Koolid pingutavad, et õpilased saaksid võimalikult kiiresti vaktsineeritud
Õpilaste vaktsineerimine Eesti eri paigus edeneb erineva tempoga. Kui Tartus on praeguseks ühe doosiga vaktsineeritud üle 70% 16–17-aastastest ja 56% 12–15-aastastest, siis Ida-Virumaal on need arvud 25 ja 14%. Et õppetööd saaks läbi viia kontaktõppes, on oluline õpilased vaktsineerida. Augustis ja septembris toimuvad haridusasutustes vaktsineerimispäevad üle Eesti.
Koostöös Qvalitase arstikeskusega toimus 9. augustil vaktsineerimispäev Võru gümnaasiumis, kuhu olid oodatud ka teiste koolide õpilased ja kõik soovijad.
Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ütleb, et kohal käis 131 inimest, mis on tema hinnangul hea tulemus: „Vaktsineerimine kestis kuus tundi, nii et matemaatiliselt võttes sai vaktsiinisüsti iga kolme minuti kohta üks inimene. Ehkki kooliealised moodustasid kõigist kohaletulnutest alla kolmandiku, on tegu suure panusega selleks, et Võrumaal oleks vaktsineerituse tase praegusest kõrgem. Teine põhjus rõõmustamiseks on, et meie kooli viimased vaktsineerimata töötajad said süsti. Eilse seisuga on vähemalt ühe doosi saanud sada protsenti personalist.“
Koolid saavad palju ära teha
Kuidas kool vaktsineerimispäeva korraldamiseni jõudis? Karmo Kurvits räägib, et jälgis terve suve terviseameti veebilehelt piirkondade kaupa välja toodud vaktsineeritute arvu ning tundis muret, et Võrumaa noorte vaktsineerituse tase on Eestis üks madalamaid. „Mõtlesin, mida mina koolijuhina saaksin ära teha. 1. septembrini oodata tundus liiga pikk aeg, mistõttu võtsin juba suvel ühendust haridusministriga ja rääkisin oma plaanist. Organiseerimine võttis aega paar-kolm nädalat, kuni jõudsime kokkuleppele Qvalitase meedikutega, kes olid nõus koolimajja vaktsineerima tulema.“
Suve jooksul saatis direktor õpilastele selle kohta mitu teavitusega SMS-i, viimase veel vaktsineerimispäeva hommikul kell 8.30. „Sõnumi sisu oli, et kui sa pole vaktsineeritud, on seda koolis võimalus täna teha. Võtsin asja korraldamise teadlikult enda peale, et õpetajad saaksid veel puhata.“
Direktor räägib, et kuigi eelmise aastaga võrreldes laabus sel kevadel distantsõpe paremini, tehti siiski võimalikult palju kontaktõppetunde, praktilisi töid, valikkursusi ja järelevastamisi koolimajas. „Tegime piirangute raames kontaktõpet nii palju, kui oli lubatud, aga õige koolielu see ikka ei ole. Kool on palju enamat kui ainetunnid ja õppimine.“ Karmo Kurvits ütleb, et tahabki selle nimel pingutada, et kogu koolipere vaktsineeritud saaks ning tavapärane koolielu taastuks.
Tema sõnul selgus vaktsineerimist korraldades, et kogukonnas leidub ka üsna palju teadusesse mitteuskujaid. „Kui ma teate sotsiaalmeediasse üles panin, sain üllatuseks palju negatiivset tagasisidet. Halvast vastukajast oluliselt rohkem heidutab ja hirmutab mind aga võimalus viirusega nakatuda. Arvan, et selgitustööd tuleb teha pidevalt ning vaktsineerimispäeva kogemus näitas, et mida lähedasemaks ja mugavamaks see inimeste jaoks teha, seda tulemuslikum see on.“
„Koolid saavad ise palju ära teha,“ kinnitab Karmo Kurvits. „Õpetajad ja koolitöötajad saavad olla noortele eeskujuks ning jagada teaduspõhist infot. Kevadel kutsusime oma kooli vaktsineerimisest rääkima Tartu ülikooli rektori professor Toomas Asseri. Ka lastevanemate koosolekutel räägime vaktsineerimise vajalikkusest ja eelistest. Arvan, et vaktsineerimise puhul taandubki kõik küsimusele, kas inimene hoolib ainult endast või ka teistest.“
Järgmine vaktsineerimisvõimalus avaneb Võru gümnaasiumi õpilastel 31. augustil. Tavapäraselt toimub päev enne uue kooliaasta algust koolimajas infotund, kus õpilased saavad kätte õpikud, kohtuvad klassijuhatajaga ning räägitakse sellest, mis sel õppeaastal ees ootab. Kohal on ka kooliõde, kes soovijaid vaktsineerib.
