Harjumaa – hoogsalt korrastatud koolivõrgu suunas (3): Tallinn muudkui kasvab

27. aug. 2021 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

TALLINNA KOOLIVÕRK: Viimase kümne aastaga on Tallinna põhikooliõpilaste arv kasvanud enam kui 10 000 õpilase võrra. Vajadus gümnaasiumikohtade järele kasvab eeloleval viiel aastal praegusega võrreldes veel ligi 4000 võrra.

Vaadates õpilaste arvu suundumust, tuleb välja, et 2010. aastani Tallinna põhikooliõpilaste arv langes, hakates seejärel tõusma. Viimase kümne aastaga on põhikooliõpilaste arv Tallinnas kasvanud u 34%. Prognooside järgi see lähiaastatel stabiliseerub ja püsib ligi kümme aastat enam-vähem samal tasemel. Seejärel hakkab põhikoolikohtade vajadus langema.

Gümnaasiumiõpilaste arv langes aastatel 2005–2015 u 37% ja on viimasel viiel aastal kasvanud u 18%. Suurem kasv on aga ees ning kui püsivad senised põhikoolijärgsed õpitee valikud ja õpiränne, kasvab gümnaasiumikohtade vajadus Tallinnas järgneval viiel aastal praegusega võrreldes veel u 42%.

Tallinnas on koole viie võrra vähem kui 15 aastat tagasi. Muutusi on toimunud koolide omandivormide lõikes – munitsipaalkoole on praegu 20 võrra vähem kui 15 aastat tagasi, samal ajal erakoolide arv on kahekordistunud.

Ruumipuuduse lahendamine

Kuna õpilaste arv kord kasvab, kord kahaneb, kasutatakse pealinnas koolikohtade nappuse leevendamiseks mitmesuguseid lahendusi.

Tallinna haridusstrateegias 2020–2030 on välja toodud, et kogu linnas on vaja tagada nüüdisaegsed kõrgel tasemel õpivõimalused, et vältida hariduse piirkondlikku kihistumist ning tagada võimalikult kodulähedase ja heal tasemel haridusteenuse kättesaadavus.

Andres Pajula.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula selgitusel rakendatakse üldhariduskoolide investeeringute puhul kolme peamist meedet: olemasolevate hoonete rekonstrueerimine (nn teisele ringile minek koolides, kus tööd on tehtud enne 2000. aastat), paindlike täiendavate kohtade loomine piirkondades, kus on ajutine ruumipuudus (moodulid või juurdeehitis) ning uute õppehoonete rajamine (uus)asumitesse, kus on näha suuremahuliste elamuarenduste kiiret realiseerimist. Haridusstrateegia elluviimise perioodil on tema sõnul võimalik rajada Tallinnasse neli-viis uut üldhariduskooli.

Perspektiivsed asukohad on järgmised. Kesklinn – Tartu mnt 23 hoone kasutuselevõtmine munitsipaalkoolina, uue kooli rajamine Veerenni piirkonda; Põhja-Tallinn – uue kooli rajamine Noblessneri ja Pelgulinna piirkonda; Haabersti – uue kooli rajamine Pikaliiva piirkonda.

Tallinna haridusameti juhataja selgitusel on uue kooli rajamisel kooli minimaalne suurus 500–800 õpilast. Uue kooli rajamise indikatiivne maksumus on sõltuvalt suurusest 10–20 miljonit eurot, seega ulatub investeeringu potentsiaalne kogumaht haridusstrateegia perioodil 50–100 miljoni euroni.

Järgnevatel aastatel on kavas luua täiendavad paindlikud õppekohad (moodulid, juurdeehitised) kuni 18 üldhariduskooli juurde. Meedet rakendatakse koolides, kus on kaks vahetust. Juurdeehitusi kavandatakse nt Tallinna reaalkoolile, Jakob Westholmi gümnaasiumile, Kalamaja põhikoolile, Tallinna Läänemere gümnaasiumile. Moodulite paigaldamist kaalutakse kõigis linnaosades. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimise kava täpsustatakse igal aastal.

Õppeaastaks 2021/2022 nüüdisajastati Tallinna Arte gümnaasium, Lasnamäe põhikool ja Tallinna Mustjõe gümnaasium. Kavandamisel on ka nt Tallinna Heleni kooli, Hiiu kooli ja Tallinna Kivimäe põhikooli renoveerimine.

