Kuidas on koroonakriis mõjutanud eksamitulemusi?

Riigieksamite sooritamine polnud juba teist aastat gümnaasiumi lõpetamise tingimus. Kui palju on olnud eksamitest loobujaid ja millise jälje on jätnud tulemustele distantsõpe? Haridus- ja noorteameti tellimusel on valminud viimase kolme aasta riigieksamite tulemuste analüüs.

Eesti keele riigieksam 2019–2021

Eesti keele riigieksami sooritas kolmel aastal kokku hinnanguliselt 6000–6500 inimest, kellest 81–85% moodustasid gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajad. Nende andmetele tuginevadki analüüsi tulemused. Igal aastal oli ka eksami mittesooritajaid, kellest mõned katkestasid eksami, puudusid sellelt või tühistasid eksami sooritamise.

2020. aastast ei ole eksami sooritamine enam kooli lõpetamise eeldus. See muutus ilmneb ka statistikas: kui 2019. aastal oli eksami mittesooritajaid 24, siis 2020. aastal 323 ja 2021. aastal 148.

Võrreldes 2019. aastaga eksamitulemused 2020. ja 2021. aastal langesid. Langus polnud suur ja jäi alla kahe punkti: 2019. aasta keskmine oli 65,2, 2020. aasta oma 64 ja 2021. aastal 63,1 punkti. Naiste sooritus oli kõigil aastatel keskmiselt parem kui meestel ning linnakoolide lõpetajate tulemus kõigil aastatel parem kui maakoolide õpilaste oma.

Peaaegu kõigis maakondades oli 2021. aasta keskmine tulemus madalam kui 2019. aasta oma, kuid suurema arvu õpilastega maakondades olid erinevused pigem väikesed. Harju- ja Ida-Virumaal, kus oldi distantsõppel kõige pikemalt, oli keskmiste tulemuste langus aastate lõikes pigem väiksem.

Eesti keele riigieksami analüüsi koostasid Tartu Ülikooli matemaatikahariduse peaspetsialist Dmitri Rozgonjuk ja matemaatikahariduse psühholoogia kaasprofessor Karin Täht.

Matemaatika laia kursuse riigieksam 2019–2021

Riigieksami vabatahtlikuks muutmine on sooritajate arvu suuresti vähendanud: 2020. aastal 1573 (suhteline langus 19,2%) ja 2021. aastal 1518 õpilase (18,5%) võrra. Langusest moodustas põhiosa kitsa matemaatika eksami sooritanute arvu vähenemine (suhteline langus 2020. aastal 36,6% ja 2021. aastal 34,9%). Laia matemaatika eksami sooritajate arv vähenes 2019. aastaga võrreldes vähem kui 5%.

Laia matemaatika eksami sooritajate arvu suhtelise languse pingerida juhtisid 2020. aastal Põlva-, Lääne-, Järva- ja Valgamaa. Aastal 2021 loobuti sellest eksamist julgemalt. Pingerida oli järgmine: Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Võru- ja Lääne-Virumaa.

Kuigi pandeemia puudutas kõige tugevamalt Harju- ja Ida-Virumaad, ei kajastu see olulisel määral laia matemaatika eksami sooritajate arvu muutuses. Harju maakonnas tuli sooritajaid koguni juurde.

Eksaminandide arvu suhtelise vähenemise pingerida suuremate linnade (üle 100 eksaminandiga) lõikes juhtisid aastal 2020 Tartu (langus 10,1%) ja aastal 2021 Viljandi (30,5%).

Vaadeldaval perioodil on statsionaarse õppe lõpetajate keskmine punktisumma langenud. Seda küll vähe, kuid langustendents on tajutav enamikus vaadeldud rühmades.

Laia kursuse eksamist loobus või vahetas selle kitsa kursuse eksami vastu oluliselt nõrgem kontingent. Nende keskmine koolihinne oli eksami sooritanute hindest ca 0,5 hindepalli madalam. Seega võib arvata, et kui eksami teinuks ka loobujad, langenuks tulemus hoopis rohkem.