Vaktsineeritutel on rohkem vabadust
Pärnus said koolinoored lasta end koos kõigi teiste soovijatega vaktsineerida 5. ja 6. augustil Pärnu kesklinna tervisekeskuses. „Tahtsime alustada varakult, et esimene süst annaks juba kooliaasta alguseks väikese kaitse. Saatsime info koolijuhtidele, nemad edasi klassijuhatajatele, kes levitasid seda omakorda klasside gruppides, samuti aitas teavitamisel kaasa Pärnu ajaleht,“ räägib SA Pärnumaa Arenduskeskuse rahvatervise ja turvalisuse spetsialist Karmen Vesselov, kes augusti algusest Pärnus vaktsineerimist koordineerib. Paraku oli tema sõnul algatusest osavõtt kesisevõitu, rahvast oleks võinud rohkem olla.
14. augustil oli võimalus vaktsiinisüsti saama minna Pärnu Koidula gümnaasiumisse, kus gümnaasiumiosas on seitse paralleeli, kokku 600 õpilast. Oodatud olid nii oma kui ka kõigi teiste Pärnu koolide õpilased, koolitöötajad ja pereliikmed. Vaktsineerisid ravispaahotelli Tervis meedikud.
Initsiatiiv vaktsineerimispäevaks tuli koolijuht Indrek Kaldolt, kelle ettepanekul korraldati vaktsineerimine just nädalavahetusel. „Arvan, et nädalavahetusel on tulijaid rohkem kui tööpäeval, sest alaealised peavad vaktsineerima tulema koos ema või isaga, nädala sees on aga vanemad tööl. Mulle tundub, et eelistataksegi just vaktsineerimispäevi, sest kohalemineku aega saab ise valida. Paljud meie õpilased elavadki väikestes maakohtades, kuhu eelregistreerimiseta vaktsineerimine veel jõudnud ei ole, seda tehakse pigem suurtes linnades.“
Direktori sõnul jäi huvi oodatust tagasihoidlikumaks – vaktsiinisüsti said 34 last ehk umbes klassi jagu õpilasi. „Järelikult tuleb selgitustööd edasi teha,“ tõdeb ta. „Vaktsineeritud õpilastel on ju vabadust rohkem: nad saavad rahuliku südamega kontaktõppes osaleda, huvikoolides-ringides-reisimas käia, normaalset piiranguteta elu elada. Ka ei pea nad klassikaaslase haigestudes jääma koduõppele, mille puhul õppimise efektiivsus ja kasutegur on oluliselt madalam kui tunnis osaledes. Eks abituriendid, kes on juba 18 täis, tahavad ka ööklubides ja pidudel käia, kuhu muudmoodi sisse ei saa kui vaktsiinipassiga. Noorte soov suhelda on samuti üks oluline motivaator.“
Inimeste teadlikkus üha kasvab
Otepää vallas toimusid vaktsineerimispäevad valla haridusspetsialisti Janika Lauri eestvedamisel 10. augustil Otepää gümnaasiumis ning 11. augustil Keeni põhikoolis ja Puka koolis. Eelkõige oodati vaktsiinisüsti saama õpilasi, samuti kõiki veel vaktsineerimata täiskasvanuid.
