Kes pääsesid gümnaasiumisse?
Pealinna ja selle naabervaldade põhikoolide lõpetajad ja nende vanemad kurdavad, et gümnaasiumisse sisse saada on üha keerulisem. Ja mitte ainult kesklinna nõutud koolidesse, kuhu alati on olnud suur tung, vaid ka paljudesse teistesse.
Kuuldavasti oli sel kevadel Tallinnas nelja kooli (reaalkooli, inglise kolledži, 21. kooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi) katsetele kandideerijaid 2000 ringis, kolme kooli (Jakob Westholmi gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi) katsetel osales ligi 1200 noort. Suur konkurss oli ka mitmes teises koolis, näiteks Mustamäel asuvasse Tallinna 32. keskkooli oli soovijaid üle tuhande.
Tiheda konkursi üks põhjus on tõsiasi, et põhikoolilõpetajaid ongi olnud viimastel aastatel palju ning pealinna koolidesse tullakse konkureerima ka naabervaldadest. Teine, et üks ja sama seltskond osaleb mitme kooli katsetel. Kandideeritakse soovist end proovile panna, samuti kindlustamaks varuplaan juhuks, kui oma kooli sisse ei saa. See võib kergesti juhtuda, sest gümnaasiumiklassidesse kõik ei mahu ja oma õpilastele erandit ei tehta, kõik kandideerivad võrdsetel alustel.
Selle aasta sisseastumiskatsed muutis eriliseks, et koroonaviiruse tõttu tegid õpilased vastuvõtutesti ja osalesid vestlusel oma kodust veebi teel. Lastevanemate hinnangul oli keeruline aru saada, mille põhjal õpilast hinnati, ühtlasi tekkis kahtlus tulemuste aususes.
On avalik saladus, et osa õpilasi ei teinud e-testi iseseisvalt. Õpilased on sotsiaalmeedias jaganud, et kasutasid ülesannete lahendamisel vanema õe-venna või mõne teise pereliikme abi. Mõni oli palunud appi tuttava tudengi või palganud lausa eraõpetaja. Nii võis ebaausaid võtteid kasutades tubli lõpetaja asemel gümnaasiumikoha saada mõni kesisemate teadmistega õpilane.
Ühe Tallinna lähivalla põhikooli lõpetaja, kelle lõputunnistusel olid viied ja kaks nelja ning eksamitulemused ligi 100%, tegi katseid viide kooli – esimene sisseastumistest oli juba veebruari koolivaheajal, viimane mais. Need neli kuud olid väsitavad ja pingelised, lisaks tuli samal ajal teha mitmes aines tasemetöid ja valmistuda põhikooli lõpueksamiteks.
Ehkki testid õnnestusid neiul hästi ja ta pääses kõigis viies koolis vestlusvooru, ei saanud ta siiski gümnaasiumidesse, mida kõige rohkem eelistas. Pakkumine tehti talle kolmest koolist ja nende seast ta siis valis. Kõigil klassikaaslastel nii hästi ei läinud. Nii mõnigi neist elas mitu kuud lootuses, et pääseb ootenimekirjast edasi ja saab mõnes gümnaasiumis õpinguid jätkata.
Kas riigigümnaasiumide avamisega olukord muutub? Kas kohti jagub ja mis alusel õppijaid vastu võetakse? Oma kogemusest räägivad 2018. aastal avatud Viimsi gümnaasiumi ning sel aastal õppetööd alustanud Tabasalu gümnaasiumi ja Saaremaa gümnaasiumi juhid.
Viimsi gümnaasiumis arvestati esmajärjekorras 9. klassi õpitulemusi ja põhikooli lõputunnistuse hindeid
Viimsi gümnaasiumis algas neljas kooliaasta. Koolijuht Karmen Paul, kas sel aastal oli suur konkurss?
Võtame 10. klassi igal aastal vastu kuni 170 õppijat. Sel õppeaastal oli kandidaate 438. Viimased kaks aastat on olnud tõesti üsna tihe konkurents ja ma arvan, et see läheb veel tihedamaks, sest Viimsi vallas põhikoolilõpetajate hulk kasvab. Eelmisel kevadel oli olukord veel keerulisem, siis jäi heade tulemustega õpilasi ka ukse taha.
