Lugema õppimine Eestis, Lätis ja Leedus

Eelmisel õppeaastal viidi Läti haridusteadlaste eestvedamisel läbi Erasmus+ projekt „Pedagoogide töövõtted laste lugemisoskuse arendamiseks“, mis hõlmas Eesti, Läti ja Leedu koole ning lasteaedu. Eesmärk oli koostada kolme maa kogemuste põhjal lugema õpetamise käsiraamat ja see saadigi valmis.

Eestist oli projekti koordinaator klassiõpetajate liidu juhatuse liige ja Kõrveküla kooli klassiõpetaja Piret Jõul. Ta selgitab, et vaatluse alla võeti lapsed vanuses 1,5 kuni 12 eluaastat. Sellest 1,5–4 oli üks vanuserühm, 5–7 teine, 8–10 kolmas ja 11–12 neljas vanuserühm. Igast Balti riigist osales projektis neli inimest: kaks lasteaiast ja kaks koolist. Õpetaja Jõulu arvates oli väga õige, et vaatluse alla võeti ka lasteaiad, sest lasteaias ei õpita juba ammu lihtsalt tähti, vaid kasutatakse mitmesuguseid lugema õppimise metoodikaid, mis arendavad ühtlasi laste peenmotoorikat, kehakeelt, kompimismeelt jms. Kõrveküla kooli klassiõpetajatest lõi projektis kaasa veel Tuuli Helk, kes oli 8–10-aastaste laste rühma lugema õppimise meetodite ekspert.

Tuuli Helk: Lätist osales selles Erasmuse projektis Läti ülikooli metoodik Andris Kriekis, kelle idee oligi katsetada vastastikku naabermaade meetodeid ja leida sellised, mis töötavad kõigis Baltimaades. Nüüd on käsiraamat selle kohta olemas ja Eestis klassiõpetajatele kättesaadav veebilehel https://klassiopetajateliit.ee* Soovitame uue õppeaasta alguse puhul tutvuda!

Kogumikus on ka teooriaosa, mis selgitab, kuidas lugemisoskust tänapäeval mõistetakse. Andris Kriekis oli ka see, kes pani lugema õppimise käsiraamatu teksti kokku. Meie tõlkisime selle inglise keelest eesti keelde. Juures olevad pildid aitavad aru saada, kuidas mingit meetodit kasutatakse.

Piret Jõul: „Tänu sellele projektile jõudsid Eestis kasutatavad lugema õppimise meetodid lätlaste ja leedulasteni. Ka minu kolleeg Tuuli Helk pani kirja meetodid, mida ta tunnis laste lugemisoskuse arendamiseks kasutab. Mina ise keskendusin meetoditele, mis aitavad lastel loetavast tekstist paremini aru saada. Eesti lasteaiaõpetajatest osalesid projektis Kristiina Bergmann ja Leoonika Kleimann-Leimann. Meil neljakesi käis töö nii, et saime omavahel kokku ja tutvustasime üksteisele oma meetodeid. Erasmuse projekti suuremad kohtumised toimusid aga Läti (Jelgava), Leedu (Šiauliai) ning Eesti (Tartu) õpetajatega.

Kui meie õpetajad katsetasid oma koolis või lasteaias Läti ja Leedu õpetajate meetodeid, siis andsime lõunanaabritele teada, kuidas need Eestis töötasid. Meie koostöö läks väga hästi, ehkki vahel oli lätlaste-leedulastega raske suhelda, sest nad tahtsid selgitusi jagada vene keeles.

Millised olid lõunanaabrite huvitavamad meetodid?

Piret Jõul: Mulle meeldisid loetust arusaamise ülesanded. Näiteks loeti mingi tekst läbi, võeti sealt üks sõna ja laps pidi rääkima, kuidas see loetud tekstiga seostub. Pärast selle meetodiga tutvumist arutasime, mis vanuses lasteaialastega saab seda töövõtet kasutada ja missugustesse klassidesse koolis see sobib.