Janika Laur räägib, et koos vallavanem Jaanus Barkalaga iga päev terviseameti prognoose ja koroonasse haigestunute numbreid jälgides saadi aru, et tähtis on vaktsineerida õpilased juba enne õppeaasta algust. „Meil ei olnud võimalik oodata, millal ametlik vaktsineerimise järjekord Otepää valla noorteni jõuab. Otsustasime tegutseda ise, kohe ja kiiresti ning viia vaktsineerimine läbi mugavalt kodu lähedal koolimajades.“
Janika Laur lisab, et sai suurepärase kontakti Valga haigla juhi Apo Ojaga, kes oma meeskonnaga oli kohe nõus Otepää vallale appi tulema. Koolijuhid aitasid hea meelega nii info levitamisel kui ka koolihoonetes vaktsineerimiseks turvalise keskkonna ettevalmistamisel. Infot levitati koolide ja valla elektroonilisi kanaleid pidi ja Facebookis, samuti valla lehes Otepää Teataja, kus vallavanem tegi ametliku vaktsineerimiskutse.
Tulemused olidki üsna head: Otepää gümnaasiumis said vaktsiinisüsti 140 inimest, kellest 57 olid koolinoored; Keeni põhikoolis 36 inimest, neist 23 õpilased; Puka koolis 33 inimest, kellest koolinoori oli kuus. Uuesti toimuvad kõigis kolmes koolis vaktsineerimispäevad septembris.
Otepää gümnaasiumi direktori Maire Murumaa sõnul on inimesed vaktsineerimise vajalikkusest üha teadlikumad, kuna ka teadusuuringute tulemusi selle kohta, kuidas vaktsiin toimib, on rohkem. „Et kaitsta iseennast ja teisi, ollakse harjunud kandma maski ning pidama kinni hügieenireeglitest. Võin kinnitada, et nii palju pole õpilased elu sees käsi pesnud kui nende kahe aasta jooksul, nii et hügieeniharjumused on kenasti juurdunud.“
Ida-Virumaal ollakse skeptilised
Kõige leigem huvi vaktsineerimise vastu on olnud Ida-Virumaal, seda nii õpilaste kui ka õpetajate hulgas. 2.–6. augustini vaktsineeriti soovijaid Kohtla-Järve gümnaasiumis.
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütleb, et inspiratsioon selleks tuli elust enesest. „Ida-Virumaa on vaktsineeritute arvu poolest viimasel kohal, noored eriti. Tekkis mõte teha Kohtla-Järve koolijuhtidega ühine pöördumine, et natukenegi seda seisakut ja skepsist paigast liigutada.“
Viie päeva jooksul käis vaktsiini saamas 267 inimest, 50–60 inimest päevas, võimekust olnuks rohkemaks. Noorte osakaal oli alla poole.
„Oleks võinud paremini minna, aga hea, et niigi läks. Siinne kultuuri- ja inforuum on väga teistmoodi kui mujal Eestis, ka koolijuhtide usk ja aktiivsus on erinev,“ tõdeb Hendrik Agur. „Ida-Virumaa inimesed on vaktsineerimise suhtes skeptilised, nemad kuulavad rohkem korteri- ja suvilanaabreid. Vene peredes on vanemate arvamus väga tähtis, ka täisealised lapsed kuulavad vanemate nõu ja soovitusi. Kõige rohkem motiveeriksid inimesi ilmselt vaktsineerima sunnimeetodid, nagu koroonapassi nõudmine.“
Uuesti saab Kohtla-Järve gümnaasiumis end vaktsineerida lasta augusti lõpus ja esimesel koolipäeval. Hendrik Aguri sõnul on koolide käes palju võimalusi. Ta kutsub üles kõiki vaktsineerima minema ning soovib tarkust ja osavust leida võti eeskätt nende inimesteni, kes veel kahtlevad. „Vastased jäävadki vastasteks, nende peale ei ole mõtet energiat kulutada.“
Tartu on esirinnas
Kõige paremini on COVID-19 vastu vaktsineerimine läinud seni Tartu linnas. Tartu abilinnapea Mihkel Lees arvab, et sellel on mitu põhjust. „Oleme kootöös kliinikumi ja kiirabiga näinud väga palju vaeva selleks, et vaktsineerida oleks võimalikult mugav. Eelregistreerimiseta vaktsineerimiskeskused on olnud linnas avatud aprilli lõpust ja kõigile kättesaadavad. Järjest rohkem on hakanud kliinikumi ja kiirabi vaktsineerimisbrigaadid käima linnaosades, et jõuda inimestele veelgi lähemale.
