Ajarännakul elustub aasta 1991
Viljandi muuseumi ning koolide ühine ajarännak Viljandi kohtuhoone ees, kus 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifest ette loeti. Foto: Epp Buht
Tartu rahulepingu 100. aastapäeva tähistav ajarännak Kilingi-Nõmme gümnaasiumis. Foto: Margit Jaanson
Juba neljandat korda toimub Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi eestvedamisel üle-eestiline ajarännak. 6.–16. septembrini aset leidva rännaku käigus vaadeldakse märgilist ajaloosündmust tavainimese silmadega ja minnakse tagasi 1991. aasta augustisse, mil taastati Eesti iseseisvus.
Ajarännakule eelnes põhjalik uurimistöö, tutvuti ajalooallikate ja ajaleheartiklitega. Ajarännakus osalevad koolid said esmalt legendi, kus oli kirjas, et „21. augusti esimestel tundidel (kell 00.30) on raadio üleskutse peale teletorni juurde kogunenud palju inimesi, teiste seas kaitseliitlane Jaak, ärgas koduperenaine Pille, rahvuslikult meelestatud apteeker Virge, äsja Rootsist saabunud tudeng Enna, ärimees Urmas ning moekad tütarlapsed Kati, Marju ja Kerly. Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamisest on möödas vähem kui tund ning olukord kogu riigis ärev – Pihkvast on Eestisse jõudnud Nõukogude õhudessantvägede soomuskolonn, et võtta oma kontrolli alla strateegiliselt tähtsad tsiviilobjektid, sealhulgas Tallinna teletorn. Kogunenud seltskond asub tuliselt arutama, kuidas teletorni kaitsta ning mida tekkinud olukorras loota, mida karta. Tegeletakse ka argiste küsimustega, nagu toit (või selle puudumine), riietus ning muusika. Arutletakse mineviku üle ning vaadatakse lootusrikkalt tulevikku.“
Ajarännakus osaleb mitu tuhat õpilast, õpetajat ja muuseumitöötajat, rännaku põhipäev on 15. september.
„Tallinna Reaalkoolis on igal aastal tuhatkond õpilast osalenud, ka tänavu on huvi suur,“ rääkis ERM-i hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer. Kadrina keskkoolis võtab ajarännaku ette 650 õpilast, Jõhvi gümnaasiumis 300, Rapla gümnaasiumis üle 200, Kääpa põhikoolis 180 õpilast. ERM-i töötajad ise rändavad koos Audentese erakooliga, kes on olnud projekti partneriks esimesest korrast peale.
„Ajarännak annab võimaluse õppida ajaloosündmust kõigi meeltega – see on lausa 5D,“ võrdles Kaari Siemer. „Laps võtab mingi rolli, kogeb isiklikult sündmust ja see saab talle väga hästi selgeks. Ajalugu ei tundu enam mustvalge, vaid koosneb nüanssidest.“
Ajarännaku meetod ajaloo tundmaõppimiseks pärineb Rootsist. Eestis on ERM koos ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsiga ajarännakule kutsunud kolmel korral: on mindud tagasi aastasse 1918, mil sündis Eesti Vabariik, esimese üldlaulupeo aastasse 1869 ja 1920. aastasse mil Tartu rahu lepingut allkirjastama hakati.
Juba esimesest ajarännakust võttis osa 8400 õpilast.
Tänavuse ajarännakuga enam liituda ei saa, sest ettevalmistusprotsess on pikk. Küll aga on peagi võimalus oma kool kirja panna 2022. aasta ajarännakule.