Kõige suurema languse tegi pandeemia-aastatel läbi meeste keskmine punktisumma – kokku 2,8 punkti. Naiste puhul oli langus 1,5 punkti.

Eestikeelsete tööde puhul oli langus 2,2 ja venekeelsete tööde puhul pisut väiksem kui 2 punkti.

Kõige tugevamalt on pandeemia-aastad mõjutanud Lääne- ja Hiiumaa tulemust. Võrrelduna 2019. aastaga on neis keskmine tulemus langenud kahel aastal järjest, Läänemaal kokku 19,1 ja Hiiumaal 18,5 punkti. Läänemaal langetas tulemust suuresti Haapsalu linn (25,9 punkti).

Harjumaal on stabiilsuse tagaja suure kontingendiga Tallinna linn, mis oma positiivse suundumusega tulemustes nivelleerib eksamitulemuste tugeva languse maakonna omavalitsustes. Harjumaal on kokku üheksa kohaliku omavalitsuse piirkonda, kus eksamitulemus langes pandeemia ajal 10 või enam punkti.

Ka suuremates linnades eksamitulemus pandeemia-aastatel halvenes. Eriti drastiline oli 2020. aasta langus Viljandis (14,8 punkti). Languse korrigeeris Viljandi 11,1-punktiline tõus 2021. aastal.

Eksami keerukamad ülesanded on kõikidel aastatel koondatud eksamitöö teise osasse. See osa on olnud raskem. Eriti kehtib öeldu 2021. aasta eksami kohta.

Üllatuslikult selgus, et pandeemia-aastatel tegid tulemustes tugevama languse läbi vähem keerukad, madalamaid mõtlemistasandeid koormavad ülesanded. Ilmselt on selle peamine põhjus nende ülesannete spetsiifika, mitte distantsõpe.

Kõige rohkem halvenes 2020. aastal tõenäosusteooria ja funktsioonide ülesannete lahendamine. Aastal 2021 lisandusid sellesse nimekirja veel ruumi- ja tasandigeomeetria ülesanded. Kõiki neid suundumusi on võimalik selgitada, lähtudes ülesannete matemaatilisest spetsiifikast. Kõrvale ei saa siiski jätta ka distantsõppe võimalikku mõju. Küllalt usutav tundub hüpotees, et nimetatud teemasid on kontaktõppes oluliselt parem õpetada kui veebis. See hüpotees vajab aga edasist täiendavat põhjendamist.

Laia matemaatika kursuse eksami analüüsi koostas Tartu Ülikooli emeriitdotsent Tiit Lepmann.

Matemaatika kitsa kursuse riigieksam 2019–2021

Võrreldes 2019. aastaga oli eksaminandide arv järgnenud aastatel enam kui kolmandiku võrra väiksem: 2020. a vähenes sooritajate arv 1362 eksaminandi võrra ehk 36,6% ja 2021. aastal 1298 eksaminandi võrra ehk 34,9%.

Meeste arv vähenes kitsa matemaatika eksami sooritajate hulgas protsentuaalselt mõnevõrra rohkem kui naiste oma.

Vene soorituskeelega eksaminandide arv on langenud enam kui kaks korda (2019. aastal 898, 2020. aastal 424 ja 2021. aastal 410 sooritajat).

Vähenemine on protsentuaalselt olnud suurim gümnaasiumi mittestatsionaarse õppe lõpetajate seas ning vähim kutseõppe lõpetajate seas.

Üle 40% on eksaminandide arv kahe aastaga vähenenud Ida-Viru, Lääne, Pärnu ja Rapla maakonnas. 2020. aastal oli suurem langus ka Viljandi ja Lääne-Viru maakonnas. Suhteliselt stabiilne on eksaminandide arv püsinud Võru, Valga ja Järva maakonnas.