Teine edu põhjus on väga hea koostöö koolidega. Oleme palunud koolijuhtidel kasutada kõiki nende käsutuses olevaid võimalusi: Stuudiumit, e-kooli, meililiste, SMS-teavitussüsteeme ning anda lastele ja lastevanematele edasi sõnum: et kooliaasta saaks normaalselt alata, on kõik oodatud vaktsineerima. Lisaks on käimas laiaulatuslik selgitustöö õpilastele sotsiaalmeedias. Teaduspõhise informatsiooni pidev levitamine on väga oluline, muidu rumalus võidab!“
Mihkel Lees peab oluliseks sedagi, et linna ja meditsiinipartnerite vahel on suurepärane koostöö. „Meil ei ole teki enda peale kiskumist ega palli kellegi teise kätte viskamist. Me ei ole oodanud keskvalitsuse uimasevõitu tegutsemist, vaid oleme pannud pead kokku ja teinud vajalikud sammud Tartus ära. Olen tänulik ka kõigile tartlastele, vanematele ja noorematele, kes on teaduse, mitte pendliusku.“
Abilinnapea sõnul on praegu Tartus vaktsineeritud üle 60% kõigist õpilastest, eesmärk on 1. septembriks jõuda vähemalt 70%-ni. „Kui kooliaasta alguses selgub, et kooliõdede jõud üle ei käi, on meie head partnerid valmis minema vaktsineerimisbussi või kiirabibrigaadiga neile kooli appi. Igal juhul eelistame me Tartu linnavalitsuses maksimaalset vaktsineeritusega hõlmatust, mitte kiirtestide tegemist, mis on siiski poolik lahendus. Vajadusel tuleb teste mittevaktsineeritutele muidugi teha, aga tahaks loota, et nende osakaal jääb võimalikult väikeseks. Kutsun kõiki õpilasi üles end enne kooli algust vaktsineerima! Mida rutem esimese doosi kätte saab, seda kiiremini hakkab kaitse mõjuma ning seda kindlam on, et kooliaasta saab ilma suuremate muredeta alata.“
VASTAB PEREARST
Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu, mis on teie hinnangul kõige olulisemad põhjused 12–18-aastaste koolinoorte vaktsineerimiseks?
Suurem osa lastest põeb COVID-19 tõesti kergekujuliselt või ilma sümptomiteta. Mõned lapsed põevad siiski ka raskelt ning harvadel juhtudel lõpeb haigestumine laste jaoks surmaga. USA-s on praegu COVID-19 tõttu surnud umbes 300 last, seega on surmaga lõppev haigestumine siiski õnneks haruldane. Hirmutav on see, et ei osata üldse ennustada, kellel haigus raske kulu võtab. On teada, et lastest kuuluvad riskigruppi krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja vähiga lapsed.
Teine aspekt on COVID-19 põdemise järgsed pikaajalised mõjud. Nn pikk COVID võib tekkida ka lastel, kusjuures vahet pole, kas laps põdes raskelt, kergelt või asümptomaatiliselt – pikka COVID-it esineb kõigil puhkudel. Kas ja kuidas COVID-19 põdemine tervist kaugemas tulevikus mõjutab, ei ole teada. Paljude viirushaigustega on seotud kaugeleulatuvad tervisekahjud, näiteks B- ja C-hepatiidi viirused võivad tekitada maksavähki, papilloomiviirused emakakaelavähki, pärast leetrite põdemist võib aastaid või isegi aastakümneid hiljem vallanduda närvisüsteemi kahjustav sündroom SSPE, mis eranditult alati lõpeb surmaga. Viirushaigustega on seostatud ka näiteks 1. tüüpi diabeeti haigestumist (enteroviirused, rotaviirus) või Alzheimeri tõve kujunemist (herpesviirused). Kas mingisuguseid sarnaseid kaugtagajärgi on ka COVID-19 põdemisel, me praegu ei tea.
