Kontakttunnid ei jää igavesti palgaarvestuse aluseks
Maikuus tutvustas Eesti linnade ja valdade liit (ELVL) kohalike omavalitsuste haridusjuhtidele sel aastal valminud õpetajate töö- ja palgakorralduse nüüdisajastamise käsiraamatut. See on juhendmaterjal, mis võimaldab omavalitsustel ja koolijuhtidel palgaarvestust ajakohastada.
Käsiraamat tugineb seadusemuudatustele, mis kiideti riigikogus heaks juba 2013. aastal. Kolm aastat hiljem tehti õpetajate ja koolijuhtide seas küsitlus, et uurida õpetajate tööaja kasutamist ja töö lisatasustamist. Selgus, et kolme aasta eest kehtestatud muudatusi ei olnud märkimisväärselt ellu rakendatud. Peale haldusreformi ilmnes, et koolivõrk vajab ülevaatamist ja muutusi. Käsiraamatuga, mille koostamise algatus tuli ELVL-ilt, seati eesmärk, et koolipidajate ja -juhtide loodud õpetaja töö- ja palgakorraldus väärtustaks õpetaja kogu tööd ja toetaks muutunud õpikäsituse elluviimist.
Käsiraamatu valmimisele aitasid kaasa haridus- ja teadusministeeriumi asjatundjad ning mitmed koolijuhid üle Eesti. ELVL-i eestvedamisel eelnes käsiraamatule, mille kujundasid tervikuks Fontese inimesed, poolteist aastat tagasi alustatud katseprojekt „Õpetajate töö- ja palgakorralduse aluste kaasajastamine munitsipaalüldhariduskoolides“, mis viidi ellu kaheksas omavalitsuses. Need valiti põhimõttel, et kaasatud oleksid eri piirkondadest ja eri suurusega ühinenud omavalitsused. Mitmes vallas on uued põhimõtted praegu ellurakendamisel. Omavalitsused, kes seda muudatust on tähtsustanud, on näiteks Pärnu linn, Rapla, Viimsi, Saaremaa ja Hiiumaa vald.
Kõige kaugemale on selle tööga jõudnud Elva vald. Uusi põhimõtteid hakati seal rakendama kõigis koolides aasta tagasi 1. septembrist. Muudatuste ettevalmistamine ja rakendamine võttis Elvas aega poolteist aastat.
Elva vallas on koolidel oma rahastamismudel, mille alusel rahastatakse õpetajate ametikohti, teavitas valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm. Pearaha on arvestatud üle õpetaja miinimumpalga koos varu ehk puhvervahenditega. Kogu palgafond on asutuse juhi kasutada ja tema ülesanne on õpetajatega nende tasu kokku leppida.
Pärnus alustati kohe
Palgakorralduse seaduse muudatus tuli 2013. aastal. Samal aastal alustas Pärnu Ülejõe põhikooli direktor Margus Veri õpetajate tööaja ja -tasude läbivaatamist ja põhimõtete muutmist. Et käsitleda õpetajaametit töö- ja palgakorralduse vaatest kui tervikut, tegi koolijuht töölepingusse muudatused. Näiteks loobus kontakttunnipõhisest palgaarvestusest.
„Sellest arusaamine võttis muidugi aega,“ tunnistab Veri. Seaduse vastuvõtmisest on juba kaheksa aastat möödas ja Pärnu koolijuhi arvates võiksid paljud olla selle juba omaks võtnud. Aga vanast tavast on raske loobuda ja mitmel pool on veel käibel palgaarvestus, mis sõltub kontakttundide arvust nädalas.
Margus Veri on üks neist kogenud koolijuhist-mentorist, kes on mitmeid omavalitsusi töö ja palga teemal nõustanud. Seda teavitustööd tegi ta juba enne ELVL-i katseprojekti. Seaduses sätestatu rakendamine sõltub aga eelkõige muudatuste vajaduse mõistmisest, koolijuhi ja -pidaja võimekusest ning, nagu käsiraamatus mainitakse, ei saa muutused olla kiired. HTM, kes juhendi koostamisel oli toetaja rollis, andis oma panuse sellesse seitsme töötajast spetsialisti teadmiste näol. Ministeerium saatis leheloo jaoks esitatud küsimustele vastused koos ELVL-iga.