Viimsi vallas on mitu põhikooli: Viimsi kool, kus on kõige suurem hulk õpilasi, Haabneeme, Püünsi, Prangli kool, samuti Randvere kool, kus praegu on kuus klassiastet, kuid mis lähitulevikus kasvab üheksaklassiliseks. Praegu käivad valla ja riigi läbirääkimised gümnaasiumi koolikohtade juurdeloomiseks.
Kui palju soovijaid on oma vallast, kui palju mujalt?
Nii kandidaatide kui ka vastuvõetute seas on olnud 65–75% oma valla noori. Ülejäänud on Tallinnast, valdavalt Merivälja ja Pirita piirkonnast. Kokku õpib Viimsi gümnaasiumis sel õppeaastal 476 õpilast.
Kuidas sisseastumistest läbi viidi?
Kui eelmisel aastal olid nelja-viielised testi sooritamisest vabastatud, siis sel aastal tegid kõik 10. aprillil elektroonilise vastuvõtutesti. Testi koostasime ise, aga kuna Tallinna kesklinna koolides toimus vastuvõtt varem, oli meil võimalus õppida nende kogemusest. Neil oli test ühesuunaline, mis tekitas nii õpilastes kui ka lastevanemates palju küsimusi ja vaidlusi. Meie jätsime õpilastele võimaluse ülesannete tegemise järjekorda valida ja aega ise planeerida: õpilane võis lihtsamad asjad enne ära teha ja siis eelmiste küsimuste juurde tagasi pöörduda.
Kui usaldusväärne on e-test? Kuuldavasti oli õpilasi, kes kasutasid testi tehes ebaausaid võtteid.
Jah, kindlalt ei saagi väita, et kõik õppijad sooritasid testi ise. Kahe distantsõppe aastaga on õpilased muutunud väga nutikaks ja leidlikuks, kuidas kasutada testi sooritamisel kõrvalist abi. Järgmisel aastal teeme samuti e-testi, kuid kooliruumides kontrollitud keskkonnas.
Mida vastuvõtmisel arvestati?
Peamine kriteerium olid 9. klassi õpitulemused ja põhikooli lõputunnistuse hinded. Riigigümnaasiumisse pürgijal ei tohi olla tunnistusel mitterahuldavaid hindeid, õpilane peab olema suuteline nii palju pingutama, et tema ühe õppeperioodi õpitulemus on vähemalt 50%. Lisaks arvestasime sisseastumistesti tulemusi, mille põhjal pääsesid lävendi ületanud edasi vestlusvooru, mis toimus Google Meeti keskkonnas. Kandidaadile esitati küsimusi neljas valdkonnas: minapädevus, teaduspädevus, sotsiaalne pädevus ja kultuuripädevus.
Vaatasime ka lõpueksamite tulemusi. Meie lootus on, et põhikooli lõpueksamite tulemused esitatakse ka edaspidi protsentidena nagu sel aastal. Loodame, et põhikooli lõpueksamid tuuakse mai algusesse, mis annab meile võimaluse neid kasutada gümnaasiumisse vastuvõtmisel sisseastumistestina, et noored ei peaks mitmesse kooli sisseastumisteste sooritama. Võrreldes lõputunnistuse hinnetega annavad need õppija tasemest ka parema pildi.
Kui palju tuli vastata vanemate küsimustele, miks õpilane ei osutunud valituks?
Neid küsijaid oli rohkem eelmisel aastal, kui konkurss oli tihedam ja nelja-viielisi kandidaate rohkem kui gümnaasiumikohti. Üha enam on õpilasi, kes tahavad oma valla koolis gümnaasiumiõpinguid jätkata. Viimsi vallas on aktiivsed noored, kes tegelevad spordi ja muude huvialadega. Kuna kõik tingimused selleks on kohapeal loodud, ei ole põhjust linna sõidu peale aega kulutada. Paraku ei saa kool kõiki õpilasi vastu võtta ja kõik ei peakski gümnaasiumis jätkama. Tean, et valla põhikoolid teevad Rajaleidjaga karjääri planeerimisel koostööd. On hästi oluline, et noored hindaksid oma võimeid ja edasisi valikuvariante realistlikult.