On viiteid, et Indiast tulnud viiruse deltavariant ründab nooremaid inimesi aktiivsemalt ja agressiivsemalt, kuigi päris täpseid analüüse selle kohta ma näinud ei ole – vanemaealised on igal pool rohkem vaktsineeritud ja võimalik on lihtsalt vaktsineerimisest tingitud nihe. Siiski on paljudest kohtadest tulnud signaale, et kui Ühendkuningriigist pärit alfavariandiga sattus haiglasse senisest rohkem 40-ndates ja 50-ndates inimesi, siis India deltaga vajavad haiglaravi järjest rohkem juba 20-ndates ja 30-ndates noored ning ka sõnumid suurriikide lastehaiglate arstidelt ei ole väga julgustavad.
Kui terviseküsimustest kaugemale vaadata, on koolilaste vaktsineerimine vajalik, et ühiskonda sügisel võimalikult avatuna hoida. Õpetajad teavad minust paremini, et ka väiksed hariduslikud erinevused toovad tulevikus kaasa olulised mõjud elukutsevalikule, sissetulekule, elukäigule, tervislikule seisundile ja oodatavale elueale. Ka distantsõppe vähendamise mõju vaimsele tervisele pole vähetähtis.
Mis on peamised takistused, hirmud, vastuväited?
Need on samasugused nagu täiskasvanute puhul – kardetakse, et vaktsiinid on liiga kiiresti välja töötatud ja neid on liiga vähe uuritud, peljatakse kõrvaltoimeid ja on küsimusi vaktsiinide pikaajalise ohutuse kohta. Lisaks muidugi küsimus sellest, et kui lapsed ei ole COVID-19 raske kulu primaarne riskigrupp, siis miks neid vaktsineerima peab.
Kui põhjendatud need hirmud on?
Vaktsiinide kiire väljatöötamise kohta võib tuua analoogia Tallinna –Tartu maantee ehitamisega. Kui maantee ehitamiselt tõsta ära bürokraatlikud takistused ja sinna väga palju rohkem raha suunata, on selge, et maantee saab kiiremini valmis, samas ei tähenda see ilmtingimata, et tee-ehitus ise peaks ebakvaliteetne või tee kasutuskõlbmatu olema. Samamoodi on vaktsiinidega – kuigi ressursside hea suunamisega muudeti vaktsiinide väljatöötamise protsess oluliselt kiiremaks, ei ole ohutuses ja teadusuuringutes tehtud mingeid järeleandmisi, kliinilised uuringud on olnud hea kvaliteediga ja väga mahukad. Praeguseks on vaktsineeritud neli ja pool miljardit inimest ja vaktsiinide ohutusprofiil väga hea.
Mis puudutab vaktsiinide pikaajalist ohutust, siis nagu varem ütlesin, pole meil samamoodi andmeid COVID-19 põdemise pikaajaliste mõjude kohta. Üldiselt vaktsiinidel kaugeleulatuvaid tervisemõjusid ei ole, aga nagu varem märkisin, võivad viirushaiguste pikaajalised mõjud olla päris rängad.
Millised on COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed lastel?
COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed lastel on samasugused nagu täiskasvanutel: süstekoha reaktsioonid, nagu valu, turse, punetus, ning üldised reaktsioonid, nagu palavik, lihase-liigesevalu, üldine haiglane enesetunne, lümfisõlmede suurenemine. Haruldastest kõrvaltoimetest võivad esineda anafülaksia ehk kiiret tüüpi tõsine ülitundlikkusreaktsioon ning südamelihasepõletik, mida tekib eeskätt noormeestel pärast mRNA-põhiste vaktsiinide (Pfizer/BioNTechi Comirnaty ja Moderna Spikevax) teise doosi manustamist. Anafülaksia on õigeaegse esmaabiga täielikult ravitav ega jäta pikaajalist tervisekahjustust, just anafülaksia riski tõttu peab pärast vaktsineerimist jääma 15 minutiks jälgimisele, tugevaid allergikuid võiks jälgida isegi 30 minutit. Südamelihasepõletik on massiivses enamuses olnud kergekujuline, haiglaravi on kestnud enamasti kaks päeva, kõik haiged pole haiglaravi ka vajanud.
