Urvaste malev – uus ja omamoodi võimalus

Antsla vallas töötas mullu suvel teadaolevalt esimene õpilasmaleva rühm hariduslike erivajadustega õpilastega eestis. Malevlasteks olid Urvaste kooli õpilased. Kooli direktoril Jaanika Kästil tekkis seesuguse maleva mõte pärast kohtumist Pärnumaa õpilasmaleva juhi Katrin Kohjusega. Tänavu tegutses malev taas. Juhtidel oli juba kogemusi ja lastelgi töö tuttav.

Jaanika Käst asus 2018. aasta juunis Urvaste kooli direktori ametikohale ja sama aasta augustis osutus valituks alustavate koolijuhtide arenguprogrammi IV lendu. Programmis tuli leida endale mentor. „Menteena valisin umbes 25 inimese hulgast endale mentoriks Pärnu-Jaagupi põhikooli ja muusikakooli direktori Katrin Kohjuse,“ meenutas Käst. Koostöö arenes edukalt. Kohjus on juhtinud Pärnu õpilasmaleva töösuvede korraldamist sellest ajast saadik, kui Jõõpre kooli direktor Mati Sutt, kes hoidis Eestis õpilasmaleva järjepidevust, Kohjusele oma ameti üle andis.

Kohjuselt kuuldu põhjal küpses Urvaste koolijuhil idee korraldada malev oma õpilastele. Sellega sai täita ka kooli arengukava üht eesmärki, s.o töökasvatus. Kooli meeskond kiitis mõtte heaks. Maleva korraldamiseni jõuti 2020. a augustis. Selleks ajaks oli direktor läbinud vajaliku koolituse ja sooritanud kutseeksami ning kutsekomisjoni otsusega saanud laagrikasvataja-juhataja 6. taseme osakutse. Laagri läbiviimiseks oli sõlmitud Urvaste kooli ja MTÜ Pärnumaa Õpilasmalevaga leping Urvaste malevarühma rahastamiseks koos kohustuste ja vastutusega. Õpilasmaleva käimalükkajad Urvastes olid huvijuht Ellen Varov, õppejuht Kaja Roots, juhiabi Inge Salumaa ja majandusjuht Rainer Kaseväli.

Esimene suvi andis kogemusi

Esimese malevasuve korraldamine koos pärnakatega andis Urvaste inimestele ettekujutuse ja kogemuse, kuidas malevatööd ja -elu korraldada. Kaseväli meenutas: „Esimesel aastal olime päris rohelised – näiteks oli vaja kokku panna päevakava, mida polnud lihtne teha, sest me ei teadnud, kuidas õpilased käituvad, kui nad väsivad. Selle teadmise võrra oleme nüüd targemad.“ Tänavu tegutses Urvastes kaks malevarühma – Urvaste rühm üheksa õpilasega ja Antsla rühm 13 koolilapsega, seal oli õpilasi Antsla gümnaasiumist ja Kuldre koolist. Osa päevi töötasid HEV-i ja tavanoorte rühm koos, osa päevi eraldi. Õpetajate Lehe ajakirjanik jõudis Urvastesse keset malevanädalat, kui kaks tööpäeva oli noortel juba seljataga.

Rainer Kaseväli ning Ellen Varov rääkisid, et esimesel suvel tehti eakohaseid korrastustöid kooli juures – rohiti staadioni ääri ja lillepeenraid, istutati puid ja põõsaid, lõigati pargis oksi ja võsa ning tehti muid heakorratöid. „Mida rohkem tööd oli, seda õnnelikumad noored olid,“ lausus huvijuht.

Lastele meeldib näha tulemust

Sel suvel olid Urvaste malevlased kokkuleppel kirikuga surnuaias tööl. Sealgi jätkust mitmesugust tegevust – puhastati riste, koristati oksi, uuendati teede katet ja ääri. „Õpilastele meeldib, et oma töö tulemus on kohe näha,“ rääkis Kaseväli. Tööaeg kestis noorematel õpilastel kl 12–14, täpsemalt 2,1, vanematel 5,5 tundi. Ajakavas oli 45 minutit tööd ja seejärel veerand tundi puhkust. 4.–9. klassi õpilastest moodustatud malevale olid toeks ja juhendajateks oma kooli kasvatajad. Päevaplaani koordineeris huvijuht Varov, kelle sõnul tegeles õpilastega kogu päeva jooksul kolm õpetajat.

„Mulle meeldib malevas igasugust tööd teha – raamatuid tassida ja riiulitesse sättida, pusletükke ja muid mängukarpe korda seada. Homme hommikul saame teada homse töö,“ rääkis 11-aastane Andris. „Liikluslinnas oli põnev, nüüd olen ise liikluses kindlam,“ jagas poiss eelmise suve ühe väljasõidu muljeid.

Ka 17-aastasele Raikole meeldis tööd teha, eriti umbrohtu kitkuda. „Kui töö on tehtud, saab puhata ja rattaga sõita,“ rääkis Raiko.

15-aastane Agnes, kes ka eelmisel suvel malevas oli, ütles, et teeb igat tööd, mida on vaja teha. „Täna saime surnuaias kõik tööd ilusti tehtud. Hea tunne on, kui töö on valmis,“ kõneles Agnes. 

