Õpetajate puudujäägist: põhjused on sügavamad

20. aug. 2021 - Kommenteeri artiklit
Peep Leppik.

See, kuis meedia vahendusel arutleme õpetajate puudumise ja ka järelkasvu üle, on tüüpiline „maailma kõige targemale rahvale“, kel aga päristeadmisi napib. Professionaal selles vallas ütleks kohe, et arutlejate hulgas ei tunne keegi õpetajatöö keerukust.

Märtsis esitles riigikogu kultuurikomisjon ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Need aga ei lahenda midagi, sest pole soovitud (või osatud) minna tõeliste põhjuste juurde. Kuni koolis ei taastu täiskasvanu-lapse või õpetaja-õpilase looduspärased (või ka pedagoogilised) suhted, ei ole probleemil lahendust. 25 aasta eest oleks rahaga (õpetajate palk!) saanud praegust olukorda vaid edasi lükata (nii nagu Saksas ja Soomes). Nüüd võiksime suure rahaga meelitada kooli mõne auahne, kel puudub arukus ja eneseväärikus, sest raha eest ainult „klassis olek“ ei anna midagi õpetamisele-kasvatamisele – meie haridusele-kultuurile tervikuna (nagu see on ammu anglosaksi avalikes koolides, mida tulemuslikult jäljendame).

Eesti kooli päästa tundub olevat juba võimatu, sest meil ei ole enam koolitajaidki – pedagoogikateadlasi, kes tunneksid arengupsühholoogiat ja didaktikat kognitiivse psühholoogiaga, rääkimata pedagoogika ajaloost.

Meil ei valmistata noori õpetajaks ette teaduspõhiselt. Pärisõpetajakski (nagu arstiks) saadakse pikemaajalise töö järel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!