Haridus- ja noorsootööasutusteni jõudsid juhised õppetöö korraldamiseks algaval õppeaastal
Haridus- ja teadusministeerium edastas kõigile haridus- ja noorteasutustele ning koolipidajatele juhise, kuidas hoida koroonaviiruse leviku ajal haridus avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on viiruse leviku kolmanda laine ajal tähtis pingutada selle nimel, et hoida haridusasutused avatuna ja keskenduda õppijate toetamisele nende haridusteel. „Kõigil hariduselu osapooltel tuleb pingutada, et õppijad ei kukuks haridussüsteemist välja,“ ütles minister. „Haridusasutustele saadetud juhise eesmärk on anda suuniseid, kuidas hoida koolid ja teised haridusasutused avatuna, teha otsuseid piirkondlikust viiruse leviku olukorrast lähtuvalt ning märgata õppijate vajadusi, et vältida vaimse tervise probleemide ning hariduslünkade teket.“
Tema sõnul tutvuti juhiseid koostades teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse ja soovitustega ning arvestati Eestis kehtivaid piiranguid. „Pingutasime, et juhis oleks põhjalik ja võimalikult selgesõnaline, näitlik ja teaduspõhine,“ selgitas Kersna, kelle sõnul oli juhise koostamisel palju abi Tartu ülikooli ülevaateuuringust, kuidas hoida koole koroonaviiruse leviku tingimustes avatuna. „Kindlasti tuleb arvestada, et tegemist on ajas täieneva dokumendiga, sest viiruse leviku olukord muutub.“
Ministeeriumi juhised 2021/2022. õa sügisel õppetöö korraldamiseks jõudsid kõigi haridusasutusteni ja koolipidajateni reedel.
Juhised toovad välja, kuidas viiruse levikut tõkestada; mida teha, kui haridusasutuses on koroonahaiguse juhtum; milliseid täiendavaid ettevaatusabinõusid rakendada; kuidas korraldada õppetööd ning hoida selles olukorras vaimset tervist.
Juhistest leiab skemaatilise ülevaate, kuidas haridusasutuses kinnitust leidnud koroonahaiguse juhtumi korral käituda: kes võib jätkata tavapäraselt, kes peavad tegema kiirtesti ning kes peab jääma karantiini.
Ventilatsiooni puudutavas osas on näitlikustatud, mida tuleb teha hoones, kus on loomulik ja kus sundventilatsioon.
Kersna sõnul on ventilatsioonisüsteemi hea toimivus oluline. „Kõrge süsihappagaasi tase pole murettekitav üksnes nakkushaiguste seisukohast, vaid see väsitab ruumis viibijaid kiiremini, tekkida võib peavalu või pearinglus ning tähelepanuvõime hajub – õpitulemused halvenevad,“ selgitas Kersna. „Praegu on 53% kohalikest omavalitsustest lisaeelarve toel juba teinud investeeringuid oma haridusasutuste ventilatsioonisüsteemidesse ning kindlasti püüame valitsuses leida võimalusi, et koolipidajatele ventilatsioonisüsteemide parandamiseks lisaraha eraldada.“
Neljapäeval, 19. augustil kl 10–12 toimub virtuaalne infopäev haridus- ja noorteasutustele ja koolipidajatele, kus neid suuniseid lähemalt tutvustatakse ning selgitatakse haridusasutuste õppe- ja töökeskkonna riskianalüüsi täiendamise vajadust. Ülekannet saab vaadata ministeeriumi YouTube’i kanalist. Infopäeva lingi leiab enne selle toimumist ministeeriumi kodulehelt.