TÜ õpetajahariduse kompetentsikeskus teeb kokkuvõtteid ja kutsub konverentsile

20. aug. 2021 Tiina Tuhkur, TÜ Pedagogicumi koordinaator; Liisa Kuus, TÜ Pedagogicumi sisudisainer - Kommenteeri artiklit
Tartu ülikooli haridusteadlased kutsuvad konverentsile, kus tutvustavad oma viimaste aastate töid. Fotod: TÜ

Pea kuus aastat on Tartu ülikoolis Euroopa sotsiaalfondi toetusel arendatud kompetentsikeskust Pedagogicum, mis koordineerib ülikoolis õpetajakoolitust ja haridusteadust. Muuhulgas arendab Pedagogicum kõigile õpetajaerialadele (algklassiõpetajatest eripedagoogideni ning ajalooõpetajatest kehalise kasvatuse õpetajateni) ühist õpetaja kutseõpingute programmi. Teadus- ja arendustöö tegemiseks otsitakse toetusevõimalusi rahvusvahelistest ja riiklikest allikatest. Kompetentsikeskuse projekti eesmärk oli tugevdada õpetajahariduse teaduspõhisust ning töötada teadusuuringute abil välja haridusuuendust toetavaid sekkumisi.

Mis teemadele projektis keskenduti?

Projektil oli kuus peamist tegevussuunda, millest igaühe taga seisis teadlastest töörühm. Ehkki koroonakriisist tingitud eriolukord pidurdas nii uute andmete kogumist kui ka sekkumiste katsetamist, sai teadus- ja arendustöö jätkuda varem kogutud või olemasolevate andmete põhjal. Kokku avaldati projektis 42 teadusartiklit ning loodi 24 teenuspaketti, mida haridusasutused saavad ülikoolilt tellida uue haridusportaali Haridustark (http://haridustark.ut.ee) kaudu. Neist kõigist tehakse ammendav kokkuvõte projekti lõpparuandes; siin jagame vaid väikest valikut tehtud töödest ja saadud tulemustest.

Projekti üks tegevussuund oli leida võimalusi nüüdisaegse õpikäsituse puudujääkide ületamiseks. Uuringutest selgus näiteks, et kuigi õpetajad tunnistavad õpilaste õpioskuste olulisust, ei arenda nad kuigi palju õpioskusi sihipäraselt, vaid keskenduvad eelkõige aineteadmiste õpetamisele. Selle probleemi lahendamiseks lõid teadlased sekkumise, mis aitab õpetajatel planeerimise, seire ja enesehindamise abil õpilaste õpioskusi toetada.

Veel uuriti projekti käigus õpetajate enesearenduslike õpiringide mõju. Leiti, et kui õpiring asutuses toimima hakkab, aitab see viia koostöökultuuri uuele tasandile. Tõuseb õpetajate toimevõimekus, kasvab hakkamasaamise tunne, ollakse senisest rohkem lahendustele suunatud ning paraneb ka õpetajate rahulolu oma tööga.

Selle teadustöö tulemusel otsustati luua praktiline koolitus, mille käigus õpetatakse vajalikke pädevusi õpiringi juhtimiseks nii lasteaias, koolis kui kõrgkoolis. Õpiringi eestvedamisest huvitatuid õpetatakse seostama õpiringi nüüdisaegse õpikäsitusega. Koolitusel mängitakse läbi olulisimad õpiringis kasutatavad meetodid; oma kogemusi jagades ja analüüsides kujunetakse üheskoos pädevamateks professionaalideks.

Kaasava hariduse edendamine

Teine oluline tegevussuund oli kaasava hariduse edendamine. See teema on päevakorral peaaegu kõikidel õpetajaharidust puudutavatel aruteludel. Nüüdisaegne õpetaja vajab oskusi, et toetada väga erineva tausta ning erinevate vajadustega õppijaid. Teadlaste töörühm uuris, mis on kriitilised faktorid tuge vajavate õppijate edukaks kaasamiseks tavalasteaias ja -koolis. Kaks põhikooli osalesid katseprojektis, millega töötati välja kaasava hariduse toetuspaketid. Neid saab iga asutus tellida just vastavalt oma vajadustele. Näiteks pakutakse võimalust õppida hindama lapse arengut ja erivajadusi, lihvida suhtlemisoskust lapsevanematega vestlemiseks või õppida ohjeldama käitumisprobleemidega lapsi.

