Andekate arendamine saab rohkem tuge

MTÜ Talendikeskus korraldas möödunud nädalal traditsioonilise suveseminari, seekord Pärnus Raeküla koolis. Seminari esimene esineja oli haridusministeeriumi esindaja Marek Järvik, kes tutvustas ministeeriumi uusi ja väga vajalikke dokumente ning tegevusplaani, mille elluviimisel saab andekate märkamine ning toetamine varasemast rohkem tuge ja tähelepanu. 

Marek Järvik, kes aprillist alates on HTM-i noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert andekuse alal, tegutses varem TÜ teaduskoolis ning on oma töövaldkonnaga hästi kursis. MTÜ Talendikeskuse seminaril oli tal kuulajaile hea sõnum, et riik on võtnud andekuse arendamise fookusesse.

Haridus- ja noorteprogramm 2021–2024 ütleb, et andekate õpilaste arengu toetamiseks kavandatakse järgmiseks kolmeks aastaks teadusasutuste ja kõrgkoolide toetusmehhanismid vastavalt loodud kontseptsioonile.

Uus osakond NAPO

Järviku sõnul annab see strateegiaprogramm tunnistust, et andekate panust Eesti ühiskonna arengusse nähakse olulisena. Dokumendi loogiline jätk ongi ministeeriumis noorte- ja andepoliitika osakonna (NAPO) loomine tänavu 1. jaanuaril. Kuigi ministeeriumis on käimas reform ja osakondade arvu vähendatakse, jääb NAPO edasi tegutsema. 

Vaadeldes, mis on riigis tehtud annete heaks, tõi Järvik välja, et valminud on strateegiadokumendid, mis tunnistavad andekate toetamise vajalikkust, loodud ministeeriumis osakond, millele on pandud vastutus andekate arendamise eest, ning võetud tööle ekspert, kes sellega tegeleb.

Nüüdseks on olemas ka kaks dokumenti: analüüs ja ettepanekud annete märkamiseks ning andekuse toetamiseks ning andekuse märkamise ja arendamise kontseptsioon. Analüüs valmis 2020. aastal, sellele lisasid oma tähelepanekuid ja soovitusi eksperdid ja aineliitude esindajad. Analüüsis tõdetakse, et andekatele mõeldud tegevused jagunevad laias laastus neljaks: võistlused ja olümpiaadid, uurimistööde konkursid, süvaprogrammid, nagu on näiteks Tartu ülikooli teaduskoolil, kus pakutakse olümpiaadideks ettevalmistavaid kursusi, ja teaduse populariseerimisega seotud tegevus. Nende juurde võib paigutada huvikoolides tehtava nii-öelda eelprofessionaalse õppe, kus lähenemine on personaalne ja kõrgel tasemel.

Analüüsitud mitmest vaatest

Analüüs toob välja andekusega seotud probleemid mitmest vaatest. Õpilaste seisukohalt vaadates ei ole õppekorraldus piisavalt paindlik ebaühtlases tempos edenevate õpilaste jaoks. See on liialt võistlemisele orienteeritud, mis ei sobi paljudele. Probleemiks on ka andekate õpilaste ülekoormus, millega tegeldakse vähe. Puudub õppenõustamine individuaalsete õpiteede koostamiseks ja elluviimiseks. 

Kooli ja õpetaja vaates on probleemiks õpetajate ebapiisavad teadmised ja oskus andekate märkamiseks ja nendega tegelemiseks. Koolid tunnevad, et neil ei ole raha andekatega tegeleda. Suur kitsaskoht on huvi- ja üldhariduskoolide vähene koostöö. Koolid ja õpetajad tunnevad muret ka sellepärast, et andekate noortega seotud osapoolte koostöö ei ole sageli piisavalt tõhus.

Riigi seisukohast on mureks, et andekuse mõiste on defineerimata. See hakkab probleeme tekitama juba andmete kogumisel, kui pole selge, mille kohta ja kuidas neid koguda. Praegu puudub ka õpilaste annete väljaselgitamise süsteem. Formaal- ja mitteformaalõppe sidusus on nõrk ning puudu on ka õpetajate süsteemne nõustamine ja koolitamine. Ka pole selleks vajalikke juhendmaterjale.

Järgmised sammud, kui ideed on teostunud

Andekuse märkamise ja arendamise kontseptsioon oli kirjutatud käesoleva valitsuse saja päeva tööplaani ja valmis tänavu aprillis. Kontseptsiooni toetamisel tugineti palju analüüsis tehtud tööle. „Iseenesest on kontseptsioon visioonidokument, mis ütleb, millist arengut me näha soovime. Lühidalt võib öelda: kui kontseptsioonis kirjeldatud ideed realiseeritaks, siis oleks meil arusaam andekusest ja selle arendamiseks vajalikest meetmetest,“ tõdes Järvik. Ja seejärel valmiksid juhendmaterjalid andekate märkamiseks ja arendamiseks alates alusharidusest kuni keskhariduse lõpuni. Järvik täpsustas, et õpetajate koolitamisse ja nõustamisse andekate märkamiseks ja juhendamiseks kaasatakse nii formaal- kui mitteformaalharidus ning luuakse raamistik formaal- ja mitteformaalõppe lõimimiseks, et andekaid õpilasi üle ei koormataks.