„Et õpetajate töötasu peab olema väärtustatud, peab kajastuma nii riigieelarve läbirääkimiste tulemustes kui ka kohalike omavalitsuste kui enamiku koolipidajate poolt kujundatavates koolide eelarvetes ja koolijuhi poolt õpetajatele suunatud väärtuspakkumistes,“ kirjutasid ELVL ja HTM oma ühises vastuses. „Õpetaja töötasu kasv on olnud prioriteediks aastast 2013, palgakasvu eesmärk on haridusvaldkonna arengukavas seatud ja koostööd selle nimel teevad nii haridus- ja teadusministeerium, kohalikud omavalitsused kui ka õpetajate esindusühingud.“
Koolijuhtide ja omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogrammides on õpetajate töö- ja palgakorraldus tähelepanu all juba kolmandat aastat, kokkulepped koostööks on ka ülikoolide, „Ettevõtliku kooli“ jt partneritega.
Mis hakkab olema teisiti?
Tsiteerides taas vastuskirja: „Kui varem maksis riik õpetajale töötasu, siis nüüd otsustavad koolipidaja ja koolijuht, kui palju õpetajaid on vaja ja kuidas kujundada õpetaja töötasu nii, et väärtustada kogu tööd, kõiki ülesandeid. Seadusega on sätestatud õpetaja töötasu alammäär, mis tuleb edaspidi tööandjate ja töövõtjate vahel kokku leppida. Kui palju võib õpetajale riigi kehtestatud alammäärast rohkem maksta, sõltub kohapealsetest otsustajatest, koolipidajast ja koolijuhist.“
Ministeerium ja ELVL on seisukohal, et „õpetaja kompetentside, töö sisulise panuse sidumine suurema töötasuga kui riiklikult kehtestatud õpetaja töötasu alammäär on võimeka koolipidaja ja koolijuhi tunnus“. Koolide eelarves moodustab õpetajate tööjõukulu kõige suurema osa. Sestap on nende kulude ülevaatamine ja nüüdisajastamine hädavajalik.
„Õpetajaametit kui tervikut käsitleva töö- ja palgakorralduse kaasajastamine on tulemuslik, kui selle protsessiga paralleelselt tegeletakse omavalitsuses jätkusuutliku haridusvõrgu ja koolide eelarvestamise mudelite välja töötamisega,“ öeldakse käsiraamatus. Sellest võib järeldada, et jätkusuutliku haridusvõrgu loomisel jätkub koolide arvu vähendamine või ümberkorraldamine. Eelnimetatud kiri selgitab: „Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasaajastamine vajab tähelepanu, olenemata sellest, kas on tegu koolivõrgu korrastamist vajava omavalitsusega või mitte. Korrastamata koolivõrk on kindlasti probleem ja see väljendub kahjuks sageli õpetajale makstavas väiksemas töötasus.“ Omavalitsuste ja ministeeriumi koostöös jätkuvad koolivõrgu planeerimise arutelud, kus ministeeriumil on nõustav, omavalitsusel otsustav roll.
Palgakorralduse nüüdisajastamisel ei saa edu tulla kiiresti. See on pikemaajaline protsess soovitusega arvestada üks aasta analüüsideks ja ettevalmistuseks, teine aasta muudatusteks. Nii ministeeriumi kui ka ELVL-i seisukoht on, et targalt juhitud muudatuse rakendamine tasub ennast ära, isegi kui selleks kulub paar aastat. Sest eeldatakse, et töö- ja palgakorralduse nüüdisajastamine avaldab positiivset mõju koolikultuuri arengule. Muudatuste edu sõltub kirja autorite silmis selgete eesmärkide seadmisest, koolipidaja eestvedamise oskusest ning koolijuhtide ja õpetajate esindajate kaasamisest.
Täpne ja selge ametijuhend
„See on sissejuurdunud mõte, et mida rohkem on kontakttunde, seda suurem on palk – rõhk on siis kvantiteedil,“ ütleb Veri, kes on muudatusega kirglikult kaasa läinud, lähtudes põhimõttest, et õpetajatöö ei ole ainult tunde anda. Pärnu Ülejõe põhikoolis ei saa õpetajad lisatasu klassijuhatajatöö või muu tegevuse eest. Kõik tööülesanded on loetletud õpetaja ametijuhendis. Lisatasu makstakse vaid tegevuse eest, mis seal kirjas ei ole. Näiteks kui õpetaja täidab ka haridustehnoloogi rolli või panustab kooli majandus- või arendustegevusse.
„Õige on üle minna põhimõttele, et õpetaja töö on tervik,“ lausub reformi läbi viinud direktor. Kõik õppe- ja kasvatustööga seotud tegevused, mida õpetaja koolis teeb, on tema tööülesanded, mis peavad mahtuma 35-tunnisesse töönädalasse, kaasa arvatud kolleegi asendamine ning õpilaste ja lastevanematega suhtlemine.