Valikuvabadus ja mitmekesisus

Tallinna linn järgib Andres Pajula sõnul valikuvabaduse põhimõtet, mis tähendab, et iga laps saab õppida sellises koolis, mis talle kõige enam sobib. „Kindlasti on hea, kui laps soovib ja saab õppida kodulähedases koolis, kuid haridusstrateegia üks põhialuseid on siiski mitmekesine koolivõrk, kus oleksid nii era-, riigi-, munitsipaal-, HEV-laste, ülelinnalise komplekteerimisega jne koolid, et iga laps ja pere leiaks endale sobivaima,“ selgitab haridusameti juht.

Elukohajärgne kool on kool, mis asub õpilasele mugavalt kodu lähedal. Lapsevanem võib aga valida mis tahes kooli, kui leiab vaba koha. Praegu on 99% lastest saanud võimaluse õppida neile sobivas õppekeskkonnas, 87% lastest õpib kodulähedases koolis.

Tallinna haridusstrateegia üks põhialuseid on mitmekesine koolivõrk. Haridusjuhid on rõhutanud, et igal koolil on oma nägu või eripära, st autonoomia on suur. Lastevanemate silmis tekib koolidele aga kuvand, maine, mis ei pruugi kõikidele piirkonna elanikele meeldida. Kas see ei too kaasa massilist soovi panna oma lapsed teise piirkonna kooli, soodustades sellist rännet linna piires? Igaühel ju oma tahtmine ja maitse …

„Ei saa kahjuks välistada vanemate rännet, sh petmist ja oma aadressiga mängimist, või ka lausa kooli juurde kolimist, et saada soovitud koolis koht,“ möönab Pajula.

Haridusstrateegias on märgitud, et võrreldes olemasoleva olukorraga on vaja luua omavalitsuse, riigi ja erasektori haridusteenuste vahel suurem sidusus kujundamaks ühtset õpiruumi. „Mitmekesine ja mitmete võimalustega haridusvõrk on Tallinna haridusameti jaoks väga oluline,“ selgitab Andres Pajula. „Erakoolid suurendavad valikuvõimalusi, pakuvad konkurentsi, mis on hariduse kvaliteedi seisukohalt oluline.“ Peale selle leevendavad erakoolid tema sõnul koolikohtade puudust, seega toetab haridusamet iga uue erakooli teket. „Tallinna haridusamet on andnud kõigile võimaluse tegutseda.“

Suurte klasside õigustuseks

Statistikast nähtub, et teatud piirkondade munitsipaalkoolide keskmine klassikomplekti täitumus põhikoolis on suurem kui PGS-is sätestatud klassitäitumuse piirnorm. Klassid on suured eriti gümnaasiumiosas. Tallinna haridusameti juhi hinnangul ei ole see pealinna koolivõrgu kitsaskoht, sest hariduse kvaliteedi määrab mitte õpilaste arv klassis, vaid õpetaja klassi ees: „Kui koolis on näiteks ühes vanusegrupis 106 last, siis on kool valiku ees: kas teha viis (21/22 õpilast klassis) või kuus klassikomplekti (26/27 õpilast klassis). Kui koolis on viis väga head klassiõpetajat, siis on mõistlik teha viis klassikomplekti ja maksta neile õpetajatele kõrgemat tasu. Kui aga kool teeb kuuenda paralleeli, on tal vaja lisaks ühte õpetajat, ja kui see pole hea, siis pole ka selle klassi 22 õpilase haridus sama hea kui ülejäänud 84 õpilasel. Lisaks ei saa ülejäänud viiele heale õpetajale maksta kõrgemat tasu. Paratamatult lähevad õpetajad sinna, kus neile pakutakse kõrgemat tasu.“

Kuna Tallinna haridusameti siht on mitmekesine koolivõrk, kus oleksid nii riigi-, era- kui munitsipaalkoolid, on Pajula sõnul täiesti mõistlik, et loodavad riigigümnaasiumid pakuksid statsionaarse õppevormi kõrval ka mittestatsionaarset õpet ja et nendes gümnaasiumides saaksid õppida eri vanuses õppurid.

Riigigümnaasium igasse linnaossa

2019. aastal KOV-ide ühiselt koostatud Harju maakonna arengustrateegias 2035+ on tähelepanu all ka koolivõrgu väljakutsed. Üldhariduse väljakutseks on selle järgi maakonnas piirkonniti väga erinev haridusteenuse nõudlus – kasvavates piirkondades on koolikohti puudu, mis omavalitsusele tähendab survet põhikoolide rajamiseks. Kaugemates kohtades tuleb kaaluda kooliastmete vähendamist, mis tähendab survet hoonete ülalpidamiseks.

