Kuidas tagada hariduselu kvaliteet kõige kiirema kasvuga omavalitsuses? Rae valla väljakutsed

Kui enamiku omavalitsuste jaoks tähendab koolivõrgu korrastamine väikeste koolide sulgemist või ühendamist, siis Rae vallal on võimalus luua uusi, tänapäeva vajadustele vastavaid, ent ka oma ajast ees käivaid koole ja lasteaedu. Õppeasutuste väga hea keskkond toetab koolides loodavat parimat, tuleviku haridusele suunavat sisu, tuues Rae valda väga häid õpetajaid ja tugispetsialiste.

Õigupoolest polegi Rae vallas tegu pelgalt koolivõrgu korrastamise, vaid selle loomisega. Nii sisu kui ka raha mõttes, sest praegune haridustoetuse jagamise süsteem kasvavaid omavalitsusi ei soosi. Pearaha arvestamise alus on eelmise aasta õpilaste arv ning kui sügisel alustab kooliteed seitse klassitäit enam õpilasi kui eelmisel õppeaastal, siis on uute õpetajate töötasude, õppevahendite ja koolilõuna kulu suurusjärgus 200 000 eurot neljaks kuuks täies mahus valla kanda. Sel õppeaastal lõpetas Rae valla koolides põhikooliastme 244 õpilast. Sügisel asub meie esimestes klassides õppima aga ühe paraja suurusega kooli võrra õpilasi rohkem – 440 õpilast. Eestis pole teist omavalitsust, kus lühikese ajaga oleks kerkinud nii palju uusi koolimaju, mis ka loodud sisu poolest teistele eeskujuks on. 

Tuleviku haridus

Avasime Rae vallas hiljuti Kindluse kooli kompleksi. Tegu on Eesti moodsaima õpikeskkonnaga, mille loomisel on arvestatud haridusinnovatsiooni põhimõtete kohaselt kogu koolipere vajaduste, ent ka soovide ja unistustega. Ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Kindluse kooli avades, et selles majas tehtav on tuleviku haridus. Kompleks hõlmab spordikeskust ning esimest väljaspool Tallinna linna asuvat soojenduse ja kunstmurukattega hiiglaslikku pneumohallis asuvat jalgpallistaadionit. Nagu kõik Rae valla koolid, on ka Järvekülas asuv Kindluse kooli kompleks mõeldud kasutamiseks tervele Rae valla kogukonnale. Hoolimata sellest, et kool mahutab 864 õpilast, vajab piirkond juba lähiaastatel uut, vähemalt 500 kohaga kooli.  

Kõigest viis aastat tagasi valmis veidi eemal Peetris 648-kohaline Järveküla kool, kus õppis lõppenud õppeaastal 700 õpilast. Sama suures, Peetri kandi vanimas, 12 õppeaastat tegutsenud Peetri lasteaias-põhikoolis õpib koguni 840 õpilast. Rae valla suurimas koolis, Jüri gümnaasiumis, kasvab järgmisel õppeaastal õpilaste arv juba üle 1300 ning nii Peetri kui ka Jüri koolis on kasutusel moodulklassid.

Jüris aitab ruumipuudust veidi leevendada riigigümnaasiumi tulek 2023. aastal, mil gümnaasiumiosast vabanevad ruumid lähevad põhikooli kasutusse. Selle ajani on Rae valla pidada ka naaberomavalitsuste õppijate jaoks atraktiivne gümnaasium, mille hea tase kutsub kaugelt rohkemaid, kui hoonete võimalused praegu lubavad. Rae valla kaks väiksemat kooli kasvavad samuti – 2013. aastal renoveeritud Lagedi kooli oleme laiendanud lasteaia ruumide arvelt ning Vaida põhikool on läbinud täieliku uuenduskuuri nii vormilt kui ka sisult. Rae valla haridusasutuste rajamist on rahastatud omavalitsuse eelarvest, väikeses osas on riik toetanud kahe lasteaia ehitust.

Rae vald on Eesti kõige kiiremini kasvav ja kõige noorema elanikkonnaga omavalitsus, kuhu linnalähedane kvaliteetne elukeskkond ning tänapäevased ja hea mainega haridusasutused meelitavad elama noori peresid. Elanike arv kasvab tuhande elaniku võrra aastas ning lisanduvatest elanikest pooled on alaealised (keskmine vanus 32 aastat). Enne veel, kui valmib uus kool või lasteaed, oleme hakanud järgmisi kavandama ning laste kasvades võib peagi selguda, et sellesse kooli, mille pärast valda koliti, laps õppima enam ei mahugi – kerkinud on juba uus suur koolimaja. Väikseid, vähem lapsi mahutavaid koolimaju pole kiiresti kasvavates piirkondades lihtsalt võimalik luua. 

Kool kogukonnakeskusena

Hoolimata sellest, et väiksemates majades on koolipere ehk terviklikum ja ühtsem, on ka meie suurte koolide keskkond oskuslikult loodud turvaliseks ja lapsesõbralikuks. Astudes sisse ükskõik millisesse Rae valla kuuest koolist, pole tajutav selle suurus, vaid inspireeriv õhustik, mis kutsub õppima, sõpradega suhtlema või kogukonnaga koos tegutsema. Hoiame õpilaste arvu klassis lubatu piires ning uuemates koolides on esimesel kooliastmel oma majaosa, justkui algkool. Koolid on muutunud ühise võrgustikuna tegutsevateks kompetentsikeskusteks, milles igaühel on oma tugevused ja roll. 