Paljud õpilased proovivad sisse saada mitmesse kooli, kas see tekitab segadust?
Jah, enamik õpilastest teeb katseid mitmesse kooli, mis tekitab tõesti segadust. Oleme aru saanud, et meie kool on paljude kesklinna õpilaste jaoks järjekorras teine valik. See tähendab, et osa neist n-ö broneeris koha ära, kuid viimasel hetkel siiski loobus ja läks mujale. Veel juuni lõpus oli õppijate liikumist – kui juba tundus, et nimekiri on lukus, jagus ikka loobujaid ja juurdetulijaid.
Kuidas saaks seda olukorda ära hoida?
Ma ei tea, kas seda peabki ära hoidma. Vastuvõtutesti tegemine annab õpilasele endale oma tasemest hea ja adekvaatse pildi – mõne jaoks on avanev pilt ehmatav, mõne jaoks suur rõõm. Mitmed, kellel sisseastumistest ebaõnnestus, põhjendasid seda ärevusega, mis ei lasknud keskenduda. Mitu korda testi tegemine aitab ärevust maandada, iga järgmine test läheb juba paremini. Ent samas on see kõikide asjaosaliste jaoks väga koormav.
Kooliaasta alles algas, kuid kas õpetajad on avastanud juba õpilaste teadmistes lünki?
On küll. Nagu sedagi, et tunnistuse hinnetes ja õppija tegelikes teadmistes on käärid sees. Gümnaasiumis peab õpilane oma õppimise eest ise vastutama. Kohati tekib ka küsimus, kas kõigis koolides on kvalifitseeritud õpetajad olemas? Kui ikka tunnistuse järgi nelja-viieline ei ole suuteline sooritama lihtsamaid põhikooli materjalil põhinevaid teste, mis on ju sisuliselt kordamine, on midagi valesti. Distantsõppe mõju näeme üha enam ka selles, et õpiharjumused on muutunud ja soov õppida vähenenud.
Õpetajate järelkasv on minu arvates praegu haridussüsteemi kõige suurem murekoht, mistõttu püüame sellesse ka oma panuse anda. Meie kooli õpetajad ise on õpetajakutse parimad propageerijad, samuti on meil gümnaasiumi viimases klassis õppemoodul „Õpetaja kui juht“, kus õppijad saavad baasteadmised ja praktika tundide läbiviimiseks, et tekitada huvi õpetajaameti vastu ning innustada noori minema õpetajaks õppima.
Millised õppesuunad Viimsi gümnaasiumis on?
Viimsi gümnaasiumis ei vali õppijad endale õppesuunda, vaid õppemooduli, kus on kolm valdkonna kursust. Igal aastal võib valida uue valdkonna mooduli või jätkata samaväärsega. Gümnaasiumi jooksul tuleb läbida kolm moodulit ehk ühtekokku üheksa kursust, näiteks inseneeria, filmikunst, ettevõtlus, kultuurisüst, rekreatsioon, loodusteadused, reaalmoodul jne. Meie kooli üks eripära ongi, et õppijad saavad proovida erinevaid asju.
Kas ühest gümnaasiumist Viimsis teie arvates piisab?
Minu arvates piisab. Praegu võtame 10. klassi vastu viis kuni 34 õpilasega klassikomplekti. Kui Viimsi vald ehitab koolimaja kõrvale ka spordikeskuse, nagu lepingus ette nähtud, saame vastu võtta juba seitsme klassikomplekti jagu õppijaid. Viimsi valla põhikoolilõpetajate arv, mis on aastaid tõusnud ja ka praegu tõusuteel, hakkab samuti ühel hetkel vähenema, seda küll paarikümne aasta pärast. Kui lisaks avatakse Tallinna riigigümnaasiumid, kus saab olema ligi 3000 kohta, vähendab seegi linnast meile tulevate õppijate hulka.
