Uue õppeaasta olulised teemad on vaktsineerimine, koostöö ja üksteise märkamine

Esmaspäeval toimunud pressikonverentsil tutvustasid haridus- ja teadusminister ning haridusvaldkonna esindusorganisatsioonide esindajad peatselt algava õppeaasta olulisi teemasid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on saabuval õppeaastal koolide avatuna hoidmine kõigi haridusvaldkonna tegijate ühine eesmärk. „Selleks, et üheskoos hoida koolid turvaliselt avatuna, on kõige olulisem koolipere vaktsineeritus. Uuringud näitavad, et pikaajaline distantsõpe mõjutab negatiivselt õpitulemusi ning laste ja noorte füüsilist aktiivsust ja vaimset tervist. Pingutame selle nimel, et tagada kõigile stabiilsem õppeaasta, et laste silmadesse tuleks taas sära õppimisest. See, mida kool ühe lapse ellu annab, on määratu suure tähtsusega.“ Samuti tänas Kersna partnereid, kes on teinud tihedat koostööd ja andnud suure panuse koolide uueks õppeaastaks ettevalmistamiseks.

Eesti koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht sõnas, et möödunud kahest õppeaastast saavad koolijuhid võtta kogemusi, mis võimaldavad teha tänase päeva otsuseid sellistena, et õppimine oleks efektiivsem ja turvalisem, sõltumata viiruse levikust. „Kindlasti on meie koolide tugevus kontaktsus ja usalduslikkus õpetaja ja õpilase vahel. Kutsun lapsevanemaid üles usaldama kooli ja last ning panustama koostöösse, sest see võimaldab märgata probleeme ja leida igale õppijale sobivaimad lahendused õppimiseks,“ ütles Uiboleht. Ta lisas, et oluline on kindlasti koolide autonoomsus, et otsustada võimalike lahenduste üle koolielu korraldamisel.

Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri kiitis kriisitingimustes haridusvaldkonna koostöö suurenemist. Ta rõhutas, et õpetajate jaoks on vahetu kontakt õpilastega võtmetähtsusega. „Õpetajate esindusorganisatsioonina oleme kogu aeg seisnud õpetajate vaktsineerimise olulisuse eest. Meil on hea meel, et õpetajad suhtuvad sellesse väga teadlikult ning vaktsineeritud õpetajate arv kasvab isegi maakondades, kus vaktsineerimisega hõlmatuse näitajad on tagasihoidlikumad. Saan kinnitada, et õpetajad lähevad uuele õppeaastale vastu turvalisemalt.“ Voltri sõnul on õpetajate aktiivse vaktsineerimise taga arusaam, et see aitab kaitsta ennast, kolleege ja õpilasi, aga ka see, et Eesti õpetajad on teaduseusku ja valivad parima toimiva viisi viiruse vastu võitlemiseks.

Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu tõi välja, et värskete uuringute andmetel on õpilased kriisiolukorras õppimisega paremini toime tulnud kui eelmisel aastal. „Umbes pooled õpilased said enda hinnangul distantsõppega hakkama, ent oma toimetulekut distantsõppega hindasid kõige kehvemaks hoopis lapsevanemad,“ sõnas Maikalu värskele Haridusfoorumi uuringule viidates. Ta kutsus üles pöörama tähelepanu üksteise vaimsele tervisele ja julgustas vajadusel pöörduma koolipsühholoogi poole. „Uuel õppeaastal pakuvad koolipsühholoogid nõustamist ka telefonitsi nii eesti kui ka vene keeles. Nõuandeliinile 1226 ja 1227 on oodatud helistama nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad.“

Maikalu lisas, et vältimatute keeruliste olukordadega paremaks hakkamasaamiseks on oluline, et eri osapooled – riik, koolid, õpilased, vanemad – teeks koostööd, toetaks ja mõistaks teineteist. Oluline on meeles pidada, et kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel ning kooli ja vanema head, koostöised suhted mõjutavad positiivselt laste toimetulekut koolis nii distants- kui ka kontaktõppes. Maikalu rõhutas, et on oluline jälgida, et koolis ei oleks kohta õpilaste kiusamisel nende vaktsineerituse põhjal. „Nii õpetajad kui õpilased peavad jälgima, et keegi ei väljendaks negatiivset suhtumist teistesse selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata,“ sõnas Maikalu.

