Laps läheb lastesõime

27. aug. 2021 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Laste suur lemmik on pinkkiik, millega kõik tahavad enne tuppaminekut kiikuda. Fotod: Heli Aunap
Mõmmiku lastesõime õpetajad Tiina Salundi, Tairi Kasemaa, Daily Milerman ja direktor Heli Aunap (paremal) on valmis uut aastaringi alustama. Foto: Tiina Vapper

Haridussilma andmetel käis 2020/2021. õppeaastal Eestis lasteaias kokku 66 375 last, nende seas 15 429 kuni kaheaastast sõimerühma mudilast. Ka sel sügisel alustab lasteaiateed terve hulk lapsi, kes peavad kohanema uutmoodi elukorraldusega. Laste kohanemisest ja tegemistest sõimerühmas räägivad Tallinna Mõmmiku lastesõime direktor Heli Aunap, Lepatriinude rühma õpetajad Tairi Kasemaa ja Tiina Salundi ning Mesimummide rühma õpetaja Daily Milerman.

Tallinnas Nõmmel asuv lastesõim Mõmmik alustas tööd 81 aastat tagasi 1940. aastal ning tegutseb praeguses hoones 1943. aastast. Väikeses ja hubases lastesõimes on ainult kaks rühma: Lepatriinud ja Mesimummid. Koduse õhkkonnaga maja, kus kõik tunnevad kõiki, on lastevanemate hulgas väga hinnatud ning sinna soovivad kohta paljud. Praegu on järjekorras 90 last.

Direktor Heli Aunapi sõnul iseloomustab nende lastesõime järjepidevus – siin on palju ühe pere lapsi ning mitmed praeguste laste vanemad on ise samuti selles lastesõimes käinud.

Kevadel toimus avatud uste päev, mil pered said käia tutvumas maja ja õpetajatega ning näha, kuidas seal elu käib. Juba siis soovitasid direktor ja õpetajad hakata kodus last lastesõime tulekuks ette valmistama, et siia tulles oleksid lapse ärkamise, magamamineku ja söögiajad ning kogu päevakava võimalikult sarnased lastesõime omaga.

16. augustil kogunesid emad-isad koos lastega esimesele kokkusaamisele, kus direktor kõneles lasteaia väärtustest ja traditsioonidest ning tutvustas päevakava, reegleid ja kodukorda.

Pärast võtsid õpetajad oma rühma laste vanemad eraldi kokku ning rääkisid nii harjutamise ajast kui ka edasistest tegemistest. Lepatriinude rühma jäi eelmisest aastast üks laps, ülejäänud 15 on kõik uued. Mesimummide rühmas, kuhu eelmisel aastal oli palju uusi tulijaid, jätkab tänavu kümme mudilast ja juurde tuleb kuus. Kokku tuleb sel aastal Mõmmikusse 21 uut last.

Lapsed kohanevad erinevalt

Lapse harjuvad sõimeeluga pikkamööda. Esimestel päevadel tulevad nad koos ema või isaga kohale ennelõunase õuesoleku ajal mitte rohkem kui pooleteiseks tunniks. Paljudel on julgustuseks kaasas lemmikmänguasi või kaisukas. Väga pikalt vanematel siiski lastesõimes käia ei lasta. „Kui lapsel on lähedane inimene kõrval, ei otsigi ta õpetajatega kontakti ega saa nendega tuttavaks. Laps peab aru saama, et ta tuleb siia ilma vanemata ja meie oleme need toredad tädid, kellega ta saab koos mängida ja muid vahvaid asju teha,“ räägib õpetaja Tairi. Nii saadetaksegi vanemad alguses kümneks, seejärel viieteistkümneks minutiks ning varsti juba pooleks tunniks jalutama. Mõni lapsevanem julgeb jalutada kaugemale, mõni ootab sealsamas nurga taga, et vajadusel kohe tagasi tulla. Õpetajatel on vanematega kokku lepitud ka oma salamärgid – ülespoole tõstetud pöial tähendab, et ema võib veel pool tundi eemal olla, allapoole suunatud pöial aga, et on aeg tagasi tulla. Mõnikord lepitakse kokku kindel äraoleku aeg ja õpetaja helistab emale, kui laps teda väga igatsema hakkab. Lapsed kohanevad erinevalt, mõni tuleb kohe õpetajaga mängima, teise puhul tuleb tükk aega oodata sobivat hetke, kuni laps on valmis suhtlema.

Neli last korraga süles

Tihti juhtub sedagi, et laps ei suuda võõras keskkonnas harjuda, nutab lohutamatult ja igatseb koju ema-isa juurde. Siis püüavad õpetajad teda rahustada, lohutada, sülle võtta. Õpetaja Daily ütleb, et on üsna tavaline, et tal on neli last korraga süles – kaks ühe, kaks teise põlve peal. Õpetaja Tairi lisab, et sõimerühma õpetajatele võiks olla rohkem kursusi ja koolitusi selle kohta, kuidas laps end võõrasse keskkonda sattudes tunneb ja kuidas teda paremini toetada. Praegu libisetakse koolitustel sõimeeast kiiresti üle ja keskendutakse lastele alates kolmandast eluaastast.

Harjutamisperiood võib olenevalt lapsest kesta mõnest päevast mõne kuuni, mõnel ka kauem. Enamasti lapsed septembri jooksul siiski harjuvad ning on ühel heal päeval nõus sööma tulema ja rühmas teistega koos lõunaunne jääma. Lapsele antakse harjumiseks nii palju aega, kui ta vajab, ainult siis, kui vanemal on vaja hakata tööl käima, tuleb seda protsessi kiirendada. On olnud ka lapsi, kes ei harjugi ning jäävadki lõpuks koju.