Leiti, et kindlasti tuleb nüüdisajastada nii tegevõpetajatele kui õpetajatudengitele mõeldud kaasava hariduse õppekirjandust. Esialgne mõte oli leida valmis välismaine õppematerjal ja tõlkida see eesti keelde, kuid paljude käsiraamatute analüüsimise järel leidsid õppejõud, et õigem on tõlkimise asemel kirjutada päris uus õpik, mis arvestaks Eesti olusid.

Kompetentsikeskuse kolmas tegevussuund oli õppejõudude professionaalne areng eesmärgiga muuta ülikooliõpe paindlikumaks ning nüüdisaegsemaks. Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et õpetajahariduse programmide sidusus jätab soovida. Värskete analüüside kohaselt on Tartu ülikooli üliõpilaste hinnangul viimaste aastatega märgatavalt paranenud teoreetiliste õppeainete kooskõla praktikal kogetuga. Samuti on varasemast rohkem võimalusi õppekava osi omavahel siduda. Samas leitakse, et endiselt on ülikooli õppetöös liiga vähe tegevusi, mis valmistaksid üliõpilasi ette õppija arengust lähtumiseks õpetajatöös.

Viimaste aastakümnete teema on õpetajate aina kasvav kurnatus ja läbipõlemisoht ning selle mõju tööjõusituatsioonile, järelkasvule ja hariduse kvaliteedi säilitamisele. Haridusteadlased töötasid välja mudeli, mis võimaldab ennustada õpetajate püsivust ametikohal ja nende kurnatuse tekkimise riski. Mudelit testides leiti, et õpetaja kutsekindlusele on positiivne mõju kahel teguril: tajutud õpetamisvõime ja töökoha kindlus. Tajutud õpetamisvõime on seotud õpetaja-õpilaste suhtega ning suutlikkusega hoida klassitunnis distsipliini. Kui aga töökoormus tekitab emotsionaalset kurnatust, ennustab see õpetajaameti ammendumise riski.

Kogenud kooli

Selle tegevussuuna raames arendati programmi „Kogenud kooli“, mis pakub paindlikku võimalust siseneda õpetajaametisse mitmesuguste õpiteede ja töökogemuse kaudu. Magistritasemele vastava haridusega spetsialistid saavad kandideerida õpetajahariduse erialale, kus omandavad pooleteise aastaga sessioonõppes vajalikud õpetamispädevused, ning soovi korral saab juba õpingute alguses alustada ka tööga üldhariduskoolis. Kogenud spetsialistile ja alustavale õpetajale on toeks nii õppejõud kui rühmakaaslased ülikoolis.

Projekti neljas tegevussuund oli aine- ja valdkonnadidaktika teaduspõhine arendamine. Selleks kaasati teadus- ja arendustöösse õppejõude ja õpetajaid. Valmisid lõimitud õppe programmid, mis võimaldavad põimida mitme õppeaine teadmisi, et muuta õpe huvitavamaks ning teadmisi paremini kinnistada. Näiteks reisiõppes saab ühendada ajaloo, geograafia ja bioloogia, aga võib-olla ka kirjanduse ja võõrkeele.

Põhjalikult uuriti õpilaste sisemist motivatsiooni oskusainete tundides, nagu kunst ja kehaline kasvatus. Selgus, et mida vähem on õpetajal kontrollivat käitumist ja mida rohkem on tal autonoomsust toetavat käitumist, seda suurem on õpilaste sisemine motivatsioon kehalise kasvatuse tunnis. Seega – vähem kamandamist! Küsigem õpilastelt, mis on nende eesmärgid, ning pakkugem neile tuge omaenda eesmärkide saavutamisel.