Tabasalu gümnaasiumis moodustas 80% punktisummast vestlus
Grete-Stina Haaristo. 
Jüri Käosaar.
Tabasalu gümnaasiumi koolijuht Grete-Stina Haaristo ja õppejuht Jüri Käosaar, kas vastab tõele, et gümnaasiumisse on raske pääseda?
Grete-Stina Haaristo: Nii ja naa. Kuna igaüks võib kandideerida, kuhu soovib, on kindlasti neid koole, kus kõigile soovijatele kohta ei jagu. Minu arvates on väga hea, et õpilasel on võimalus valida oma huvidele ja eripäradele vastav gümnaasium. Ei ole nii, et elan siin linnas või vallas ja mul on õigus sellesse gümnaasiumisse koht saada, või vastupidi, pean tingimata just siia minema. On hästi oluline, et õpilasel on võimalus valida. See loob õpimotivatsiooni. Samas on paratamatu, et kõik ei saa kooli, mis on nende esimene eelistus.
Mitu õpilast te 10. klassi vastu võtsite?
Jüri Käosaar: Suhtlesime umbes 240 õpilase või lapsevanemaga, pakkumise tegime 170-le ja vastu võtsime 120, just nii palju, kui on kohti. Valdav osa neist on siitsamast Harku vallast. Umbes kolmandik, kellele pakkumise tegime, läks siiski mujale.
11. ja 12. klassis on veel vabu kohti.
Grete-Stina Haaristo: Jah, 11. ja 12. klass tulid meile täies koosseisus üle Tabasalu ühisgümnaasiumist, mis gümnaasiumiastme sulges. Lisaks võtsime vastu 15 õpilast Keila ja Õismäe koolist. 11. ja 12. klassile ei teinud me teadlikult reklaami, nagu tegime 10. klassi astujatele. Teisest koolist üle tulnud õpilaste jaoks ei ole kohanemine lihtne, mistõttu tahame neil lasta rahulikult samas koosseisus gümnaasiumi ära lõpetada. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal võtame jälle vastu 120 õpilast, kokku on koolis 360 kohta.
Mille põhjal valik toimus?
Jüri Käosaar: 20% punktisummast moodustas lõputunnistus ja 80% vestlus, mis keskendus põhikooli lõpuks nõutavatele üldpädevustele. Vestlus oligi kõige tähtsam. Vestlesime kõigiga, ka nendega, kellel oli nõrgem põhikooli tunnistus. Paljudega mitu korda, nii et vestlusvoore oli mitu. Kokku osalesime Grete-Stinaga rohkem kui 400 vestlusel.
Grete-Stina Haaristo: Õpilased peavad teadma, millele koolis rõhku pannakse, samuti peame meie aru saama, kas nad on valmis selles koolis õppima. Anname õpilastele omalt poolt palju valikuvabadust, kuid sellega kaasneb ka vastutus ja suur iseseisva töö maht. Vestlus aitaski aru saada, kas õpilasel on potentsiaali sellega edukalt hakkama saada ja kas suudame teda piisavalt toetada.
Milline mulje nende vestluste põhjal kandidaatidest jäi? Kas vestlused valmistasid pigem rõõmu või pettumust?
Grete-Stina Haaristo: Kindlasti rõõmu! Just tõdemus, kui lai on õpilaste silmaring. Tahtmatult hakkad neid võrdlema enda omaga samas vanuses.
Jüri Käosaar: Olen varem põhikoolis töötanud ja minu ootused olid pisut pessimistlikud. Oli rõõm näha, kui eneseteadlikud noored on. Vestlus kestis küll ainult kakskümmend minutit, mis aga oli piisav selleks, et noor sai end avada. Paljud avanesid huvitava nurga alt, mida me testiga ei oleks näinud.
Lastevanemate arvates ei olnud selleaastased e-testid läbipaistvad.