Veri võtab kalkulaatori ja näitab arvutust: 24 tundi n-ö tahvli ees on 45-minutised tunnid. Kui korrutada 24 x 0,75 t (0,75 t on 45 minutit), siis oma tööajast kasutab õpetaja seal ära 18 tundi. Ülejäänud 17 tunni sisse mahub nii tundideks ettevalmistamine, vahetunnis korrapidamine, kolleegidega arutelud jm. Pealegi on õpetajal koolivaheaegadelgi täistööaeg, kus ta saab teha seda, mida õppetöö nädalatel teha ei jõua: valmistada ette õppematerjale, luua õppevahendeid, täiendada ennast ja planeerida õppetööd.
Kõne all olev käsiraamat on mõeldud omavalitsustele toetuseks õpetajate töö- ja palgakorralduse kujundamisel, raamatu mitmed näited on kasvanud välja riigikoolidest. Muutused on ees ka neil. Septembrikuisel riigikoolide juhtide kohtumisel valmistati ette lähiajal toimuva töö- ja palgakorralduse seminari kava. Seal lepitakse kokku järgnevad sammud.
Küsimustele vastasid Hille Ilves ELVL-ist, Piret Sapp ja Indrek Kilk HTM-ist
Takistused muutuste teel
Kõige rohkem on õpetajate töö- ja palgakorraldust uuendanud Elva vald, kus kõik koolid nüüdisajastasid oma põhimõtteid. Millised takistused teil muutuste elluviimisel olid?
Mare Tamm, Elva vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja:
Valdav osa koolipidajatest ei osanud palgakorralduse muudatusi juhtida (nt töö- ja palgakorralduse ümberkujundamine, koolivõrk, õpetajate ametikohtade optimeerimine, töötasu diferentseerimise praktika koolides). Ühisvalla loomisel nägime, et palgakorralduse muudatusi ei olnud tehtud.
Puudusid head finantsanalüüsi, näiteks koosseisude optimeerimise alusmaterjalid. Eeskujusid ja häid kogemusi ei olnud võtta. Juriidilistes küsimustes valitses segadus: kes mida otsustab – kas koolijuht või vallavalitsus? Esines mõtteviisi, et ehk saab vanamoodi jätkata.
Enamik õpetajaid ei pruugi oma tööõigusi, ootusi oma tööle ja kohustusi piisavalt teada ning seetõttu võib üldine koolikultuur muudatust mitte toetada.
Keeruline ja aeganõudev oli kavandada selgete sõnumitega kommunikatsiooniplaani pooleteise aasta jooksul.
Tööaja kalkulaator
MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool on töötanud välja abivahendi ühes nädalas tööülesannetele kuluva aja arvestamiseks. Kalkulaator on kättesaadav kodulehel või otseviitega http://bit.ly/opetajatoo-kalkulaator.
„Koos õpetaja tööülesannetega on vajalik, mõistlik ja asjakohane selgitada välja neile kuluv aeg,“ selgitas ühingu tegevjuht Triin Noorkõiv ja pakkus, et kalkulaator võiks olla abivahend niihästi koolijuhile personalitöös kui ka alustavale õpetajale. Kalkulaatorit on kasutatud nii enne töölepingu sõlmimist kui ajalise panuse hindamiseks, ülesannete sisu ja mahu üle läbirääkimiseks või parandamiseks.
Uus palgakorraldus andis kindlustunnet
850 õpilasega Pärnu Ülejõe põhikooli direktor Margus Veri, kas uue juhendi rakendamisel vähenes mõnel õpetajal palk?
Palk mitte. Töökoormus võis väheneda. Tundide andmise arvelt palk ei muutunud, aga kui tunde jäi vähemaks, siis sai pakkuda midagi muud juurde. Näiteks klassi juhatada, mõnd projekti juhtida või midagi muud koolile olulist teha.
Uus palgakorraldus andis inimestele hoopis kindlustunde palga suhtes. On koole, kus iga väiksemgi muudatus kontakttundide arvus kajastub kohe töötasus, ilma et oleks algatatud muudatusi töölepingus. Töökoormuse ja töötasu muudatused on punktid, mis kaks poolt lepivad kokku töölepingus. Igasugused lisatasud, klassijuhatamine, pikapäevarühma töö ja muu saab koolijuht käskkirjaga määrata ja vajadusel maksmise lõpetada. Kui õpetaja palk on tervik ja töölepingus tervikuna fikseeritud, väärtustab koolijuht õpetajaametit kui tervikut ja loob töötasu osas kindlustunde.