Rae valla koolid on omanäolised ja eri suurusega, eriilmelised nii füüsilise õpikeskkonna kui õppetöö sisu poolest, kuid kõik meie koolid annavad kvaliteetse hariduse ning on loodud õpilaste vajadustest lähtuvalt. Rae valla koolid on loodud ka kogukonnakeskusteks – need on lõimitud hariduskompleksid, kus on ühendatud kool, huviharidus, sport, noorsootöö ja kultuur. 

Kool kogukonnakeskusena võimaldab õpilastel kodu lähedal saada mitmekülgset huviharidust: esindatud on nii pilliõpe, kunst, tants kui ka sport. Kui vallavalitsus keskenduks vaid üldhariduse andmisele, võivad tulevikus jääda sündimata kontserdid, näitused, laulu- ja tantsupeod, teatrietendused või ka olümpiamängud. Huviharidus ja -tegevus on inimese arengus väga olulisel kohal ja üha rohkem püüame koolides neid haridusliike siduda. 

Meie koolid on Eesti hariduselus tunnustatud ja paistavad silma. Nendega käivad tutvumas ja neist inspiratsiooni hankimas külalised nii Eestist kui ka kaugemalt. Tartu ülikooli eetikakeskus on tunnustanud Peetri, Jüri ja Järveküla kooli, samuti vallavalitsuse haridusametit ning Võsukese, Aruheina ja Järveküla lasteaeda. Meie koolid on liitunud mitmesuguste haridusprogrammidega ning algatanud haridusuuendusi. Olgu tegu siis mentorluse, digiõppe, uuenduslike valikainete, pärimuskultuuri hoidmise või iseseisvate õppijate arendamise süsteemiga. 

Kui koolid saavad oma arengusuunad valida suuresti ise, siis omavalitsuse kaasabil ühendame, hoiame ja koordineerime ühise arendustegevuse kaudu valla haridusasutuste koostööd. Oodatud ja populaarsed on õpetajate suvekool ja hariduskonverents, käivitunud on vallaülesed õpikogukonnad ning ühiste koolituste ja arendustegevuste kaudu panustatakse olulistesse teemadesse (mentorlus, kodulugu, kaasav haridus jne).  

Kõikides meie koolides töötavad kohapeal tugispetsialistid või lausa tugikeskused. Iga kooli vajadustele vastavalt on tööl abiõpetajad, õpiabi õpetajad ja tugiisikud. Ootused aga kasvavad ja koolidele pandud ülesandeid koguneb aina rohkem. Lapsi arendada ning nende väärtusi ja hoiakuid kujundada saab aga ainult perede ja haridusasutuste koostöös.  

Ruumi ka kolledžile

Lähtume Rae valla koolides nii palju kui võimalik kaasava hariduse põhimõttest. Oleme loonud ja tahame ka edaspidi luua võimalikult paljudele õppijatele võimaluse omandada haridus kodulähedases koolis. Sestap on üks meie järgmistest väljakutsetest hariduslike erivajadustega õpilastele parimate õppimisvõimaluste loomine. Oleme alustanud koostööd Kiili, Raasiku, Jõelähtme ja Kose valla ning Tallinna ülikooliga. Soovime luua õppe- ja nõustamiskeskuse koos õpilaskoduga nende õpilaste jaoks, kes oma erivajaduse spetsiifika tõttu tavakoolis ja -lasteaias õppida ei saa ning kelle jaoks on otstarbekas professionaalsed spetsialistid pigem ühte keskusesse koondada kui otsida neid eri asutustesse. Konkureerime me ju nii Harjumaal kui kogu Eestis ikka ühtede ja samade tugispetsialistide värbamise ja hoidmise pärast. 

Kui valla fookus on viimastel aastatel olnud lasteaia- ja koolikohtade rajamisel, siis peagi tekkiv uus kitsaskoht on noorte õppimisvõimalused pärast põhikooli lõpetamist. Enne kui 540 kohaga riigigümnaasium 2023. aastal uksed avab, on konkurss Jüri gümnaasiumi gümnaasiumikohtadele päris tihe. Rae valla põhikoolide lõpetajatest valib ca 80% õppetöö jätkamiseks gümnaasiumi ja nii tuleb nii mõnelgi tublil õpilasel hoopis pealinna gümnaasium valida.

Kui haridus- ja teadusministeeriumil oli hiljuti veel kõhklusi, kas Jürisse rajatavasse riigigümnaasiumisse ikka õpilasi jagub, siis rahvastikuregistri andmetest ja prognoosidest lähtuvalt peaks juba alternatiivseid õppimisvõimalusi planeerima, kuna ca kümne aasta pärast on piirkonnas gümnaasiumiealisi noori kolm korda rohkem, kui kool mahutab. 

Oleme alustanud arulelusid kutsehariduse toomiseks Rae valda koos ettevõtete ja HTM-iga ning usutavasti on kümne aasta pärast Rae valla haridusvõrk ka ühe kutseõppeasutuse võrra rikkam. Selleks on Rae vallas ideaalne keskkond – meil on palju ettevõtteid, sealjuures rahvusvahelisi suurettevõtteid, kes on huvitatud koostööst haridusasutustega, et osaleda vajalike oskustega tööjõu ettevalmistamisel. 

Kui veel suuremaid plaane seada, siis meie haridusmaastikul on ruumi ka ühele kolledžile. Sõlmisime tänavu lepingu Tallinna ülikooliga koostöö arendamiseks nii hariduse kui ühiskonnateaduste valdkonnas. Miks mitte koolitada tuleviku omavalitsusjuhte ja riigitegelasi just Rae vallas.