Jüri Käosaar: Meie ise esimesel aastal testi ei teinud, aga selle kohta liigub terve hulk legende. Kas on ikka nii, et kuna naabri-Villu, kes on minust targem, sai kooli sisse, siis ta järelikult pettis? Samas, kuna e-test tehti mittekontrollitud keskkonnas ehk oma kodus, ei saa pärast pikka koroonaaega, kui õpilaste digipädevus on laes, ilmselt keegi käsi südamel kinnitada, et ükski õpilane ebaausaid võtteid ei kasutanud.
Kas juba on hakanud välja tulema lünki õpilaste teadmistes?
Jüri Käosaar: On küll, kusjuures üsna tugevalt. Alustasime õppetööga 6. septembril, esimene nädal oli tutvumisnädal, kuid juba on õpetajad esimeste muljete põhjal välja toonud, et rühmade tasemed erinevad. Oleme kokku leppinud, et kohe me rühmi vahetama ja õpilasi ümber tõstma ei hakka. Kuni oktoobrivaheajani kordavad kümnendikud põhikoolis õpitud materjali ning õpetajad selgitavad välja lüngad. Õpilastele, kellel on vaja tuge, pakume tasanduskursusi.
Minu jaoks on kõige hämmastavam see, et eksamitulemus ja hinne tunnistusel ei ole omavahel korrelatsioonis. Hea hinne ei tähenda head eksamitulemust, ja vastupidi. Päris mitmel õpilasel on põhikooli lõputunnistuse hinnete ja eksamitulemuste vahel käärid.
Mida see näitab?
Jüri Käosaar: See võib näidata erinevaid asju: näiteks, et õppija hindamine ei ole mis iganes põhjusel alati kõige õppijasõbralikum. Või siis noormeeste, kes õppeaasta jooksul tegid nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, suutlikkust end kooliaasta lõpus kokku võtta. Võib näidata ka seda, et paljud õpetajad valmistavadki õpilasi eksamiks ette teadlikult drillides.
Kas ka seda, et koolides napib häid õpetajaid?
Jüri Käosaar: Võib, aga ei pruugi. See oleks meelevaldne järeldus. Õpib ju ikka õpilane, ka väga hea õpetajaga on võimalik kehvi tulemusi saada. Kui lähtuda eeldusest, et kõige tugevamad õpetajad meelitatakse tööle kesklinna koolidesse, peaksid väikestes koolides olema halvad õpitulemused, ometi see nii ei ole.
Kui lihtne või keeruline oli teil õpetajaid leida?
Grete-Stina Haaristo: Kokkuvõttes läks meil hästi. Kevadel saime enamiku kollektiivist värvatud, aga füüsikaõpetaja leidsime küll alles septembri alguses. Uuel koolil on oma võlu, siia on valmis tulema õpetajad, kes tahavad midagi muuta või uutmoodi teha.
Jüri Käosaar: Näiteks inglise keele õpetaja, kes seni on koolitanud täiskasvanuid, ütleski, et on tahtnud alati õpetada koolis, aga mitte klassikalises süsteemis. Meie kooli teistmoodi lähenemine on tema jaoks põnev. Samas eks me osa inimesi hirmutasime oma visioonidega ära. Uues koolis tuleb ka iseennast palju arendada, mis kõigile ei sobi.
Saaremaa gümnaasiumis kujunes pingerida hinnete keskmise ja vestluse tulemuste põhjal
Saaremaa gümnaasiumi koolijuht Ivo Visak, mitu õpilast 10. klassi vastu võtsite ja kui palju kandidaate oli?
10. klassi oli umbes 200 kandidaati, suurem osa Saaremaalt ja mõned ka mandrilt, vastu võtsime 180. Kuna kümmekond õpilast loobus kohast ja läks mandrile kooli, võtsime ootenimekirjast õpilased nende asemele. Nii et väga vähe oli neid, kes välja jäid. Õpilased, kellel tunnistused olid korras, pääsesid kohe vestlusele. Vestlus toimus koroonapiirangute tõttu veebi teel ja koosnes kolmest osast: üldteadmised, inglise keel ja motivatsioon. Pingerea panimegi kokku hinnete keskmise ja vestluse tulemuste põhjal.