Tööle järgnenud lõunasöögi järel algas tegutsemine õpitubades, mille tegevusi kavandasid ja juhtisid õpetajad, või sportides. Kirjeldatud kolmapäeval tehti pärast tööd sporti staadionil. Eelmisel päeval oli lastel olnud muusika õpitund, kus loodi pilliansambel, kellega kavatseti esineda maleva lõpupeol. Juba eelmisel malevasuvel sai tavaks sisustada päeva pealelõunane aeg uue tegevusega kuni kella kuueni. Seejärel oli vaba aeg arvuti, pallimängu, rattasõidu või muude toimingutega.

Malevapäevadesse mahtus ka ekskursioone. Eelmisel aastal tehti malevanädala jooksul kolm väljasõitu: käidi maanteemuuseumis, Nõiariigis ja liikluslinnas – viimasesse plaaniti minna tänavu suvelgi – ja lapsi ootas ees ka sõit Tartusse lennundusmuuseumisse. 

Töönädala lõppu oli kavandatud maleva pidulik lõpetamine ja grilliõhtu, kuhu oodati pärnakatest õmmikaid ning Antsla malevarühma ja vallavanematki.

Laagri kulud kaeti osaliselt Pärnu ÕM-i abiga, osalt kooli omatulust. Urvaste koolis, kus õppetöö kestis pidevalt kontaktõppena ka koroonapiirangute ajal, õpivad lihtsustatud õppekava järgi 4., 5., 7., 8. ja 9. klassi õpilased, lõppenud kooliaastal kokku 27 noort. Õpe toimub kolme tüüpi klassides, need on hooldus-, toimetuleku ja lihtsustatud õppe õpilaste klassid. Urvaste koolis saab Võrumaa kutsehariduskeskuse, Valgamaa kutseõppekeskuse ja Räpina aianduskooli abiga ka kutseharidust. Koos kutseõpilastega on õppijaid 60, peamiselt Võru-, Valga- ja Põlvamaa noored.

Märgatud ja tunnustatud  

Võrumaa arenduskeskus tunnustas 11. augustil Kääpal Võhandu puhkekeskuses toimunud Võrumaa noorte suvepäevadel maakonna noortevaldkonna tublimaid, keda oli esitatud konkursile.

2021. aasta teoks noorsootöös nimetati Urvaste kooli õpilasmalev HEV-õppijatele. Tunnustati meeskonda kuulunud Ellen Varovit, Rainer Kasevälja, Kaja Rootsu, Inge Salumaad ja Jaanika Kästi.

Kerli Kõiv, žürii liige:

„Urvaste kooli õpilasmaleva elluviimise tunnustamine oli komisjoni üksmeelne otsus. Žürii hinnangul oli tegemist väga hea näitega sellest, kuidas olemasolevaid praktikaid ja ressursse väga edukalt kohandada erinevate noorte heaks. Meie hinnangul on see eeskuju vääriv näide paljudele teistele, kes otsivad uudseid lahendusi, et rikastada noorte, eelkõige erivajadustega noorte võimalusi.

Alati ei pea looma uusi lahendusi, vaid leidma uue nüansi seni toiminud praktikatele. Malev on noortele suurepärane võimalus saada koostegutsemise ja esmase töörõõmu kogemusi, mis valmistavad neid ette iseseisvaks eluks. Erineva kogemuse ja ettevalmistusega noorte ühised ettevõtmised on õpikogemus kõigile ning suurepärane kogukondlik lõiming.“

Urvaste kooli kogemused HEV-noortele maleva korraldamisel

Jaanika Käst, Urvaste kooli ja Valga Jaanikese kooli direktor:

Malev ei ole asi iseeneses, siin on väga palju häid tahke ja kasvamist noorte jaoks. Malevas õpitakse mitteformaalselt. Kõikjal, kus inimesed midagi koos teevad, on väga suur potentsiaal õppimiseks.

Rühmas tegutsedes saab noor õppida tundma ka iseennast: kuidas ta reageerib pingelises olukorras, kuidas haakub teistega, mis on meeskonna kui terviku toimimise seisukohalt tema tugevad küljed ja milliseid tuleb arendada.

Oma kogemuse põhjal ütlen, et ei ole selgeid erisusi, mida peaksin HEV-õpilastele malevarühma korraldamisel kohe märkima.Tegevusse on vaja kaasata tavarühmast rohkem juhendajaid turvalisuse tagamiseks ja valida õpilaste võimetele ning arengutasemele vastav töö.

Tähtis on, et õpilastel oleks jõukohased tööülesanded, mis arvestavad nende iseärasusi ja võimeid. Juhendajad peavad andma igale õpilasele arusaadavad tööjuhised. Kindlasti on vaja enam selgitada, julgustada, ergutada, põhjendada. Töölõigud on vaja jagada minimaalseteks tegevussammudeks ja vajadusel tuleb selgitada, koos teha või ette näidata.

Vaba aega jääb malevarühmas palju ja seda tuleb aidata sisustada, suunata õpilased tegutsema. Samas tuleb jätta neile ruumi ja aega ise tegevuse otsimiseks ja niisama olemiseks. Vabal ajal planeerisimegi mitmesuguseid üritusi ja väljasõite. Iga päev said laagrilised osaleda muusika, spordi, kunsti, kokanduse ja aianduse õpitubades.

Vanematega suhtlemine on samuti oluline. Vaja on rahulikult ja sõbralikult selgitada, vanemate küsimustele vastata ja neid julgustada, et malevarühmas osalemine on igati lapse huvides – seal olles ja tegutsedes areneb tööoskus, eluks nii vajalik suhtlemisoskus ning teenitakse taskuraha.