Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkool – Läti riigikaitseõpetuse tipp

Tänavu juulis avati Lätis Kandavas Kolonel Oskars Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkool.

Septembris alustab Lätis Kandavas tööd Kolonel Oskars Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkool. Tõik on märkimisväärne, Õpetajate Lehes (04.06, „Läti kutseharidus toodab paljuski töötuid ja emigrante“) oli suve hakul juttu sellest, et Läti Seimi haridus- ja teaduskomisjoni istungil tänavu veebruaris hinnati kutsehariduse olukorda: aastatel 2010–2019 kutsehariduse nüüdisajastamiseks ja maine tõstmiseks tehtud investeeringute tulemusi. Peaasjalikult oli juttu üha kroonilisemast tööjõupuudusest ja kutseõppeasutustest väljalangevatest noortest, kes täiendavad kvalifikatsioonita töötajate ja potentsiaalsete emigrantide ridu.

Riigikontrolli ülevaateraportist selgus, et kutsehariduse valdkonna nüüdisajastamiseks ning kutseharidusasutuste maine tõstmiseks noorte silmis investeeriti ajavahemikul 2010–2019 Euroopa Liidu tõukefondide ja Läti riigieelarve toel ca 1073,5 miljonit eurot. Ometi on koolitatavate jagunemine üldhariduse ja kutsehariduse õppekavade vahel pärast põhihariduse omandamist püsinud 2012. aastast saadik ikka ühel tasemel: 61:39, kuigi 2020. aastaks pidi soovitud proportsioon olema juba 50:50.              

Püramiidi tipp

Läti valitsus võttis Kalpaksi kooli asutamise otsuse vastu eelmise aasta 18. mail, 5. juulil avati riigikaitse kutsekeskkool, mis esialgu jääb kohaliku põllumajandustehnikumiga ühte majja, kooli päris oma koduks saab Rudbārži mõis, mis tuleb paari aastaga täielikult renoveerida. Rudbārži valiti seepärast, et läheduses asub Mežaine polügoon, kus toimuvad Läti kaitseväe ja maakaitse õppused, nõnda on Kalpaksi kooli kadettidel hea võimalus viia seal läbi ka oma õppusi.

Rudbāržil on sümboolne tähendus Läti vabadussõja ajaloos: just sealt asuti Oskars Kalpaksi juhtimisel 3. märtsil 1919. a tõrjuma suurt Punaarmee pealetungi Skrunda-Salduse piirkonnas.

Kaks aastat tagasi, 2019. aastal võis lugeda, et keeruline olukord maailmas on viimasel ajal mitu korda suurendanud lätlaste huvi osaleda Zemessardze ehk Maakaitse (kaitseliidu analoog) tegevuses või osaleda väljaspool seda toimuvail kaitseväe õppustel. Läti kaitseminister Artis Pabriks lausus, et Läti ei plaani kohustuslikku ajateenistust. Et kavandatakse teisi arenguvõimalusi, mis on seotud Zemessardze ehk Maakaitsega, heal tasemel reservväelaste koolitamise ja muidugi professionaalse armeega.       

Teatud mõttes on Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli näol tegu püramiidi tipuga – alates 2024. aastast on riigikaitseõpetus kohustuslik kõikides tehnikumides ja keskkoolides (gümnaasiumiastmes), seni on olnud tegu valikainega. Kalpaksi riigikaitsekoolist peab plaanide kohaselt kujunema riigikaitseõpetuse tippkeskus.

Esimesel õppeaastal võetakse Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli vastu 25 kadetti, 2. augusti seisuga oli soovijaid 67, neist 16 tüdrukut. Õppekava rõhub süvendatud STEM- ehk loodus- ja täppisteaduste ainete, inglise keele õppimisele, mõistagi ka kehalise võimekuse arendamisele ja säilitamisele, militaarõppele, liidrivõimete, loomingulise mõtlemise, psüühilise püsivuse, vastutustunde kasvatamisele. Tulevased kadetid peavad läbima Eurofiti testid.

Õppetöös kasutatakse ka elamusõpet – riigikaitselaagrites saavad kadetid kogeda sõdurielu, nad kindlustatakse sama varustuse ja toitlustusega nagu kaitseväelasedki. Õpingute kestel makstakse kadettidele igakuist stipendiumit (100–150 eurot kuus), neile on ette nähtud tasuta toitlustamine, õpilaskodu, tervisehoole, vormirõivastus ja varustus. Kadettidele harjutatakse sisse kaitseväedistsipliin.

Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli ülem kolonelleitnant Intars Kušners: „Läti kaitseväge moderniseeritakse intensiivselt. Uued tehnoloogiad (sealhulgas droonid) vallutavad kiiresti maailma. Uus tehnika soetatakse maaväe, mereväe, õhujõudude jaoks. Uus tehnika nõuab oivalisi eksaktseid teadmisi, et oleks võimalik hiljem õpinguid jätkata Läti kaitseväeakadeemias. Kiire digipööre, kõik protsessid nõuavad STEM-võimekusega noori.“

Turvaline karjäär – riigikaitseõpetaja

Teade riigikaitse kutsekeskkooli asutamisest ja esimesest vastuvõtust sattus samasse aega Leedu-Valgevene piiril ja Afganistanis toimunuga. Või oleks õigem öelda isegi vastupidi: Oskars Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli asutamine toimus just Leedu-Valgevene piiril ja Afganistanis toimunu taustal. Endine Läti kaitseväe ülem, kindral Raimonds Graube (praegu Läti kaitseministri militaarnõunik, samuti riigikaitse  ja patriotismi sihtasutuse Namejs esimees) kommenteeris Afganistani sündmusi: „Afgaanide armeel oli relvastus, aga puudus kaitsetahe. Me lasime afgaanidel harjuda sellega, et osaleme nende asemel lahinguoperatsioonides, patrullime ise nende territooriumil, läheme nende asemel lahingusse. NATO-t ei loodud Balti riikide kaitsmiseks. See loodi, et liitlased võiksid teineteisele appi tulla.”

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles, et Afganistani armee vastupanuta kapituleerumine on Lätile õppetund. „Me peame ise olema piisavalt tugevad ja motiveeritud. Kui me sellised ei ole, siis on üsnagi naiivne loota, et keegi esimese hüüde peale meile appi tõttab,“ arvab ta.

Lätis rakendub alates 2024. aastast kohustuslik riigikaitseõpetus kõikides tehnikumides ja keskkoolides (gümnaasiumiastmes). Sisekaitseakadeemias ongi välja toodud (Mari-Liis Mänd on uurinud kaitsetahte seost riigikaitseõpetusega), et kõige enam toimitakse Eesti riigikaitseõpetuse õpetamisega sarnaselt Lätis. Läti koolides õpetab riigikaitset Läti kaitseministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koordineerimisel tegutsev riiklik noorteorganisatsioon Jaunsardze (Noorkaitse; Läti kaitseliidu Zemessardze vabatahtlik patriootlik noorteorganisatsioon, tegutseb Läti kaitseministeeriumi alluvuses), kelle instruktorid annavad koolides riigikaitsetunde. Lisandub tegevus riigikaitselaagrites ning väliprojektides.

Läti kaitseminister Artis Pabriks selgitas mõni aeg tagasi: „Et olla siil, keda ei lõvi ega tiiger saa puutuda, plaanitakse riigis kehtestada kõikehõlmav kaitsesüsteem. See tähendab, et vaatame nii kaitse kui ka turvalisuse seisukohalt üle kõik Läti valdkonnad – olgu see transport, tervishoid või haridus. See peaks meie kaitsesüsteemi sõjalist võimekust oluliselt tõstma.“ Teatavasti on ka Eesti julgeolekupoliitilistes dokumentides välja toodud rahva tugev kaitsetahe kui iseseisva kaitsevõime alus. Samuti usutava heidutuse aspekt, mille eesmärk on tagada liitlasriikide kodanike ja territooriumite ohutus.

Läti kaitseministeeriumi plaanide kohaselt tuleb lähiaastail Läti koolides luua täiendavad riigikaitseõpetajate töökohad. 2022. aastal on kavas luua juurde 37 riigikaitseõpetaja töökohta, 2023. aastal 72, 2024. aastal 98. Kaitseministeeriumi eelarves on nimetatud eesmärgil kavas kulutada ca 1 450 000 eurot. Tänavuse augustikuu seisuga toimus riigikaitseõpe valikainena juba 69 haridusasutuses, seda omandasid üle 2000 õpilase. Kohustusliku riigikaitseõpetuse läbiviimiseks läheb kaitseministeeriumi alluvuses tegutseval noorkaitsjate keskusel (Jaunsardzes centrs) vaja üle 200 noorkaitsjate instruktori, sestap kuulutati välja värbamiskampaania „Turvaline karjäär – riigikaitseõpetaja“.

Karjääripööret teha soovivad õpetajad võivad vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks läbida 11 nädalat kestva põhiõppe, mille võib lõpetada kahe aasta jooksul. Keskkoolilõpetajad võivad noorkaitsjate keskusega sõlmitud töölepingu olemasolul Läti spordi- ja pedagoogikaakadeemias omandada asjakohase õppekava („Kehaline aktiivsus, tervis ja turvalisus“).