Kirjandus tuleb tagasi

Pärnus toimus esimene kirjandusfestival tõestamaks, et suvituslinnas mitte ainult ei puhata ega lõbutseta, vaid sealgi leidub haritud ja kirjandusest huvituvat rahvast. Samas toimus üleriigilise Koidula luule etluskonkursi lõppvoor. 

Publikut jätkus nii kontserte kui ka kirjanike vestlusringe kuulama, rääkimata raamatuhuvilistest, kellele kirjastused oma müügilettidega lugemisvara pakkusid. Festivalialal „Laps loeb“ näitas kirjanik ja loodusemees Juhani Püttsepp, kuidas paberit ja viltpliiatsit kasutades võib väga lihtsalt valmida raamat. Nimelt on ta kaasa teinud leedulaste algatatud rahvusvahelises raamatuprojektis, kus osales 30 kirjanikku. Koostöös illustraatoritega valmisid lasteraamatud, mille sisuks nuputamine ja sihtrühmaks 3–10-aastased lugejad.

Pütsepp näitaski, kuidas A4 mõõtu lehte kokku voltides ja seejärel lahti lõigates saab olla tulemuseks 120 sõna mahutav kaheksaleheküljeline raamatuke. „Tiny Books to the Rescue“ projekti eesmärk ei ole siiski päästa lugemisoskust, arvas kirjutamise kõrval ka koolmeistriametit pidav Püttsepp, kelle peres on tavaks raamatuid ette lugeda.

Laste lugemise suhtes kirjanik tulevikuoptimismiks põhjust ei näe, kuid usub, et alati on inimesi, kes hindavad raamatutes sügavust ja loevad ka pikemaid jutte. Kas või kord aastas sada lehekülge järjest läbi lugedes saab endale samamoodi head teha nagu ülekaalu puhul kas või ühe kilo alla võttes, arvas kirjanik. Lugemisega peaaegu sama tähtis on kirjutamine, rääkis Püttsepp, kelle peres peetakse mitut päevikut, näiteks pere, aia, rooside ja kanade kohta, ning millesse kirjutab oma mõtteid ka Juhani Püttsepa 12-aastane tütar.

Mõttekojas arutlesid kirjanduse üle kirjanik Kaupo Meiel, kirjandusteadlane ja Tallinna kirjandusfestivalide korraldaja Maarja Vaino ning Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilane Sonja Nüganen. Vaino arvates on kirjandus hakanud inimeste ellu tagasi tulema. Publiku aplausi teenis tema mõte, et õppekavas tuleks suurendada eesti keele ja kirjanduse tundide arvu.

Seitsmendat korda toimus tänavu täiskasvanute Lydia Koidula luule etluskonkurss, kus saab osaleda alates 16. eluaastast. Võitjaks kuulutati Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassi õpilane Maara Parhomenko.

Võrus eelvoorus osalenud ja seal finaali jõudnud neiu oli valinud esitamiseks Koidula „Eesti muld ja eesti süda“, mida tema arvates on lihtsam laulda kui luulena esitada, ning Vana-Võromaa luuletaja Bernard Kangro „Nägemuse“. 1933. a valminud „Nägemus“ on Maara arvates veidi sürrealistlik, väga otsekohene ja tavatult aus ning seepärast see talle meeldiski.

„Luule lugemine on mu suur kirg, mis käib hooti – tulevad luulepuhangud, mis aitavad endast ja maailmast aru saada ja ennast hästi tunda,“ rääkis konkursi võitja, kellele ka teater on südamelähedane. 

Festivali noorteprogrammiga tegelesid Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased, kelle valiku järgi kutsuti lugejatega kohtuma noorte hulgas populaarsed kirjanikud Martin Algus ja Reeli Reinaus.  

Tiheda ja mitmekülgse kavaga täidetud päev lõppes pärast südaööd Rein Veidemanni esinemisega, kes arvas, et eesti kirjandus õitseb nii kui ei kunagi varem, aga puudu on kirjandusest kõnelejaid ja kirjanduse õpetajaid ning pole ka tunde, kus kirjandusest rääkida.

VII üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi võitjad

• Peapreemia – Maara Parhomenko
• Hõbepreemia – Mihhail Rumjantsev
• Pronkspreemia–Jaak Känd
• Eripreemia – Anne Urbel
• Eripreemia – Katrin Rahe