Vene keelt kõnelevate noorte elustiil ja selle seos õpitegevusega

Noorte elustiili uurimus võib olla abiks õpetajatele, kes soovivad paremini õpilasteni jõuda. See mõtlemapanev uuring näitab, et hinded tunnistusel ei sõltu mitte ainult teadmistest, vaid veel paljust muust.

Tänapäeval on elustiili mõiste väga levinud, seda kasutatakse eri elualadega – reklaam, rühma või kultuuri huvid, käitumismustrid jpm – seoses. Meil kõigil on oma elustiil, mis näitab, kuidas me oma elu elame, millele pöörame suuremat tähelepanu ja mida eirame.

Elustiil on seotud paljude komponentidega, kuid kasvatusteadlase ja eesti koolinoorte elustiili koolkonna rajaja Heino Liimetsa järgi on kõige olulisemad neist inimese igapäevategevused ja väärtuste maailm ning see, kuidas need omavahel seostuvad.

Vaatame lähemalt, mida Eestis elavad vene noored vabal ajal teevad, mida väärtustavad ja kuidas õpivad. Järeldused ja k okkuvõtted on tehtud, toetudes minu Tallinna ülikoolis kevadel kaitstud magistritöö uuringule „Vene keelt kõnelevate noorte elustiil ja õpitegevus nende elustiilis“.

Väärtusmaailm

Kesksed väärtused, mis domineerivad vene õppekeelega noorte elustiilis, on seotud inimsuhetega – esikohal on kodu ja seejärel sõbrad. Kui võrrelda eestikeelsete noortega tehtud uuringutega, siis viimastel olid perekond ja sõbrad nii 2011. kui ka 2020. aastal põhiväärtuste pingereas esikohal, kuid inimestevahelised suhted, mis on vene noorte jaoks 3. kohal, on eesti noorte jaoks vastavalt 8. ja 9. kohal. Neljandal kohal on olnud kümme aastat väärtus „saada tulevikus haritud inimeseks“. Selles nähakse seotust tulevikuelu ja erialaga ning ka materiaalse heaoluga.

Noored, kes sõnastasid oma tulevikueesmärgi, tõid välja, et see seostus neil majandusliku heaolu, pere loomise ja heade inimestevaheliste suhetega, mis näitab, et eesmärgid on kasvanud välja valdavalt väärtustest.

Millega tegelevad noored vabal ajal?

Noorte vabaajategevuste esikolmikus on füüsilises mõttes pigem passiivsed tegevused. Domineeriv tegevus on muusika kuulamine. Oluliste igapäevategevuste hulka kuuluvad ka internetis suhtlemine, info otsimine arvuti abil, videote vaatamine, unistamine ning arvutimängude mängimine. Noored veedavad palju aega liikumiseta. Selle põhjuseks võib olla ka praegune olukord, kus noored on olnud pikemat aega distantsõppel.

Iga päev liigub aktiivselt ja tegeleb kehakultuuriga või käib sporditreeningul vaid 50,5% vastanutest, mis võib ülejäänutele põhjustada edasises elus palju tervisega seotud probleeme. Vene noored on ühiskondlikult pigem passiivsed. Nad loevad vähe raamatuid ja ajakirju ning eelistavad venekeelset inforuumi. Selle üks põhjus võib olla aastate jooksul tekkinud harjumus või puudulik eesti keele oskus.

Kool, õppimine ja õpetajad

Uuringust tuli välja, et õpetajatega läbisaamisele (ehk suhetele) avaldab mõju noorte igapäevategevus: kui noored tegelevad kehakultuuriga või käivad sporditreeningutes, mõjub see õpetajatega läbisaamisele pigem halvasti. Põhjuseks võib olla aeg, mis spordile kulub – õppimisele jääb vähem aega. Need õpilased ei mõtle enda jaoks välja ka mingit uut õppimissüsteemi (õppimisvõtteid). Seda kinnitab Heino Liimetsa koolkonnas omaette elustiilitüübi olemasolu: need on sportlased, keda õppimine nii koolis kui väljaspool seda eriti ei huvita.

Noored ei viibi koolis meelsasti ning üle poolel vastanutest on olnud isegi mõttes koolist ära tulla. Põhjused, miks kool on vastumeelne, võivad olla raskused õppeainetega. 77% vastanutest tõi välja, et õppeained on nende jaoks rasked. Õppeainete raskus seostub vabaajategevustest arvutimängude mängimisega – suurema tõenäosusega mängivad iga päev arvutimänge need, kellele on paljud ained keerulised.

Ka ajalehtede ja ajakirjade lugemine avaldab õppimisele mõju: need, kes loevad ajalehti ja ajakirju iga päev, teevad kodutöödeks enam-vähem kõik ettenähtu ära Neil on ka head suhted õpetajatega ja see mõjub positiivselt nii õppeedukusele kui ka enesehinnangule. Ilmselt arendab ajalehtede ja ajakirjade lugemine refleksiooni- ja kontsentratsioonivõimet, mis mõjub positiivselt enesehinnangule; teravdab mõistust ja tekstidest arusaamise võimet.