11. ja 12. klassi tulid õpilased meile Kuressaare gümnaasiumist ja Saaremaa ühisgümnaasiumist õppenõukogu otsusega, need koolid jätkasid sügisest põhikoolidena. Kokku on uues Saaremaa gümnaasiumis 470 õpilast.
Mida te õpilastelt vestlusel küsisite?
Kõige rohkem huvitas meid õpilase motivatsioon, tahtsime teada, millised on tema eesmärgid gümnaasiumi ajal ja pärast lõpetamist. Teiseks toimus väike vestlus inglise keeles ja kolmanda osa moodustasid küsimused põhikoolis õpitud teadmiste ja silmaringi kohta. Aineõpetajad aitasid küsimuste paketi kokku panna.
Kas õpilastel on põhikoolist jäänud õpilünki?
Oleneb, milliselt õpetajalt seda küsida. Matemaatikaõpetaja ilmselt ütleb, et lüngad on sees juba viimased 25 aastat. Tõsi ju on, et matemaatika on probleemiks pea kõigis moodsates lääne ühiskondades, kus õpe on läinud arvuti taha. Midagi ei ole teha, matemaatikas on vaja silmast silma õpetamist ja õpetaja tuge. Septembri jooksul toimuvad meil kõigis eksamiainetes – matemaatikas, võõrkeeles ja eesti keeles – tasemetestid, mis aitavad välja selgitada, milline on neis õppeainetes mahajäämus, et saaksime õpilaste toetamiseks täiendavaid lisakursusi teha.
Kui varem oli gümnasistidel Kuressaares valida kahe eriilmelise kooli vahel, siis kuidas praegu valikutega on?
Praegu on valikuvariante veel rohkem. Meil on kuus suunamoodulit: keskkond ja meri, tulevikutehnoloogiad, kommunikatsioon, inimene ja õigus, ruum ja disain ning riik ja turvalisus. Lisaks terve hulk valikkursusi. Õpilane valib endale aastaks ühe suuna, aga, kes tunneb, et valis valesti, võib seda soovi korral vahetada. Kolme gümnaasiumiaasta jooksul tuleb minimaalselt läbida kuus valikkursust. Kui keegi käib mõnes huviringis või kursustel, saab ka seda tegevust valikkursusena arvestada.
Suundade väljatöötamisel kasutasime nii kohalike kui ka mandrilt pärit ekspertide abi.
Meil on õppekavas üsna unikaalseid asju: näiteks oleme esimene kool Eestis, kus väitlus on kõigile 10. klassi 170 õpilasele kohustuslik. Eraldi kursuseks on kasvanud saarluse teema, mis on seotud kohaliku kultuuripärandiga.
Kuidas on Saaremaal olukord õpetajate leidmise ja järelkasvuga?
Õpetajate puudust meil ei ole. Otsisime umbes 30 õpetajat, kandidaate oli 80, nii et tuli teha valik. Kolmandik õpetajaid tuli meile Kuressaare gümnaasiumist, pisut vähem kui kolmandik Saaremaa ühisgümnaasiumist ja kolmandik mujalt Eestist. On ka selliseid õpetajaid, kes on lõpetanud gümnaasiumi Saaremaal, läinud Tartu ülikooli või Tallinna ülikooli edasi õppima ja pärast õpinguid siia tagasi tulnud, näiteks inglise keele ja matemaatikaõpetaja. Koolis on ametis ka kaks õppenõustajat, üks psühholoogi, teine sotsiaalpedagoogi taustaga.
Nüüd jääb üle vaid oma kooli tunne luua.
Jah, palju asju on alles arenemisjärgus. Õpilasesindus tuleb kokku septembri lõpus-oktoobri alguses ning neid teemasid, millega neil tuleb tegelema hakata, on palju. Uus kool ju päevapealt valmis ei saa.
Rajaleidja keskused lõpetasid juba 2018.aasta lõpuks karjääriteenuste pakkumise.