Ootused uue õppeaasta künnisel
Ma ootan ja kardan uut õppeaastat. Viimati olin aasta alguse üle nii elevil siis, kui esimest korda õpetajana klassi ette läksin. Täna vaatan üle viimaseid dokumente, et Tabasalus saaks uus riigigümnaasium korralikult käima lükatud. Ühest küljest erinevad, kuid teisalt sarnased teekonnad.
Iga kooliaasta on uus algus, kuid kui võrrelda kahte möödunut ja lisada juurde järgmisel nädalal algav, siis nii kirjut kompotti sellel sajandil vaevalt olnud on. Pole saladus, et seekord on koolipere suurimad küsimused seotud koroonaviirusest tingitud võimalike piirangutega, õpetajate läbipõlemise ja järelkasvuga ning pika kriisi õppetundide efektiivselt rakendamisega.
Kõlab nagu jutt, mida võiks kirjutada igal aastal. Ometi loodan, et kooliperena oleme tõesti õppinud ja sammu edasi astunud. Kuulan nördimusega jutte, et sunnitud kaugõppe ajal on õpetajate digipädevus arenenud seitsmepenikoormasaabastega, kuid klassiruumi kohale tulnuna jätkame paljuski vanamoodi. Kindlasti ei toeta ma vaimselt koormava hübriidõppe ideed, kuid loodan, et usaldame õpilasi rohkem. Igas klassis on mõni Jüri või Mari, kes just distantsõppel lõi särama, sest töötas ja tegutses omas tempos. Mis juhtuks, kui annaks ennast tõestanud õpilastele rohkem vabadust ja iseseisvust töös õpiväljunditega? See võiks jätta klassiruumis aega ja tähelepanu just sellele noorele, kes vajab rohkem märkamist.
Ootan, et meie kolleegid kodudes – lapsevanemad – võtavad saadud õppetunnid kaasa ning on konstruktiivsed kaasteelised, toetamaks noori nende teekonnal. Ei tohi unustada, et see on kahepoolne suhtlus. Jah, kõiketeadva lapsevanemaga on keeruline, kuid usun, et tasub üle vaadata kokkulepped, mille alusel omavahel suhtleme. Suure tõenäosusega ei rakendata kaks aastat tagasi kehtinud raamistikke enam kunagi.
Viimane poolteist aastat on olnud raske, kuid olen õpetajate üle tohutult uhke. Suures (meedia)pildis ei ole kõlama jäänud kurtmist, vaid pigem tasakaalukas soov kriis üle elada. See on olnud sümpaatne ning tean mitmeid noori, keda see kuvand on viinud õpetajaks (ümber) õppima. Ootan, et jätkame sarnase joonega, nii ehitame õpetajaameti mainet!
Üle kõige ootan ja loodan, et koolijuhid hoiavad õpetajaid rohkem ja märkavad oma inimesi. Kooli eesmärk on toetada õpilast tema kujunemisteel, aga näen kurvastavalt palju, kui vähe toetame ja märkame oma kujunemisteel (kogenud) kolleegi. Ka tema on õpilane, lihtsalt õppekava on teine.