Millist tuge vajavad ettevõtlusõpetajad?

Kuidas saaksid õpetajad ettevõtlusõpet huvitavamaks ja edukamaks muuta – sellest on räägitud palju. Oluliselt vähem on aga tähelepanu pööratud õpetaja vajadustele − mida saaks institutsionaalselt teha, et ettevõtlusõpetajatel oleks paremad tingimused ja suurem motivatsioon õpetada. Hea võimaluse ettevõtlusõpetajate kogemuste ja vajaduste teadasaamiseks andsid asjaosalistega läbi viidud individuaal- ja fookusgrupi intervjuud kevadel valminud ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu“ uuringu „Ettevõtlusõppe rakendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses“ raames.

Mahuka kompleksuuringu viisid läbi Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor ning Tallinna ülikooli teadurid, osales 56 üldharidus-, 29 kutseharidus- ning 15 kõrgkooli. Uuringus osalenud õpetajate panus on väärt tunnustust ja tänu.

Ettevõtlusõpe üldharidus- ja kutsekoolides on enamasti valikaine ning õppe sisu ja rõhuasetused koolide lõikes väga erinevad. Ka ettevõtlusõpetajad on oluliselt erineva tausta, hariduse ja ettevalmistusega. Olenemata erinevustest võib uuringu põhjal ettevõtlusõppe eesmärgid üldhariduskoolide õpetajate arvates jagada aga kolme suurde kategooriasse: ettevõtliku ellusuhtumise arendamine, praktilise ettevõtluskogemuse saamine ja teadmiste jagamine majanduse toimimisest laiemalt.

Kutsekoolides keskendutakse eelkõige ettevõtlike töötajate kujundamisele, kes tajuvad ka tööandja rolli ja vaatenurka. Samuti peetakse oluliseks, et õppija saaks hakkama nii eraelus kui töötajana ning omaks piisavaid teadmisi tööandja rolliks. Osa kutsekooliõpetajaid rõhutab, et eesmärk on ettevalmistus ettevõtjana tegutsemiseks, kuna ettevõtlus on ühiskonda edasi viiv jõud ja lisaväärtuse loomise allikas või kuna mõne eriala puhul (nt fotograafia, iluteenused) tuleb valdaval osal lõpetanuist endale ise töökoht luua.

Võlusõnad lõimimine ja koostöö

Ettevõtlusõppe rakendamisel on õpetajate hinnangul oluline nii koolisisene koostöö õppeainete lõimimisel kui ka koostöö ja kogemuste vahetamine teiste ettevõtlusõpetajatega. Lõimumise edulugudena on esile toodud näiteks: „Meie koolis on integreeritud selline õppeaine, kus ongi ettevõtlus-majandusõpetus, karjääriõpetus, suhtlemisõpetus ja projektitöö“; „Üle kahe nädala on üks lõimitud õppepäev, koostöös aineõpetajatega välja töötatud ja määratud ka, mis õpitulemusi sellel päeval nii-öelda taotleme“; „Igal aastal on ettevõtlusnädal, mis haarab tervet kooli ja toimub erinevaid üritusi. Selle õppega on terve kool seotud“.

Mõnes koolis on ettevõtluspädevuste arendamine lõimitud ainetundidesse, nt rahatarkuse teema matemaatikas, loovprojektid kunsti- ja käsitöötundides jms. Osa koole on seadnud ambitsioonika eesmärgi, et kõik aineõpetajad toetaksid ettevõtluspädevuse arengut. Ettevõtlusõpet viiakse läbi ka vastavalt kooliastmele loov- või praktiliste tööde raames, mille puhul on õppe sisuks näiteks äriplaani koostamine või ülekooliliste ürituste korraldamine. 