Lisaks mõeldakse andekate individuaalsete õpiradade väljaselgitamisele ja nõustamise põhimõtetele ning toimivale andmekogumissüsteemile. Vaja on ka tervikpilti andekatele õpilastele mõeldud tegevustest nii üle riigi kui ka kooliti. Praegu toimub palju ilmselt juhuslikult: arvamuse järgi, mis võiks vajalik olla, oletas ekspert.

Küsimusele, kas meil on juba andekuse definitsioon, vastas Järvik eitavalt, kuid lisas, et ministeerium ei plaanigi seda üksi välja mõelda. Definitsiooni sisu annavad eksperdid ja selleks moodustatakse ekspertgrupp, kuhu kaasatakse ülikoolide ja koolide ning talendikeskuse esindajad, inimesed, kes andekatega tegelevad ja olümpiaade korraldavad.

„Me hea meelega kaasame teid veelgi varasemas protsessis,“ lubas Järvik kuulajaile. Tegevuskava ei valmi salajase dokumendina, pigem ootab ministeerium asjatundjate panust sellesse ning soovib, et tegevuskava leiaks nende heakskiidu, kes andekatega tegelevad. Kava üks esimesi visandeid on valminud, noorte- ja andepoliitika osakonnas seda täiendatakse ja kõige varem oktoobris jõuab see kommenteerimiseks asjaosalisteni. Nende tagasiside abil loodetakse saada võimalikult hea tegevuskava, millega järgneva viie aasta jooksul tegutseda. Seda sihiga, et andekate noorte unikaalsed võimed saaksid arendatud. Tegevuskava valmimise tähtaeg on 31. detsember.

KOMMENTAAR

Viire Sepp, MTÜ Eesti Talendikeskuse juhatuse liige, andekate hariduse ekspert ja kursuste vastutav õppejõud Tartu ülikoolis:

On suurepärane, et lõpuks ometi on ministeeriumis osakond ja ametikoht, kus viide andekusele on julgelt nimetuses sees. Andekusega sageli koos käivad müüdid on selle termini suhtes tekitanud teatava pelguse – justkui andekus oleks mingi häbiasi. MTÜ Eesti Talendikeskus loodi viis aastat tagasi just seetõttu, et hoida andekuse mõiste tegelikku sisu, sellega seotud vajadusi ning annete märkamise ja toetamise olulisust fookuses nii hariduse vallas kui ka ühiskonnas laiemalt. Ühingu võrgustikus on kaasatud esinduslik kompetentsus – meie hulgas on andekuse ja loovuse uurijaid, haridusjuhte ja -ametnikke, haridusasutustes keskmisest võimekama õppijaga tegelevaid pedagooge, psühholooge jt spetsialiste, ringijuhte, olümpiaadide ja uurimistööde mentoreid jne. Lapsevanemad toovad ühingusse kaasa laste ja noorte hääle, aga ka omaenda anded ja kogemuse.

Talendikeskuse avalike seminaride aruteludes kooruvad tavapäraselt välja ühed ja samad probleemid ning vajadused, mis on ühiskonnas üleval juba väga pikka aega. Kas me oskame varakult märgata lastes peituvat potentsiaali? Kuidas seda maksimaalselt avada ning toetada mitte üksnes nende võimete arengut, vaid ka emotsionaalset heaolu läbi kogu elukaare? Siit kasvavad omakorda välja need suunad, millega tuleb tõsiselt tegelda: õpetajate ja lapsevanemate koolitus, eri haridustasemete ja -vormide integreerimine, parimate paktikate ja efektiivsete meetodite vahendamine ja rakendamine, täiskasvanuandekus, elu andekana ja peres, kus kasvavad andekad lapsed jne. Teadlikkuse tõstmine on olnud talendikeskuse põhiline missioon. Selleaastase Talenditähe tunnusmärgi laureaadi valikuga soovisime tähelepanu osutada niisugustele lastele ja noortele, kelle anded jäävad sageli märkamata, sest nende kasvu- ja arengukeskkond on toonud esile pigem nende nõrkused, mitte toetanud tugevusi. Ükski ühiskond pole nii rikas, et võiks hooletult suhtuda oma liikmete potentsiaali, sestap on talendikeskuse tunnuslausegi „Iga anne loeb!“.

Kõik see, kuidas ühiskond oma peavara märkab ja hoiab, peaks andepoliitikat kujundavates dokumentides saama ühtsesse süsteemi, ei tohiks tegelda vaid üksikute juppidega. Loodame, et HTM näeb talendikeskust meie võrgustikku koondunud ekspertsuse tõttu ka tulevikus hea partnerina.