Kitsa eksami sooritanutest ca 60% on kõigil vaadeldavatel aastatel läbinud koolis kitsa kursuse, mõningane tendents on laia kursuse õppinute osakaalu kasvu suunas.

Kitsa matemaatika eksami tulemus jäi 2020. aastal samaks nagu 2019. aastal, kuid 2021. aastal tõusis 6,8 punkti võrra. Tõusu peamine põhjus on suur eksamist loobujate arv, kelle matemaatikahinne koolis oli madal. Teine põhjus on laia matemaatika kursuse läbinud eksaminandide osakaalu suurenemine. Võrreldes 2019. aastaga oli kitsa matemaatika eksami tulemus 2020. aastal 2,2 punkti võrra madalam ning 2021. aastal 4,2 punkti võrra kõrgem.

Laia matemaatika kursusel õppinud eksaminandide tulemus oli aastail 2019–2021 kõigi eksaminandide kontingendis ca 16 punkti kõrgem kui kitsa kursuse läbinutel, statsionaarse õppe lõpetajate hulgas oli see vahe ca 11 punkti.

Kõige madalam oli kõigil aastatel kutseõppe lõpetanute tulemus.

Kolmel aastal osutus naiste tulemus oluliselt kõrgemaks meeste omast. Esimesel koroona-aastal kasvas see 4,4-punktine vahe koguni 8,3-punktiseks ja teisel aastal jäi 5,2-punktiseks.

Esimesel COVID-i-aastal suurenesid erinevused eksamitulemustes ka soorituskeele lõikes ja sama tendents iseloomustas 2021. aasta tulemusi. Oluliselt paranes tulemus mõlemal aastal eksami vene keeles sooritanud eksaminandide rühmas, kus eksaminandide arv vähenes samal ajal enam kui kaks korda.

Kuigi keskmine tulemus oli kogu kontingendi puhul 2019. ja 2020. aastal sama, toimus gümnaasiumi statsionaarse õppe õpilaste rühmas 2,2-punktine langus, mittestatsionaarses õppes õppinute rühmas 3,5-punktine tõus ja kutseõppe rühmas 2-punktine langus. Ka 2021. aastal paranes gümnaasiumi statsionaarse õppe õppurite tulemus nende kahe ülejäänud rühmaga võrreldes vähem. Võib järeldada, et statsionaarse õppe õppurid, eeskätt noormehed, kohanesid distantsõppega mõnevõrra halvemini kui mittestatsionaarse ja kutseõppe õppurid.

Maakondadest olid kolmel aastal heade tulemustega Jõgeva- ja Pärnumaa, linnadest Pärnu, Narva ja Tartu, need tulemused iseloomustavad nii kõiki eksaminande kui ka gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajaid. Koroona-aastatel on keskmisest kõrgema tulemuseni jõudnud Ida-Virumaa, kus aga ligikaudu pooled lõpetajatest 2020. ja 2021. aastal eksamist loobusid. Seevastu näiteks Saaremaa tulemus on langenud riigi keskmisest natuke allapoole nii kõikide eksaminandide kui ka gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajate grupis.

Kitsa kursuse matemaatika eksami tulemuse tõus COVID-i tingimustes ei tähenda, et distantsõpe on sellele kontingendile hästi mõjunud. Parem tulemus on saavutatud tänu suurele eksamist loobujate arvule. Aastal 2020 ja 2021 loobus eksamile registreeritutest ca 42%, gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajate hulgas oli loobujaid ca 31%. Loobujate matemaatikahinne kooli lõputunnistusel on suhteliselt madal, eriti matemaatika kitsa kursuse läbinutel. Eksamit on tegema jäänud järjest tugevam kontingent. Samas peab nentima, et üle 40% nõrgemaid õppureid on eksami tegemisest koroona tingimustes loobunud. 

Kitsa matemaatika kursuse eksami analüüsi koostas Tartu Ülikooli emeriitdotsent Lea Lepmann.

