanud tööd praktikandina. Tegevjuht Joel Timm rääkis, et praktika pakkumist võtab ettevõte täie tõsidusega ja praktikantide sisseelamisse panustatakse samamoodi nagu kõigi uute töötajate puhul. Timmi sõnul on oluline, et praktika jooksul saaks inimene töö eri valdkondadest ammendava pildi.

Praktikante koheldakse võrdsetel alustel töötajatega, kellega neil on samad õigused ja võimalused. Uuele praktikandile tutvustatakse ettevõtet, selle väärtuseid ja teenuseid. Samuti toimub kohapeal põhjalik teenindusalane koolitus, kuna suheldakse klientidega üle maailma.

Praktikantide tööd tasustatakse, nende väljaõpe on sisuline ja nad teevad päris tööd ega tegele arhiveerimise või ainult dokumentidega. Enamik praktikante on ettevõttesse tööle jäänud ja mõni tõusnud juhtkonna tasandile.