Samas tuleb välja, et piirkondlikult on nõudlus haridusteenuse järele erinev. Nt Rae, Harku, Viimsi ja Saue valla arenevates piirkondades on koolikohtade puuduse põhjuseks suur sündimus. Samuti kasvab nõudlus haridusteenuse järele Keila piirkonnas.

Geomedia 2015 koostatud Harjumaa koolivõrgu analüüs riigigümnaasiumide rajamiseks vaatles õpilaste arvu gümnaasiumiastme statsionaarses õppes, õpirännet ja kujunenud koolipiirkondi, liikumiskeskkonda ja koolide kättesaadavust ühistranspordiga. Selle järgi võib Tallinnas põhimõtteliselt igasse linnaossa rajada riigigümnaasiumi või mitu. Koostöös Tallinna haridusjuhtidega langes esimene eelistus riigigümnaasiumide rajamiseks Mustamäele ja Kristiinesse. Tallinna riigigümnaasiumide asutamisel on mõistlik kaaluda 540-st rohkemate õppekohtadega (tuhatkond) koolide rajamist. 2023. aasta septembris alustavad tööd Tallinna Pelgulinna riigigümnaasium, Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium ja Tallinna Mustamäe riigigümnaasium.


Tallinna haridusvõrgu peamised näitajad (tegemist on kolme eelmise õppeaasta keskmiste näitajatega)

  • Võrreldes Tallinna ja Eesti keskmisi näitajaid, paistavad Tallinna munitsipaalkoolid silma õpetajatega, kelle kvalifikatsioon on kõrge, kuid kelle seas on keskmisest rohkem neid, kes ei oska eesti keelt nõutud tasemel.
  • Gümnaasiumiastme lõpetamiseni jõuab Tallinnas oluliselt vähem õpilasi kui Eestis keskmiselt. Klassid on suured. Nii linnaosade kui ka üksikute koolide lõikes on näitajad siiski üsna kõikuvad.
  • Kesklinna, Kristiine ja Lasnamäe munitsipaalkoolide keskmine klassikomplekti täitumus põhikoolis on suurem kui PGS-is sätestatud klassi täituvuse piirnorm (maksimaalselt 24 õpilast klassis). Samas on nendes linnaosades kooliti väga suuri erinevusi. Näiteks Vanalinna hariduskolleegiumis on põhikooliklassides keskmiselt 13 ja Kadrioru saksa gümnaasiumis 20–21 õpilast, kuid Tallinna 21. koolis, reaalkoolis, prantsuse lütseumis ja inglise kolledžis on põhikoolis 30 ja enama õpilasega klassid. Lasnamäel on Laagna gümnaasiumis põhikooliklassides keskmiselt 19–20 õpilast, Pae gümnaasiumis ja Linnamäe vene lütseumis aga 27–29.
  • Koolide vahel on suured erinevused ka õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarvus. Kui Vanalinna hariduskolleegiumis on iga põhikooliõpetaja ametikoha kohta u 10 põhikooliõpilast, Karjamaa põhikoolis 11 ja Merivälja koolis 12, siis näiteks Tallinna Linnamäe Vene lütseumis 21 ning Lilleküla gümnaasiumis, 21. koolis ja Jakob Westholmi gümnaasiumis 19 õpilast.
  • Kvalifikatsiooninõuetele ei vasta umbes iga kümnes põhikooliõpetaja Nõmmel, Kristiines ja Haaberstis, kuid iga kuues õpetaja Pirital ja iga viies õpetaja Põhja-Tallinnas.
  • Kui Nõmmel vastab peaaegu kõigi õpetajate riigikeeleoskuse tase nõuetele, siis Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas ei oska ligi viiendik põhikooliõpetajatest nõutud tasemel eesti keelt.
  • Suured erinevused on linnaosade vahel selles, kui suur osa 10. klassis alustanud õpilastest jõuab nelja aasta jooksul gümnaasiumi lõpetamiseni. Näiteks Põhja-Tallinnas katkestab gümnaasiumiõpingud enam kui kolmandik alustanutest ja Pirital 30%, samas kui Nõmmel vaid 14%. Kõik Tallinna linnaosad jäävad selle näitajaga alla Eesti keskmisele.