Tuuli Helk: Lasteaed teeb tänapäeval laste lugema õpetamisel ära väga suure töö – lapsed õpivad juba seal mängulises vormis enam-vähem lugema. Kuid lasteaia meetodeid on soovitav esimeses kooliastmes edasi kasutada, sest nii muutub õppimine ka koolis mängulisemaks ja loovamaks. Teise kooliastme ekspertidel oli kahjuks juba keerulisem leida lapsi huvitavaid mängulisi töövõtteid, mille abil oleks lihtne tekstidest arusaamist õpetada.

Piret Jõul: Erasmuse projekti käsiraamatusse ongi kogutud eelkõige lasteaia lugema õppimise meetodid. Esimese ja teise kooliastme jaoks on seal sisuliselt lasteaiameetodite raskemad variandid, millel on juures ka märgistus, et need on koolilastele. Kogumikust leiab päris huvitavaid lahendusi, mille kohta saame tuua ka näited.

TELEVIISORIMÄNG

Tuuli Helk: See mäng käib nii, et neli õpilast istub klassi ees toolidel ja kõik on valmis oma teksti ette lugema. Üks õpilane on mängult televiisorivaataja, kes klõpsab ühe õpilase suunas ja see hakkab lugema, nagu oleks televiisor tema kanalile lülitatud. Siis klõpsab televiisorivaataja teise õpilase suunas jne. Kui kõik lapsed on oma tekstid ette lugenud, esitatakse neile loetu kohta küsimusi. Selline meetod sobib väga hästi ka loodusõpetuse tundi lindude või taimede kirjeldamiseks. Üks laps loeb ette ühe taime kirjelduse, teine teise jne.

LUGEMISKARBID

Piret Jõul: Mulle meeldis ka lugemiskarbi meetod. Laps loeb jutu läbi ja paneb siis mingi karbi sisse asju, mis on selle jutuga seotud. Näiteks muna, kui ta luges munast. Aga laps võib kasti siseküljele ka väikese jutu või joonistuse kleepida jne. Kasutasin seda meetodit siis, kui lapsed tegid loetud raamatute kohta kokkuvõtteid. Nad komplekteerisid oma karbi kodus ära ja kooli tulles võtsid sealt asju välja ning selgitasid, miks nad need karpi panid. Lastele väga meeldis.

ERALDI LUGEMISTUNNID

Piret Jõul: Leedus ühes Šiauliai koolis ei kasutanud õpetaja lugemistundides üldse õpikuid, vaid kõik tekstid olid tal võetud raamatutest ja ajalehtedest. Ja seda juba esimesest klassist alates. Selles koolis olid ka emakeele ja kirjanduse (lugemise) tunnid eraldi – nii rõhutati lugemise tähtsust. See süsteem jättis tõsise mulje, lasteaeda ei meenutanud seal enam miski. Mulle tundus see siiski natuke võõras, sest meie püüame lugemist, kirjutamist, loodusõpetust, arvutamist jm just lõimida, mitte üksteisest eraldada.

LUGEMISTÄRINGUD

Tuuli Helk: Selle Leedu kooli tõsist muljet pehmendasid toredad vaiksed lugemisnurgakesed, kus on palju raamatuid ja suured muuseumist laenutatud maalid seintel. Lisaks õpitakse seal lugema mänguliselt. Nimelt on neil jalgpallist natuke suuremad elektroonilised täringud, mida veeretades ilmuvad klassi nutitahvlile vastavad tähed. Õpilased peavad veeretama täringuid kas edasi või tagasi, paremale või vasakule, et nutitahvlile ilmuksid tähed, millest saab vajaliku sõna kokku panna. Neid suuri täringuid kasutati ka ristsõnade lahendamiseks. Ma sain ise ka neid veeretada. Selle kooli õpetajad kasutavad neid ka matemaatika, loodusõpetuse ja muude õppeainete õppimisel, sest e-täringuid saab ümber programmeerida. Nii lõimitakse õppeaineid elektroonika kaudu. Eesti on IT-riik, kuid see Šiauliai kool ei jää meist milleski maha. Seal käivad esimesest klassist alates kõik lapsed robootikatundides.