Koolisiseses koostöös on välja toodud ka kitsaskohti. Eelkõige pärsib lõimumist ja koostööd ajapuudus ning suur töökoormus, mille tõttu ei ole võimalik teemasid omavahel kooskõlastada. Riiklik õppekava näeb küll ette, milliste õppeainetega on ettevõtluse ainel seosed, kuid koostöö siiski alati ei toimi. Koostöö teiste koolide õpetajatega ja väliste partneritega toimub eeskätt programmide „Ettevõtlik kool“ ja Junior Achievement ning maakondlike ainesektsioonide kaudu. 

Ettevõtlusõppe rakendamisel kutseõppes on levinud praktika, et teemad on jagatud eri õpetajate vahel, mistõttu on koostöö tulemusliku õpetamise eeldus. Suhtumine koostöösse ja lõimimise praktikad erinevad kooliti. Mõne kooli kultuur ja õppekorraldus toetab koostööd ja lõimingut ja tunde võimaldatakse koostöös läbi viia, toetatakse ühiste e-kursuste või kompleksülesannete loomist, teiste koolide õppekorraldus aga mitte.

Enim nimetavad ettevõtlusõpetajad koostööd erialaõpetajatega, üldainete, aga ka karjääriplaneerimise ja suhtlemise õpetajatega, nähes teemade lõimimises muuhulgas võimalust kasutada optimaalselt piiratud tunnimahtu. Õpilasfirmade puhul teevad õpetajad koostööd kooli teiste õpetajatega toodete valmistamiseks, teenuste pakkumiseks või erialase nõuande saamiseks. Koostööd tehakse ka teiste koolidega, nt piirkonna koolide ühise õppekäigu korraldamisel ettevõtetesse.

Nenditakse, et koostöövõimalusi on oluliselt rohkem, ent nende rakendamist takistavad piiratud ajaressurss, juhtkonna ja/või teiste õpetajate suhtumine, õppekorraldus, õpetajate ülekoormatus ja kohati ka ebapiisav õppemaht.

Õppemeetodid – rohkem praktilisust

Praktilise tegevuse kaudu õpitakse ettevõtlust õpetajate hinnangul kõige rohkem. Nooremas astmes esineb rohkem kooliprojekte, nt laatadel osalemine, ürituste korraldamine. Vanemas astmes ja täiskasvanud õppijate puhul kombineeritakse praktilist õpet loenguvormiga. Üldjuhul nähakse gümnaasiumis suurt potentsiaali rakendada õpilasfirma programmi. 

Tulemuslikuks peetakse just kooliväliseid tegevusi, sh ettevõtete külastusi, külalisesinejate kaasamist, ettevõtjate lugude käsitlemist, ka vigadest õppimist ning kogukonnaprojektide elluviimist. Keskustest kaugemal asuvate koolide puhul on korduvalt rõhutatud raskusi esinejate või külastatavate ettevõtete leidmisel. Oluline tugi on HARNO (end Innove) projektide rahastus – see võimaldab külastada ettevõtteid ja kaasata praktilisi tegevusi. 

Ka kutsekooliõpetajad on samal arvamusel.

Täiendkoolituse vajadus

Koolitustest soovivad õpetajad enim seminare, mis võimaldaks õppida teiste kogemustest (nt praktiliste meetodite jagamine ja omandamine mitmesuguste teemade käsitlemiseks, õppe planeerimine, lõimimine). Täiendkoolituses on suurim huvi ettevõtlusõppe metoodika, finantskirjaoskuse ja investeerimisvaldkonna koolituste järele. Muudest toetavatest tegevustest oodatakse regulaarseid maakondlike ainesektsioonide kokkusaamisi.

Kutsekooliõpetajad toovad probleemkohana välja ettevõtlikkuse, ettevõtluse ja ettevõtlusõppe mõtestamise ja olulisuse mõistmise koolides laiemalt, nii juhtkonna, osakonnajuhatajate, juhtõpetajate kui ka kogu õpetajaskonna tasandil.