Saue vald – tugeva põhikoolivõrgu suunas

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %78,9
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %29,4
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %96,4
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)13,4

Riigigümnaasiumide rajamiseks tehtud Harjumaa koolivõrgu analüüs (Geomedia OÜ, 2015) toob välja, et gümnaasiumiealiste vanusegrupi algse suuruse, selle muutuse suuna ja tõenäolise ulatuse alusel on põhjust riigigümnaasiumi rajamist kaaluda kõige enam järgmistesse omavalitsustesse: Harku vald, Rae vald, Saue vald, Tallinn ja Viimsi vald. Analüüsi kohaselt on riigigümnaasiumi rajamiseks perspektiivikad Saku ja Keila, teatud eelduste realiseerumisel ka Maardu. Kose, Kuusalu ja Paldiski piirkond ei oma potentsiaali riigigümnaasiumi arendamiseks perioodil 2015–2023.

Saue valla väljakutse on kodulähedase põhihariduse tagamine, kuna nõudlus koolikohtade järgi on suur nii Laagris, Ruilas kui ka Sauel. Nimetatud piirkondades on koolikohtade tagamisel otstarbekas teha koostööd nii Ääsmäe piirkonnaga kui ka naaberomavalitsustega. Saue vallal on koostööleping Tallinna linnaga, mille kohaselt on valla põhjapiirkonna laste elukohajärgseks kooliks Tallinna Pääsküla kool. 2022. aastal avab vallas uksed riigigümnaasium.

Saue vallas on üks Eesti kõrgemaid üldhariduskoolide keskmisi töötasusid. Õpetajate töötasu väärtustamine on kohaliku omavalitsuse prioriteet, panustatakse ka vallaeelarvest.

Millist kasutegurit õppuri ja omavalitsuse jaoks näete, kui riik ja KOV lepivad kokku põhikooli ja gümnaasiumi eraldamise?

Saue abivallavanem Andres Kaarmann: Põhihariduse ja gümnaasiumihariduse lahutamine on samm õiges suunas. Ka omavalitsusel on nii lihtsam, et keskenduda ühtselt tugeva põhikoolivõrgu rajamisele ning kõik põhikoolilõpetajad on gümnaasiumisse kandideerides võrdses seisus. Eraldiseisvad gümnaasiumid võimaldavad õpilastele pakkuda rohkem valikuvõimalusi, arvestades iga noore huvisid ja planeerides edasist haridusteed.  

Saue vald keskendub tugeva ja ühtlase põhikoolivõrgu ülesehitamisele. Ühelt poolt on valla kõikide koolide õpetajatele tagatud ühesugune palgakorraldus ning muud sotsiaalsed garantiid. Teisalt on pärast omavalitsuste ühinemist palju investeeritud haridustaristusse – renoveeritud olemasolevaid koolimajasid ning ehitatud uusi. Praegu on kõige suurem väljakutse koolikohtade tagamine kasvava elanikkonnaga piirkondades. 

Teil on koostööleping Tallinnaga, et Tallinna üks kool on Saue valla laste elukohajärgne kool. Kui kaua on see koostöö toiminud ja kas toimib ka edaspidi?

See vajadus on aastatega pigem vähenenud ja praeguseks sisuliselt kadunud. Algselt ei suutnud me Tallinnaga piirnevas Laagris piisavalt kõigile koolikohti pakkuda. Eelmisel aastal valmis Laagri piirkonnas uus koolimaja, millele plaanime järgmistel aastatel laiendust. Sellega saame Saue valla piirkonna vajadused kaetud. Algamas on Saue linnas asuva kooli juurdeehitus ja kapitaalremont. Reaalne vajadus, mis mõni aasta selliseks koostööks oli, on ära langemas. 

Kas õpetaja palga selge prioriteediks seadmine valla poolt on toonud KOV-i uusi, noori õpetajaid?

Saue vald on kehtestanud õpetaja miinimumpalgaks 100 eurot kõrgema töötasu (1415) kui Vabariigi Valitsuse miinimum (1315). Haridussilmast on näha, et Saue vald on üks suuremaid juurdemaksjaid, mis puudutab riigi eraldatud raha ning tegelikke töötasusid. Iga õpetaja kohta maksab Saue vald kuus brutotasuna keskmiselt täiendavalt üle 200 euro. Saue valla õpetaja keskmine palk on Eestis viie kõrgeima hulgas. Arvestades konkurentsi pealinnas ja kuldses ringis, ei ole see midagi erakordset, kuid kindlasti konkurentsivõimeline. Noori õpetajaid tuleb juurde, kuid piirkonniti see loomulikult erineb.  


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!