Usalduslik suhe lapsevanemaga

Õpetaja Tiina räägib, et sõimerühmas lähenetakse igale lapsele individuaalselt ja märgatakse pisimatki muutust lapse käitumises. Harjutamise perioodil annavad õpetajad igale vanemale eraldi tagasisidet, kuidas lapse päev läks, ning otsustavad temaga koos, kuidas järgmisel päeval toimida.

Usaldusliku suhte loomine lapsevanemaga on õpetajate hinnangul võtmetähtsusega. Kui lapsevanem õpetajaid usaldab, läheb lapsel uue elukorraldusega harjumine palju ladusamalt. Ka vanemad ise saavad sellele palju kaasa aidata. Kiiremini ja kergemini harjuvad need lapsed, kelle emal on vaja tööle minna. Kui ema ise kõhkleb ega suuda lapsest lahti lasta, võtab see rohkem aega. Näiteks kui beebiga kodus olev ema soovib, et vanem laps käiks paar päeva nädalas rühmas koos teistega mängimas, aga tunneb ise seetõttu süümepiinu, tunnetab laps seda. Vanematel tuleb leida endas sisemine kindlus ja rahu ning mõelda nii, et lapsel on lastesõimes hea ja turvaline, tema aga saab pisut puhata ning tänu sellele olla parem ema.

Toredad tegevused rühmas

Kohanemisele aitavad kaasa toredad tegevused rühmas. Mõmmiku lastesõimel on avar roheline õueala, kus on palju ruumi ning võimalusi tegutseda ja mängida. Lapsed veedavadki väga palju aega õues, kus üks mänguvahend on toredam kui teine. Praegu on laste seas eriti populaarne pinkkiik, mille direktor lastesõime 80. sünnipäevaks tänutäheks endistele ja praegustele töötajatele tellis. Et sellele kiigele mahub lapsi palju, sätibki õpetaja nad sinna ritta istuma ning kiikujatel on lusti palju.

Väga meeldib mudilastele ka päris tööriistadega päris töid teha: lehti riisuda, lund kühveldada, toas tolmu pühkida, võileibu ja torti valmistada, koorega keedetud kartulit ja muna koorida.

Ka õues taimekastide juures on lapsed saanud abiks olla, näiteks mulda kaevata ja käruga aiajääke komposti vedada. Oma aias kasvanud rediseid, hapuoblikaid, salatit ja rohelist sibulat tahavad kõik maitsta. Kevadel panid lapsed koos õpetajaga ka porgandiseemned maha, et osaleda linnaosa välja kuulutatud pikima porgandi võistlusel, mille tulemused sügisel selguvad.

Kaks korda nädalas toimuvad muusikatunnid, kus mängitakse, lauldakse, tantsitakse ja proovitakse pillimängu. Imehästi õnnestuvad mudilastel ka kunstitegevused, eriti looduslikest vahenditest meisterdamine.

Õues suunavad õpetajad mudilasi ümbritsevat loodust jälgima: koos uuritakse puid ja lilli, linde ja oravaid, mesilasi, tigusid, sipelgaid, ämblikke, vihmausse. Eelmisel lumerohkel talvel pakkusid pikaks ajaks põnevat tegevust jääpurikad, mida lapsed räästa küljest murdsid, vaatlesid, värvisid, õuest tuppa tõid ning vett külmkappi pannes ka ise tegid. Kõik see kokku ongi õppetegevus.

Et päevad oleksid huvitavamad, korraldab kumbki rühm ka pidusid, paar korda aastas koos vanematega. Nii tähistatakse sügise sünnipäeva, korraldatakse näitusi, päkapikumaad, jõulukohvikuid, perepäevi. Sõbralik ja soe õhkkond majas on tähtis mitte ainult laste, vaid ka vanemate ja õpetajate jaoks.

Sõimerühma õpetaja on nagu ema

Sõimerühma õpetaja töö on hoopis teistsugune kui aiarühmaõpetajal, see on emotsionaalselt raskem ning igaühele ei sobi. Sõimelapsed vajavad õpetajaga väga suurt lähedust, sest õpetaja asendab neile lasteaias ema. Enamik lastest ei oska siia tulles veel rääkida, ise süüa, riidesse panna, potil käia, neid tuleb pea iga tegevuse juures abistada.

Sõimerühma õpetajas peab olema hoolivust ja armastust, samuti väga palju kannatlikkust ja oskust igas olukorras rahulikuks jääda. Samuti peavad tal olema sõna otseses mõttes silmad ka selja taga, et tema hoolde usaldatud mudilastega midagi halba ei juhtuks.

Laste areng on õpetajate sõnul imekspandavalt kiire. Kui esimene aasta on harjumise, siis teine juba tegutsemise aasta. Nad oskavad juba rääkida, on õpetajate ja kaaslastega sõbraks saanud ja koos saab vahvaid asju teha.

Sageli küsivad vanemad, kas laps üldse peaks sõimerühmas käima. Õpetajad leiavad, et väikelapse arengus on küll kõige olulisem roll perel ja kodul, samas arenevad nii lapse kõne kui ka eneseteenindus- ja mänguoskused teiste laste kõrval paremini. Kõige parem variant on, kui laps saab käia lastesõimes osaajaga, kas ainult hommikupoolikuti või paar pikemat päeva nädalas.

Õpetajad annavad endast iga päev parima, et laste päevad oleksid toredad ja vanemad rahul. Kui lapsed pärast kaht sõimeaastat siit edasi lasteaeda lähevad, on südames kurb tunne, samas tunnevad õpetajad rõõmu, saates lasteaeda lapsed, kellel on lasteaiaelu kogemus ja oskused olemas.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!