Tallinna Keskraamatukogu kuu raamat: Contra, Ilme Mõttus, „Luule on mäng: võtteid ja mõtteid luuletuste kirjutamiseks koolitundides“ (2021)
Raamatu koostaja eesmärgi annab hästi edasi lühike ülevaatlik eessõna: pakkuda õpetajatele abimaterjali tutvustamaks koolitunnis luulevorme ja innustada lapsi antud näpunäidete järgi proovima ise luuletuse kirjutamist. Kõige paremini jääb õpitu meelde seda rakendades, selleks on autor Ilme Mõttus valinud mitte niivõrd akadeemilise lähenemise, kuivõrd püüdnud muuta luule loomist mänguliseks. Kuna luulevorme on lühemaid ja pikemaid, lihtsamaid ja keerulisemaid, võib kogumikust autori arvates leida midagi jõukohast kõigile klassiastmetele.
Eessõnale järgneb lühike mõistete sõnastik, mis võinuks olla põhjalikum. Erilist abi ei pruugi olla mõiste definitsioonist, kui see sisaldab järgmisi selgitust vajavaid termineid, mida aga sõnastikust ei leia (nt mõiste „assonantsriim“ selgituses mõisted „riimisüda“ ja „riimiorg“). Luulevormid on jagatud viide peatükki: eri rahvaste luulevormid, luuletajate loodud vormid, seejärel keerulisemad sõna- ja vormimängulised ning häälikute ja sõnaliikidega mängivad luuletused. Viimane, viies peatükk koondab need luulevormid, mis teistesse peatükkidesse ei sobi, kuid väärivad autori arvates siiski tutvustamist (näiteks viimasel ajal üsna populaarne raamatuseljaluule või emotikonidega luuletus). Nagu mänguski, on lühidalt kirja pandud iga luulevormi reeglid, aga kas neid joonelt järgida või painutada oma kasuks, see jääb juba igaühe loovuse ja fantaasia kanda.
Kooliõpilase rollis on luuletaja Contra, kelle sulest pärineb näiteluuletus iga kirjeldatud luulevormi järel. Contra loomingut iseloomustab muhe huumor ja mängulisus, mistõttu on tema kaasamine kogumiku koostamisse tänuväärne valik. Tuleb nõustuda Ilme Mõttusega: selles raamatukeses olevad Contra luuletused on juba iseenesest põnev lugemine.
Tubli õpilasena on Contra hoolsalt järginud luuletuste vormi ja sisu reegleid. Näiteks neljarealise jaapani luulevormi dodoitsu temaatika keskendub enamasti armastusele, huumorile või ootamatustele – imelisel kombel on Contra suutnud kõik kolm mahutada nappi nelja värssi (lk 15). Leidub luuletusi, kus luuletaja arutleb antud luulevormi reeglite-nõuete üle (lühirondoo, lk 29), teisal haakub tema mõte luulevormi päritolu või saamislooga (vanaprantsuse lee algab värsiga: „pole käinud ma Pariisis …“, lk 23).
Contra luulele on iseloomulik loomingulisus. Nii ilmneb dessima näiteluuletusest, et lühendit SMS saab kasutada neljasilbilise sõnana (lk 14). Mitmel puhul on kasutatud koolielu puudutavaid (vabavärsiline luuletus lk 111–112) või aktuaalseid teemasid (vihje koroonapandeemiale lk 23, 64), mis aitab ehk noorte lugejatega ühist keelt leida.
Kindlasti saab kogumiku „Luule on mäng“ abil läbi ja lõhki selgeks riimiskeemide kasutamine ja sõnade silbitamine. Kogumiku vähest mahtu arvestades annab see ka märkimisväärselt palju teadmisi eri luulevormide tekkeloo kohta. Huvitavat avastamist leiab nii nende laste jaoks, kellele pakub huvi sõnade kõla ja rütm, kui neile, kelle tähelepanu köidab pigem luuletuse visuaalne pool. Ja isegi neile, kes mängiksid pigem numbritega.