NÄPUNUKUD

Piret Jõul: Kui Šiauliai koolis nägime palju elektroonikat, siis Lätis ühes Jelgava koolis näitasid õpetajad meile peamiselt käsitööna valminud õppevahendeid, mis jätsid samuti hea mulje.

Mulle meeldisid eriti näpunukud, mida nad oskuslikult eri eesmärgil kasutasid ja nendega lastele päris dramaatilisi stseene läbi mängisid. Lätlaste puhul oli tore ka see, et õppevahendeid ei panda neil pärast tundi kappi kinnise ukse taha, vaid kõik on lastele alati kättesaadavad ja lapsed jutustavad nendega ka vahetundides lugusid. Seda oli hästi tore vaadata.

Lätis nägime piltidega täringuid. Laps veeretab täringut, vaatab, missugune pilt tuleb, ja räägib siis sellest ühe jutu. Seejärel viskab jälle täringut ning räägib uue pildiga seotud jutu. Väiksemad lapsed moodustasid täringupildi põhjal lause, suuremad said keerulisemaid ülesandeid.

ROBOT JA PILDID

Tuuli Helk: Meie näitasime läti ja leedu kolleegidele, kuidas Kristiina Bergmann Kõrveküla lasteaias Bee-Boti robotite abil lastele lugemist õpetab. Üks variant oli see, et laual olid muinasjutusündmuste pildid ja robot jäi ühe pildi juures seisma, et lapsed saaksid selle kohta paar-kolm lauset öelda. Siis sõitis robot edasi ja jäi järgmise pildi juures seisma jne. Lätlased ja leedulased leidsid, et need robotid on lugemisoskuse arendamisel päris asjalikud tegelased. 

ÕPPIVAD RÜHMAD

Piret Jõul: Üks leedu õpetaja jagas loodusõpetuse tunnis klassi rühmadesse ja andis igale rühmale küsimused. Seejärel laskis õpetaja kõigil õpilastel, kes olid oma rühmas number ühed, enda juurde number ühtede rühma tulla ning seal arutati kõik küsimused õpetaja abiga üheskoos läbi. Seejärel läksid number ühed oma algsetesse rühmadesse tagasi ning lasksid oma rühma liikmetel õpetajaga läbiarutatud küsimustele vastata, vajadusel neid parandades. Lastele see meetod väga meeldib.

LAIALI LAOTATUD LEHED

Tuuli Helk: Põlva kooli õpetaja Raina Uibo kasutab meetodeid, mis panevad lapsed tunnis liikuma. Näiteks asetab paberile kirjutatud laused klassi laiali. Iga laps läheb mõne lause juurde, loeb seda, jätab meelde ning läheb oma kohale tagasi ja kirjutab selle vihikusse. Nad jätkavad seni, kuni seitse-kaheksa lauset on üles kirjutatud. Meetodi hea külg on, et seda saab kasutada mitmes õppeaines. Lausete lugemise asemel võivad olla matemaatikatehted, mõne taime või linnu kirjeldus jne. Tekstülesanded on lastele rasked, kuid neid liikumisega jupitades läheb asi kergemini.

Tuuli Helk: Lätlased ja leedulased õpetavad lapsi lugema meiega üsna sarnaselt. Alustavad samuti juba 1,5-aastastega. Meil oli huvitav Jelgavas ja Šiauliais käia, aga usun, et ka lätlased ja leedulased leiaksid Eesti koole ja lasteaedu külastades siit enda jaoks mõndagi huvitavat. Samas hakkasid silma ka mõningad erinevused.

