Õpetajate leht 23. augustil
Koolid pingutavad, et õpilased saaksid võimalikult kiiresti vaktsineeritud
Õpilaste vaktsineerimine Eesti eri paigus edeneb erineva tempoga. Kui Tartus on praeguseks ühe doosiga vaktsineeritud üle 70% 16‒17-aastastest ja 56% 12‒15-aastastest, siis Ida-Virumaal on need arvud 25 ja 14%. Et õppetööd saaks läbi viia kontaktõppes, on oluline õpilased vaktsineerida. Augustis ja septembris toimuvad haridusasutustes vaktsineerimispäevad üle Eesti.
TÜ õpetajahariduse kompetentsikeskus teeb kokkuvõtteid ja kutsub konverentsile
26. augustil korraldab Tartu ülikooli Pedagogicum Tartus konverentsi „Kuhu lähed, Eesti haridusteadus?“. Sellele oodatakse kuulama ja kaasa rääkima kõiki haridushuvilisi.
Arenguvestlus sisekaemuse kaartidega
Pärnu-Jaagupi põhikooli klassiõpetaja Abigail Kumel kirjutab, kuidas ta on muutnud arenguvestlused metafoorsete sisekaemuse kaartide abil nii õpilase kui ka õpetaja enda jaoks palju vahetumaks ja sisukamaks.
Aasta virtuaalset keelepraktikat ehk Uus reaalsus keelekontaktide loomiseks
TÜ haridusinnovatsiooni eriala tudengid Gerle Karjus ja Liisi Lehtveer kirjutavas sellest, kuidas MTÜ VeniVidiVici korraldas 7.‒12. klassi õpilastele neli nädalat kestva virtuaalse keelepraktika, mida juhendas eakaaslasest mentor. Seda kogemust kavatsetakse rakendada ka algaval õppeaastal.
Väärtustest ei pea kogu aeg rääkima, ent neid tuleb meeles hoida
Tartu ülikooli eetikakeskuse loomisest täitus 20 aastat. Mis on selle aja jooksul maailmas ja ühiskonnas muutunud? Tiia Kõnnussaar vestleb sel teemal Margit Sutropi ja Halliki Harro-Loidiga.
Muudame koolihariduse uuesti 11-aastaseks
Õpetajate vähesuse tõttu on juba ametis inimesed, kellel puudub selleks vajalik kvalifikatsioon. Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži lektor Paavo Kuuseok pakub välja lahenduse olukorra parandamiseks: tagasipöördumine 11-aastase keskkoolihariduse juurde.
Vene keelt kõnelevate noorte elustiil ja selle seos õpitegevusega
Noorte elustiili uuring näitab, et hinded tunnistusel ei sõltu mitte ainult teadmistest, vaid veel paljust muust. Kasvatusteaduste magister Marina Moltšanov selgitab lähemalt, mida Eestis elavad vene noored vabal ajal teevad, mida väärtustavad ja kuidas õpivad.
Head uue õppeaasta algust, Õpetajate Leht!
Soovin, et meie ÕpLeht muutuks enam TEADUSPÕHISEKS ning kaovad nn innovaatilised (vahel ülistavad, eksitavad ja “jalgratast leiutavad”) lood. Nende autoritele leidub Eestis küllalt avaldamisvõimalusi … See tähendab ühtlasi, et lehe tegijad tegelevad ise enam enese harimisega fundamentaaluuringutest lähtuvalt. Keerulise õpetajatöö tegijatele sobib VAHENDADA vaid UUDSEID mõtteid-meetodeid, mil TEADUSEST lähtuv ALUS … Ja ärgem ahvigem muu maailma rumalusi. Märgakem, et meie Eesti elust on ka mujal kadunud ASJALIKKUS, mida tihti asendab tühi originaalitsemine, sellega eputamine …
Neile “õpetussõnadele” lisab üks vananev koolmeister tervituse toimetusele ja kolleegidele Eestis!
Räägin juba aastaid, et 11 klassilisest haridusest piisab. See, et haridus muutus 12 klassiliseks oli üleminekuaja tööõnnetus.