Väärtuste ja tegevuste seotus, ühiskondlik aktiivsus ja eestlus väärtusena

Omavahel seostuvad väärtusmaailm ning iga päev harrastatavad tegevused. Näiteks need, kes iga päev musitseerivad, väärtustavad muusikat ja on loomingulised. Kes loevad teaduslikke raamatuid tihedamini kui teised, õpivad sagedamini midagi iseseisvalt lisaks kohustuslikule kirjandusele. Kes tegelevad spordiga, väärtustavad rohkem sporti ja sportlikku eluviisi. Televiisori vaatamine on seotud televisiooni väärtustamisega.

Ainult 7% vastanutest on ühiskondlikult aktiivne ning need noored märgivad ka eestluse enda väärtuseks. Andmete põhjal nähtub, et tulevikus soovivad ühiskondlikke tegevusi väärtustavad noored ühiskonda panustada, nende jaoks on oluline kultuuri arengusse ja ajalukku panustamine.

Mida nm noored õppimise all ja miks suurem osa neist ei kasuta uusi õpivõtteid?

Suurem osa uuringus osalenutest seostab õppimist nn kooliliku tegevusega: tundideks ettevalmistamise, tuupimise, teksti lugemise, kontrolltööde ja muu sellisega. Noorte arvates oleks õppida meeldivam, kui nad saaksid ise valida vabaaineid, mida nad soovivad õppida. See ärataks rohkem huvi, tõstaks motivatsiooni ja teeks rõõmu.

Põhjusena, miks enamik noori pole mõelnud välja mingeid uusi õppimisvõtteid, võib nimetada nt soovimatust koolis viibida. Õppimist peetakse koolilikuks tegevuseks, see ei motiveeri, mis mõjub enesehinnangule ja ka suhtumisele, seega on raske midagi uut välja mõelda/luua. Üks põhjus võib olla ka see, et koolis ei ole neid õpetatud uusi meetodeid kasutama/looma ehk pole piisavalt arendatud loovust. 

Eesti ja vene noorte erinevused ja sarnasused

Eesti ja vene koolinoorte elustiilis on sarnasusi rohkem kui erinevusi, kuid leidub ka viimaseid. Vene noored muretsevad rohkem oma pere pärast, nende jaoks on perekonnaprobleemid olulise tähtsusega (72,8%). Viimastel kohtadel asuvad kultuur, poliitika ja usuteema, infotehnoloogia. Lisaks on vähetähtsal positsioonil eestlus (25., võrdluseks eesti noortel 12. kohal) ning seda võib seostada kultuurilise erinevusega ja enese määratlemisega eesti kultuuriruumis.

Vabaajategevustest on nii eesti kui ka vene noortel esikohal muusika kuulamine. Nii eesti kui ka vene noored väärtustavad haridust ning soovivad tulevikus saada haritud inimeseks. Nii vene kui ka eesti noored ei viibi koolis meelsasti, raskust lisavad pigem reaalained.

Elustiili uurimus vene noorte seas võib olla abiks õpetajatele, kes soovivad paremini õpilasteni jõuda. Uuring näitab, et hinded tunnistusel võivad sõltuda peale teadmiste päris mitmesugustest asjadest – sellest, kuidas ja mismoodi noored oma elu elavad, mida teevad vabal ajal, mida väärtustavad. Näiteks spordiinimestel neelab sport tihtipeale kogu aja – see mõjutab suhteid õpetajatega ja ka tundideks ettevalmistusi.

Noored ei viibi koolis meelsasti ning see võib otseselt mõjutada õppimist. Noorte jaoks on olulisel kohal inimestevahelised suhted. Usaldusliku suhte loomine, teadmine, millega õpilased tegelevad, aitab tööd planeerida ja võib muuta klassi/tunni õppeedukust. Suhetest õpetajatega sõltub palju. Need võivad mõjutada enesehinnangut, nendest võib sõltuda tundideks ettevalmistumine jpm.

Eesti keeles õpetatavad ained võivad vene noortele olla rasked (tasub küsida, kas on kõik arusaadav või peab selgitama lihtsamas keeles). Kuna noorte kehaline aktiivsus on vähene, siis võib lõimida ained, kasutades aktiivseid elemente. Arvutimängud mõjutavad õppimisprotsessi otseselt. Seda teades võib alternatiivina pakkuda midagi õpetlikku ja kaasahaaravat. Pärast mitmeid virtuaalreaalsuses veedetud tunde on õpilastel keeruline infot klassis töödelda.

Oluline on vene noorte seas uuringuid jätkata

Kuna elustiili uuringuid tehakse Eestis aastast 1975 ning vene koole pole senini keegi veel põhjalikult uurinud, on oluline jätkata sel teemal uuringuid tunduvalt suurema valimiga ning võrrelda eesti ja vene õppekeelega koole. Võiks edasi uurida õpetajate tajusid ja teadmisi õpilastest, kasutades nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid. Huvitav oleks vaadata eraldi keelekümblusklasse ja võrrelda neid nii eesti kui ka vene kooli noortega, et saada ülevaade erinevustest ja sarnasustest.

Lisaks oleks huvitav uurida nende vene noorte elustiili, kes õpivad eesti koolis, ning võrrelda andmeid eesti keelt kõnelevate noortega.