Paljud õpetajad nendivad, et kõige keerulisem on nii õppija kui ka õpetaja jaoks finantskirjaoskus, tuntakse täiendavat koolitusvajadust. Samuti tahetakse end täiendada pidevalt muutuva turundusvaldkonna, ettevõtlus- ja majanduskeskkonna uute suundumuste, digivahendite ning metoodilise täiendkoolituse osas.

Tuntakse puudust mentorsüsteemi, õpetajate koostööd toetavate tegevuste järele (koos õpetamine, võrgustikud, regulaarsed arendus- ja koostööseminarid, töö-, õpitoad, õpiringid). Õpetajate tihedat koostööd peavad õpetajad ettevõtlusõppe edasise arengu seisukohast äärmiselt oluliseks.

Soovitused koolidele

Kõigis intervjuudes küsiti õpetajatelt, mida nad tulemuslikumaks õpetamiseks täiendavalt vajavad. Toodi välja palju tegureid, õppevara arendusest (metoodilised materjalid, uuendatud õpikud ja (digitaalsed) töövihikud, õppevara ja koolitusi koondav digikeskkond) õpetajate täiendkoolituse arendamise ning ettevõtlusõppe mentorsüsteemi väljatöötamiseni.

Üldhariduskoolides, kus ettevõtlusõppega tegeletakse süstemaatiliselt, on leitud häid võimalusi õppe lõimimiseks. Edulugusid võiks tutvustada ja juurutada laiemalt. Lõimitud õpe ei ole ainult ettevõtlusõppe küsimus, koolis võiks olla selle eest vastutavad õpetajad ja eelarveressursid. Kui ettevõtlusõpetaja ei tööta täiskoormusega, peaks ta olema võimalikult palju kaasatud ja informeeritud kooli tegemistest.

Eriti väiksemad üldhariduskoolid vajavad (finants)tuge õppevara hankimisel ja ettevõtete külastuste korraldamisel ning piirkondliku ettevõtlusõpetajate koostöö toetamisel. Koolidelt oodatakse metoodilise ja tehnilise toe pakkumist, osakoormusega ettevõtlusõpetajate paremat kaasamist kooli tegevustesse ja kohati ka ettevõtlusõppe paremat lõimimist. Samuti peaksid koolid õpetajatele pakkuma enam metoodilist ja tehnoloogilist tuge digitaalsete õppematerjalide kasutamisel (sh Opiqu litsentsid).

Kutsehariduses oodatakse kooli juhtkonnale, juhtõpetajatele ja/või kogu õpetajaskonnale koolisiseseid või regiooni koolide ühiseid täienduskoolitusi ja seminare, mis toetaksid ettevõtlikkuse, ettevõtluse, ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuste ja ettevõtlusõppe mõtestamist ja olulisuse mõistmist ning pädevuste järjepideva arendamise vajadust. Soovitatav on ellu kutsuda koolisiseseid tegevusi (koolitusi, töötube, koostööseminare) kutseõppeasutuste kõigile õpetajatele, mis toetavad ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuste rakendamist ja lõimimist.

Alustavate ettevõtlusõpetajate, ettevõtlusõpet lõimida soovivate õpetajate või eestvedajate toetamiseks on oluline samm luua kooli(de)sisene ettevõtlusõppe mentorsüsteem.

Uuring „Ettevõtlusõppe rakendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses“ valmis käesoleva aasta kevadel 2019/20. õppeaastal läbi viidud õppurite küsitluste ning õpetajate/õppejõudude individuaalintervjuude ja fookusgrupi intervjuude põhjal. Uuringus osales 67 õpetajat 51 üldharidus- ning 15 kutsekoolist ja 16 õppejõudu 11 kõrgkoolist ning ligi kolm tuhat õppurit.  

Nii laiaulatusliku valimiga ettevõtlusõppe uuringut ei ole Eestis varem tehtud.

Uuringu kõigi tulemuste ja ettepanekutega saab tutvuda https://ettevotlusope.edu.ee/uuringud/ettevotlusoppe-rakendamine-uld-kutse-ja-korghariduses/.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.