Praegu domineerib Eestis uue koroonaviiruse deltavariant, aga kasutatakse ikka vanu originaalvariandi vastu välja töötatud vaktsiine, kas vaktsineerimisel on sellisel kujul üldse enam mõtet?
Jah, on ikka mõtet. Kuigi vaktsiinide tõhusus delta tekitatud sümptomaatilise COVID-19 vältimisel on tõesti madalam kui Wuhanist tulnud originaalvariandi puhul, on tõhusus raskete, haiglaravi ja surmaga lõppevate juhtude vältimisel jätkuvalt väga hea. Teiste riikide andmed näitavad selgelt, et kus on suurem vaktsineerimisega hõlmatus, seal on ka nakatumise numbrid, COVID-19 tõttu haiglaravi vajadus ja suremus väiksemad. On lausa räägitud „vaktsineerimata inimeste pandeemiast“, kuna deltal on haruldaselt hea võime vaktsineerimata inimesed üles leida ja neid nakatada.
Kuidas teie arvates kõige paremini õpilaste sihtgrupini jõuda?
See pole päris minu valdkond, aga ilmselt tuleb teavitust teha seal, kus lapsed liiguvad – koolid, huviringid, noorteüritused, sotsiaalmeedia. Võiks vaadata ka lastele suunatud meediaväljaandeid ning teha tööd selle nimel, et lapsed saaksid vaktsineerimise olemusest ja vajalikkusest õigesti aru. Minu teada käsitletakse viiruseid ja vaktsiine ka keskkooli bioloogiakursusel.
Kuidas suhtute koolide algatusse korraldada vaktsineerimispäevi koolimajas?
Väga hästi. Mida rohkem ja kiiremini inimesed vaktsineeritud saame, seda rahulikumalt võime kõik hingata.
Vaktsineerimise tegevuskava ja juhised koolidele algavaks õppeaastaks
Haridus- ja teadusministeeriumil on koostöös sotsiaalministeeriumiga valminud noorte- ja haridusvaldkonna vaktsineerimise tegevuskava, mille eesmärk on hoida hariduselu avatuna ning parandada koostöös õppeasutuste ja koolitervishoiu teenuste pakkujatega vaktsineerimise kättesaadavust.
Tegevuskava näeb ette, et õppeaasta esimese kahe kuu lõpuks on ühe doosiga vaktsineeritud vähemalt 70 protsenti 16–17-aastastest noortest ja 90 protsenti haridustöötajatest.
Tegevuskava keskendub lihtsamate ja mugavamate vaktsineerimisvõimaluste loomisele. Rohkem kui sada haridusasutust üle Eesti juba korraldavad või kavandavad vaktsineerimispäevi, valdav osa neist toimub enne uue õppeaasta algust. Vaktsineerimispäevi toimub nii üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides. Kohalikud omavalitsused saavad edaspidi korrapäraselt ülevaateid õppeasutuste vaktsineerimise edenemisest, et vaktsineerimisi oleks võimalik suunatumalt korraldada. Asjakohane info vaktsineerimisvõimaluste kohta koondatakse veebilehele vaktsineeri.ee. Kindlasti küsitakse koolis vaktsineerimiseks nõusolekut lapsevanematelt.
• • •
13. augustil edastas haridus- ja teadusministeerium kõigile haridus- ja noorteasutustele ning koolipidajatele juhised, kuidas hoida koroonaviiruse leviku ajal haridus avatuna kõigis haridustasemetes.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on viiruse leviku kolmanda laine ajal tähtis pingutada selle nimel, et hoida haridusasutused avatuna ja keskenduda õppijate toetamisele nende haridusteel. „Haridusasutustele saadetud juhiste eesmärk on anda suuniseid, kuidas hoida koolid ja teised haridusasutused avatuna, teha otsuseid piirkondlikust viiruse leviku olukorrast lähtuvalt ning märgata õppijate vajadusi, et vältida vaimse tervise probleemide ning hariduslünkade teket. Kõigil hariduselu osapooltel tuleb pingutada, et õppijad ei kukuks haridussüsteemist välja,“ ütles minister.