Kas teil õnnestus osakoormusega õpetajate arvu vähendada?
Jah. Aga meil töötab ka õpetajaid, kellel on näiteks 0,8 ametikohta. Nad on tahtnud endal ühte päeva vabaks, et teha mingeid muid asju. Või on õpetajad, kes õpetavad valikainet, viibides koolis vaid ühel päeval nädalas.
Lisatasud kaotasite uut süsteemi tehes ära. Kuidas see omaks võeti? Juhendis öeldakse, et selline muutmine on pikk protsess.
Pikk protsess selles mõttes, et vanast mõtteviisist – mida õpetaja töö endast kujutab – välja tulla. Uuendust teha on lihtne, võib-olla aastaga saab see tehtud, aga et uutmoodi arvestus mõtteviisiks muutuks, kulub kauem aega.
Kas tuli ka inimesi koondada?
Meil ei olnud koondamist. Andsin töölepingu uued redaktsioonid enne 2013. aasta suvepuhkust kätte, et inimestel oleks aega vaadata ja mõelda. Uus õppeaasta algas 35-tunnise töönädala põhimõtet järgides, õpetajad said tööajal õpilastele, lastevanematele ja kolleegidele abiks olla. Ootamatult haigestunud kolleegi asendamine ei tekitanud õppealajuhatajal probleeme.
Töö- ja palgakorralduse muutmine on selles mõttes tõsine ettevõtmine, et peab inimestega läbi rääkima ja koolielu tundma. Seetõttu on hea, kui koolijuht on ise õpetajast välja kasvanud – siis ta tunneb ja mõistab õpetaja tööd.
Käsiraamatus on nimetatud, et soovitatud muutustega on võimalik isegi kuni 40% palgakokkuhoidu saavutada, ilma et oleks lisaraha juurde antud. Kas hoidsite palgaraha kokku?
Me poleks muidu suutnud viia oma palkasid sellisele tasemele, et eristusime Pärnus teistest koolidest. Olen veendunud, et õpetajad väärivad suuremat palka ja seda on võimalik tõsta sisemiste ressursside arvel. Oluline on vaadata, milline on koolis õpetajaametikohtade ja õpilaste arvu suhe – suurlinnas on mõistlik vähemalt 15 õpilase kohta üks õpetaja ametikoht. Sisemisi ressursse õpetaja palgatõusuks koolides on.
Mida arvasid sellest muutusest need inimesed, keda nõustasite?
Paljud on harjunud sellega, mis on. Väga raske on selgeks teha, miks uus kord hea on. Kui kutsuda kokku koosolek ja rääkida kõigile õpetajatele, et nüüd teeme teistmoodi, siis ei pruugi see õnnestuda. Peab inimestega isiklikult suhtlema, olema kursis sellega, millised on õpetaja soovid ja võimekus kooliellu panustada. Selleks kulub aega.
Tublid omavalitsused toetavad koolijuhte ja saavad aidata ka finantsiliselt muudatusi ellu viia. Aga koolijuht peab vabanema kontakttunnipõhisest palgaarvestamise mudelist ja väärtustama kogu õpetaja panust koolile.
Nende hulgas, keda nõustasite, oli usutavasti ka väikeste koolide juhte. Kas suurema palga maksmiseks uut süsteemi rakendades peab neid koole muutma?
Tekib tõesti küsimus, kas on mõistlik pidada 9-klassilist väikest kooli, kus õpib ca 30 õpilast. Ehk on mõistlik pidada näiteks 6-klassilist kooli ja panna koolibussid käima. Aga need on väikestes omavalitsustes ebapopulaarsed otsused, mis võivad otsustajatele tähendada valijate häälte kadu KOV-i valimistel.
Vaja on mõistlikku arvu õpetajaid täiskoormusega. Oluline tähtsus on klassiõpetajatel, kes on võimelised andma enamikku aineid kuuenda klassi lõpuni. Väikese põhikooli kolmandasse kooliastmesse tasub värvata loodusainete õpetaja, kes annab põhikoolis kõik loodusõpetuse, bioloogia-, keemia- ja füüsikatunnid. Õpetaja oleks koolis täistööajaga hõivatud ja koolile pühendunud töötaja. Tõenäoliselt selliseid õpetajaid ka koolitatakse.