Ühe töörühma eesmärk oli arendada õpilaste lugemis- ja tekstimõistmise oskust ning alus- ja alghariduse õppekirjanduse analüüsimisega seotud uurimistöö. Nad korraldasid mitu sekkumisuuringut, näiteks hinnati tekstimõistmise strateegiate otsese õpetamise mõju õpilaste sõnavarale ja tekstimõistmisele. Selgus, et õpilastel, kellele oli kolme kuu jooksul õpetatud kuut tekstimõistmise strateegiat, paranesid nii sõnavara kui ka sõnasõnalise, järeldava ja hindava tekstimõistmise oskus. Õpilastel, kellele neid strateegiaid ei õpetatud, paranes ainult sõnasõnalise tekstimõistmise oskus.

Tugi meeskondadele

Projekti raames võeti vaatluse alla ka see, missugust tuge vajavad lasteaiad ja koolid oma arengus. Haridusasutused on erinäolised, kuid kõigi sihiks peaks olema toetada maksimaalselt iga õppija arengut. Kompetentsikeskuse projekti toel hinnati lasteaedade ja koolide tunnetatud arendusvajadusi. Valmisid hindamisvahendid, mille abil kooli või lasteaia meeskond saab hinnata oma arenguvajadusi ning kavandada selle põhjal tegevusi. Tuge kooli- ja lasteaiameeskondadele pakub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskus, kelle tööriistakastis on nii koolitused kui üha populaarsem coaching.

Projektitoetus andis võimaluse katsetada ka tavapärasest veidi erinevaid uuenduslikke tegevusviise, mis rakendasid õpilaste ja õpetajate koostöist loomevõimet. Õpiveski programmis valmisid õpetajate, disainerite ja programmeerijate koostöös uuenduslikud õpimängud. Mitmed neist jõudsid koolidesse-lasteaedadesse katsetamiseks, mängimiseks ja õppimiseks.

Õpifest pakkus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele võimalust ennast õpetajana proovile panna – õpetades loovalt, uuenduslikult, elulähedaselt ja koostöiselt. Praeguseks on mõned noored jõudnud Õpifestilt ülikooli õpetajakoolitusse ning koolides mõlgutatakse mõtteid pakkuda gümnasistidele pedagoogika valikkursusi. See võiks olla õpetajate järelkasvuprobleemi leevendamise abinõu.

Nüüdisajal ei saa õpetajatöös kuidagi mööda vaadata haridustehnoloogiast. Tartu ja Tallinna ülikooli teadlased arendasid üheskoos veebipõhist õpikeskkonda eDidaktikum. Tartu ülikooli õppeinfosüsteemi andmete põhjal töötati välja õpianalüütilised lahendused ennustamaks üliõpilaste õpiedu ja väljalangemise ohtu. See on väga perspektiivikas uurimis- ja arendussuund, mis jõuab varem või hiljem ka üldhariduskoolidesse.


Tule kuula konverentsil kõigest lähemalt!

  • 26. augustil korraldab Tartu ülikooli Pedagogicum Tartus konverentsi „Kuhu lähed, Eesti haridusteadus?“. Sellele oodatakse kuulama ja kaasa rääkima kõiki haridushuvilisi: õpetajaid, haridusjuhte, üliõpilasi, teadlasi, spetsialiste. Seal kuuleb lähemalt siin artiklis tutvustatud töödest, kuid ka mitmetest teistest.
  • Konverents toimub kella 10–18 Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi Salme 1a õppehoone aulas. Peaettekandega esineb Tartu Jaan Poska gümnaasiumi uus direktor Mari Roostik. Haridusteaduse hetkeseisu ja sihte uurivas aruteluringis osalevad Urmo Uiboleht, Evelin Sarapuu, Margit Timakov, Tatjana Kiilo, Heli Mattisen, Tiia Õun ja Äli Leijen.
  • Registreerumislingi leiab veebilehelt https://pedagogicum.ut.ee, konverentsil kehtivad COVID-19 ohutusnõuded.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!