Tema sõnul tutvuti juhiseid koostades teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuste ja soovitustega ning arvestati Eestis kehtivaid piiranguid. „Pingutasime, et juhend oleks põhjalik ja võimalikult selgesõnaline, näitlik ja teaduspõhine,“ selgitas Kersna, kelle sõnul oli juhiste koostamisel palju abi Tartu ülikooli ülevaate-uuringust, kuidas hoida koole koroonaviiruse leviku tingimustes avatuna. „Kindlasti tuleb arvestada, et tegemist on ajas täieneva dokumendiga, sest viiruse leviku olukord muutub.“
Juhendist leiab ülevaate, kuidas haridusasutuses kinnitust leidnud koroonahaiguse juhtumi korral käituda: kes võib jätkata tavapäraselt, kes peavad tegema kiirtesti ning kes jääma karantiini. Samuti on ära toodud nõuded ventilatsioonile.
Dokument on täies mahus kättesaadav haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.
Miks te teete seda??? See on väär tegu!!! Lugege ja kuulake alternatiivseid meediakanaleid, kui ise aru ei saa!
Olen väga mures sellepärast, et laste vaktsineerimisega on algust tehtud ja seda lausa tungivalt soovitatakse.
Maha vaikitakse, et laste vaktsineerimine võib lõppeda ja on lõppenud ka surmadega ning sandistumisega (viidates sh ka perearstigi sõnadele- kõrvaltoimeid esineb sarnaselt täiskasvanutega). Erakordselt imelik on lugeda perearsti artiklist nagu oleks südamelihasepõletik kerge nohu ilma hilisemate tagajärgedeta noore inimese elule.
Huvitatutel soovitan jälgida- ka ülekandena peatselt toimuvat teaduskonverentsi ,,Pandeemia õppetunnid,, -leiab aset 2.septembril 2021 aastal Fotografiskas. Kohal on lugupeetud teadlased erinevatest maadest incl. Eestist (sh prof. Irja Lutsar).
Peale rohkelt eetriaega saava prof I. Lutsari on meil ka teisi lugupeetud ja asjatundlikke teadlasi ja arste. Soovitan googeldada ja lugeda nt teadlast Kaari Saarmat. Soovitan jälgida tema FB lehelt nii konverentsi kui ka vaktsineerimist puudutavat teaduslikku infot: https://www.facebook.com/kaari.saarma/posts/10158827364591996 .
Minu pere ja mina ei ole vaktsineerimisvastased- oleme saanud kõik vaktsiinid, mis on läbinud pika meditsiinilise katse- ja kontrollperioodi. Uudsed vaktsiinid võivad põhjustada pikaajalisi tagajärgi, meedia on väga kallutatud ning mõistagi on sellise info kajastamine olnud seni väga tagasihoidlik.
Lisaks on võimatu ettegi kujutada, kuidas mõjub sundvaktsineerimine ja/või sagedane testimine (loodan väga, et siiski mitte nina kaudu) laste vaimsele ning füüsilisele tervisele.
Soovin kõigile head tervist ja ilusat algavat kooliaastat.
Olen väga mures laste pärast. Olen ise saanud ühe vaktsiini ning teist vaktsiini pole tervise tõttu saanudki.Nimelt sain migreeni ja liiga kõrged maksa näitajad. Silmad oli punased ning valutasid 2 kuud. Perearst teatas, et ise te ju tahtsite seda vaktsiini??? Keegi ei vastuta. Jah kahjuks läksin massi survega kaasa. Ravin end juba 5 kuud ning olen sandistatud eesliini töötaja. Palun jätke meie lapsed vaksineerimata!!!