Üks õpetaja motiveerimise võimalus on maksta diferentseeritud töötasu, lähtudes õpetaja panusest koolile. Et väga heale õpetajale kõrgemat töötasu maksta, peab koolis olema väga põhjalik sisehindamise süsteem. Õppealajuhataja külastab tunde, näeb, kuidas õpetaja töötab, on olemas lapsevanemate ja õpilaste tagasiside – selle põhjal saabki hinnata õpetaja tööd ja diferentseerida palku. See on raske, aga väga oluline töö.
Ja õpetajaid võiks julgustada omandama vanemõpetaja või meisterõpetaja kutset. Kuigi sellega ei kaasne automaatselt palgatõusu, võib koolijuht seda arvestada. Pealegi, meisterõpetaja tööülesanded muutuvad, ta ei pea enam nii palju klassi ees olema, vaid hakkab kooli õppekava arendama, mentoriks kolleegidele. Kui koolijuht soovib, on tal võimalus väärtustada kõrgema töötasuga õpetajat, kellele on kutsekojast omistatud kõrgem kutsetase.
Ega sellest raha juurde ei teki, kui teda ühest taskust teise tõsta. Ametnikel on muidugi vaja näidata, et miskit tehakse.
Tulemuseks on aga veel suurem õpetajate puudus.
Kui uus palga maksmise kord tõi 40% palgafondi kokkuhoiu, siis kui palju kaotasid õpetajad palgas?
Kolleegid!
Viimase 60 aasta kogemus maailmas on näidanud, et antud tundide ARVUST ja õpetaja TÖÖSTAAŽIST pole paremat alust õpetaja palga arvutamisel … See võib tunduda ebaõiglasena, kuid kõik muud otsingud on viinud vaid ONUPOJAPOLIITIKANI ja veel SUUREMA ebaõigluseni või … kasutades moesõnu – õpetaja palgaarvestus peab olema võimalikult LÄBIPAISTEV.
Kas ma saan õigesti aru, et õpetaja, kes annab näiteks 27 kontakttundi võib saada samasugust palka, kui õpetaja, kes annab 15 kontakttundi, aga panustab “tohutult” muud moodi kooliellu. Mõlema inimese koormus jääb sellisel juhul 35tunni sisse.
Kes hindab panust kooliellu või seda, kui palju õpetaja pühendab aega tundide ettevalmistamisse ? Põhimõtteliselt hakkab paljudes koolides olema nii, et kes direktoriga paremini läbi saab, sellel ka suurem palk.
Ma saan aru, et 40% palgafondi sääst tuleks sellest, et õpetajale ei maksta tema tegelikult töötatud tundide eest tasu.
Ei maksta ka praegu.
Eesti Õpetajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2011 läbiviidud uuringus, selgus et kokku töötab täiskoha arvestuses õpetaja nädala jooksul 56 tundi, millest nädalavahetusel 8,8 tundi.
Õpetaja töölepingu järgne normkoormus on 35 tundi. Seega teeb ta keskmiselt 56-35= 21 tundi ületunnitööd nädalas, mis teeb kalendrikuus peaaegu 90 ületundi. Miskipärast peetakse tööandja poolt loomulikuks, et neid ületunde ei tasustata.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must on ütelnud: „Peame kurbusega tõdema, et pedagoogide entusiasmi on aastakümneid üle ekspluateeritud ning majanduslikule kokkuhoiule lootes on tehtud haridussüsteemile kahjulikke otsuseid. Meie ülesanne on jõuda nende parandamiseni.“
Ma saan aru, et nüüd on välja töötatud juhised, kuidas õpetajale veel 40% vähem maksta? Või kuidas seda artiklit mõista?
Ermo Soobik
Õpetaja tase 7 kutsetunnistusega füüsikaõpetaja
“Kes hindab panust kooliellu või seda, kui palju õpetaja pühendab aega tundide ettevalmistamisse ?”
Artiklis on ju ilusti öeldud, et hindajad on lapsed ja lapsevanemad.
Plaan on muidugi “suurepärane”. Isiklikult küll poleks lisatasuta nõus klassijuhataja olema. Ainuüksi klassijuhatamine on nagu pool töökohta.
Kuidas õpetada klassi, mis on täies koosseisus muulased. Viis individuaalset õppekava, kolm õpilast, kes sõnagi eesti keelt ei tonka. Kaks tugevate käitumishäiretega. Milline peaks palk olema? Kuidas saada hea tagasiside lastelt ja vanematelt?! Õpetaja soovib palka töö eest mitte pugemise eest!