KÕIGEPEALT VÄIKETÄHED

Piret Jõul: Läti lasteaias nägime, et seal õpivad lapsed lugema kõigepealt väikesi kirjatähti, suuri trükitähti aga hakkavad õppima alles koolis. Täpselt vastupidi meile. Nende väitel on väikesi kirjatähti kergem lugeda. Eestis õpitakse lasteaias suurtähed selgeks ja õpitakse neid veel esimeses klassis pool aastat, sest töövihikud ja aabitsad on kirjutatud suurtähtedega. Meilgi võiks esimeses klassis kohe kirjatähti harjutama hakata. Paljud lapsed oskavad nagunii väiketähti juba enne kooli, sest paljud lasteraamatud on trükitud väiketähtedega, lugemishuvilised õpivad need ruttu ära.

HEV-LASTE TUBA RAAMATUKOGUS

Tuuli Helk: Leedus käisime ühes raamatukogus, kus oli erivajadustega laste lugemistuba. Neile oli seal abiks spetsiaalse ettevalmistusega raamatukogutöötaja. Seda võib ka omamoodi rahunemise või eraldumise ruumiks nimetada, sest kardinaid sai ette tõmmata. HEV-laste lugemistoas olid lihtsustatud keeles kirjutatud raamatud, mida erivajadustega lapsed lugesid ja spetsialisti või lapsevanema juhendamisel analüüsisid. Oli ka punktkirjas raamatuid vaegnägijatele jne. Igaüks võis oma lapsele aja kinni panna ja temaga sinna lugema minna. Nägime seal lugemas ka üht vanaema lapselapsega. Meile öeldi, et õpetajad klassidega seal ei käi. Eesti suuremad raamatukogud võiksid sellest Leedu raamatukogust eeskuju võtta.

MÄNGUNURGAD

Piret Jõul: Lätlastel olid lasteaedades sisustatud nurgakesed, kus olid välja pandud lauamängud, kastanimunad, kivid, käbid ja palju muud looduslähedast, mida saab nimetada ja kirja panna, näiteks suuruse või värvi järgi sorteerida, loendada, hulkasid moodustada jne. Lapsed tegutsesid seal päris suure huviga.

VIIULIMÄNG

Piret Jõul: Üks Jelgava kooli õpetaja selgitas õpilastele häälikute pikkust ning silbitamist ja poolitamist viiulimängu abil. Ta küsis ka, mis pilli keegi klassis mängib.

Veebikoolitus eesti õpetajatele

Piret Jõul: Õpetaja käsiraamatu tutvustamiseks tegime Eestis oma õpetajatele veebikoolituse. Pidime koolitama 40 õpetajat, aga osales sada ja kaks kolmandikku olid just lasteaiaõpetajaõpetajad. Lisaks üks logopeed ja kaks raamatukoguhoidjat.

Lasteaiaõpetajad olid käsiraamatuga tutvudes mõnevõrra üllatunud, et Lätis ja Leeduski õpitakse lugemist juba lasteaias ja õpivad pooleteiseaastased lapsedki. Teiseks üllatas neid, et algklassideski õpitakse ja harjutatakse lugemist peamiselt mänguliselt, eriti esimeses klassis, kus mäng aitab tekstist aru saada ja õppimistuhin on suurem kui laua taga istudes ja uurides. Nüüd nad siis teavad, et kõigis Baltimaades käivad asjad enam-vähem ühtemoodi.

Teisalt imestasid mitmed koolitusel osalenud kooliõpetajad, et lasteaias laste lugema õpetamisega nii palju vaeva nähakse ja lapsi nii huvitavate meetoditega lugema õpetada osatakse – näiteks asju algushääliku järgi rühmitades, mingi tähe juurde minnes jne.

Tuuli Helk: Õpetajad said palju uusi mõtteid. Üks õpetaja ütles, et meie Erasmuse koolitus tuletas talle meelde asju, mida ta teadis, aga oli vahepeal ära unustanud. Kõik nõustusid, et lugemine ei ole lihtsalt tähtede ritta seadmine, vaid palju komplekssem tegevus.

* https://klassiopetajateliit.ee/oppematerjalid/rahvusvahelise-erasmus-koostooprojekti-kasiraamatu-eestikeelne-versioon/