Uue õppeaasta arve

• Tänavu asub üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima hinnanguliselt 156 000 õpilast − ligi tuhande võrra enam kui mullu. Prognoosi järgi kasvab õpilaste arv aastani 2024 ja hakkab siis langema.
• Piirkonniti on muutused erisuunalised. Kümne aasta jooksul on Harjumaa üldhariduskoolides õppijate arv kasvanud enam kui kolmandiku ja Tartumaal ligi viiendiku võrra, kuid Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Hiiumaal on õpilasi jäänud umbes viiendiku võrra vähemaks.
• Esimesse klassi astuvate laste arv on hakanud kahanema. Hiljutine kõrgtase, ca 15 000 õpilast, jääb aastatesse 2014–2018. Juba kahel eelneval õppeaastal oli koolitee alustajaid ca 14 000.
• Kutseõppes õpib kokku veidi enam kui 25 500 õpilast. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud nende keskmine vanus.
• Enamik üldhariduse koolivõrgus toimuvaid muudatusi on seotud koolide ümberkorraldamise või liitmisega. Laieneb erakoolide tegevus – lisandub nii uusi koole kui kooliastmeid olemasolevatesse.
• Riigi eesmärk koolivõrgu korrastamisel on, et koole lihtsalt ei suleta, vaid vähendatakse haridustasemeid, keskendudes sellele, et tagatud oleks kvaliteetne haridus võimalikult kodu lähedal. Koostöös kohalike omavalitsustega on fookus 6-klassiliste koolide võrgustiku tugevdamisel.
• Õpetajaid on jätkuvalt oluliselt rohkem kui ametikohti, mis näitab, et märkimisväärselt suur osa töötab osalise koormusega.
• Viimased 12 õppeaastat on õpetajad töötanud keskmiselt koormusega 0,82–0,84. TALIS-e uuring (keskendub 7.–9. klassi õpetajatele) näitab, et paljud osakoormusega töötavatest õpetajatest soovivad töötada täiskoormusega. Töökorraldus koolis sõltub koolijuhi personalipoliitikast ning koolipidaja koolivõrgupoliitikast.
• Õpetajate ametikohtade ja õpilaste suhtarv on väga väike – viimastel õppeaastatel ligikaudu 12 õpilast õpetaja ametikoha kohta. 20 aastat tagasi ulatus see 19-ni.
• Eestis oli 2020/2021. õppeaastal 609 lasteaeda, 132 neist tegutses koos üldhariduskooliga. Alushariduses osales 2020. aasta seisuga 94,1% lastest (alates 4. eluaastast). Viimastel aastatel on alushariduses osalemise näitaja püsinud stabiilne.
• Lõppenud õppeaastal oli Eestis 521 üldhariduskooli, sh
  • 51 1–6-klassilised põhikoolid;
  • 300 1–9-klassilised põhikoolid;
  • 159 põhikooliosaga või n-ö puhtad keskkoolid/gümnaasiumid.
• Väikseid ehk vähem kui saja õpilasega gümnaasiumiastmeid (10.–12. klass) oli eelmise õppeaasta seisuga 65 ja vähem kui 50 õpilasega 43 (alla 30 õpilasega oli 27). Väga väikseid ehk alla 30 õpilasega põhikoole oli 16. Alla 30 õpilasega 1–6-klassilisi koole oli 33.
• 2020/21. õppeaastal sai kutsehariduse tasemeõppes õppida 32 kutseõppeasutuses ning viies riigi omanduses olevas kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis.
• Kõrgharidust sai omandada 18 õppeasutuses.