Eesti keele kui teise keele riigieksam 2019–2021

Eesti keele kui teise keele riigieksameid sooritas kõnealustel aastatel hinnanguliselt 1700–2300 inimest, kellest 60–73% moodustasid gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajad. Lisaks eksamite sooritajatele oli igal aastal ka eksami mittesooritajaid, kellest mõned puudusid eksamilt või tühistasid eksami sooritamise.

Riigieksami sooritamise kohustuse kadumine ilmneb ka statistikas: kui 2019. aastal oli eksami mittesooritajaid 20 õpilast, siis 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 121.

Eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus langes iga aastaga hinnanguliselt kaks punkti. 2019. aastal oli gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajate keskmine tulemus 77,6 punkti, 2020. aastal 75,6 ja 2021. aastal 73,6. Naiste keskmine tulemus oli kõigil aastatel parem kui meestel. Linnapiirkonna koolide keskmine tulemus oli kõigil aastatel madalam kui maapiirkonnas (tuleb märkida, et maakoolides oli oluliselt vähem õpilasi, mis võib neid tulemusi osaliselt selgitada). Kui linnakoolide keskmine tulemus langes aastast aastasse (hinnanguliselt kaks punkti), siis maakoolide keskmine tulemus ei erinenud oluliselt. Peaaegu kõigis maakondades oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam kui 2019. aastal (samas, suurema arvu eksami sooritajatega maakondades olid erinevused pigem väikesed). Harju- ja Ida-Virumaal, kus 2020/2021. õppeaastal olid õpilased üleilmsest pandeemiast tingituna distantsõppel kõige pikemalt, oli langus keskmistes tulemustes hinnanguliselt neli punkti.

Ehkki lugemise alaosa tulemuse muutus on statistiliselt oluline, on see väike (keskmiselt 0,5 punkti). Kirjutamisosa tulemus on 2020. ja 2021. aastal madalam kui 2019. aastal, kuid siiski oli märgata kirjutamise tulemuses tõusu 2020–2021. Ehkki kuulamisosa tulemus paranes 2020. aastal, langes see 2021. aastal. Keele struktuuri alaosa tulemused olid kõrgeimad 2019. aastal, kuid 2020. ja 2021. aasta tulemused omavahel statistiliselt oluliselt ei erinenud. Rääkimise alaosa tulemused 2020. aastal olid kõrgemad kui 2019. ja 2021. aasta tulemused.

Kokkuvõtteks. Eesti keele kui teise keele riigieksami tulemused langesid 2020. ja 2021. aastal võrreldes 2019. aasta tulemustega, aga see langus on alla kahe punkti. Analüüsi aluseks olevad andmed ei võimalda paraku välja selgitada, kas langus oli tingitud pandeemiaga seotud olukorrast. Et määratleda, mis täpsemalt võis põhjustada tulemuste langust, on vaja teha täiendavat uurimistööd. Samuti on tarvilik välja selgitada, mis põhjusel loobusid mõned õpilased eksami sooritamisest 2020. ja 2021. aastatel ning kuidas mõjutab see nende edasist haridusteed ja elukäiku. Täiendavalt tasub välja selgitada ka see, millised õpilased ja millistel motiividel sooritavad eesti keele kui teise keele riigieksamit. Käesoleva analüüsi aluseks olevatest andmetest võib märgata, et mitmed gümnaasiumilõpetajad, kes kõnealuse eksami sooritasid, sooritasid matemaatikaeksami eesti keeles ning lõpetasid eestikeelse gümnaasiumi. See võib tähendada, et mõningate õpilaste iga päev kasutatav keel on eesti keel – mis võib avaldada mõju üldistele keskmistele tulemustele.

Eesti keele kui teise keele riigieksami analüüsi koostasid Tartu Ülikooli matemaatikahariduse peaspetsialist Dmitri Rozgonjuk ja matemaatikahariduse psühholoogia kaasprofessor Karin Täht.

Tutvu riigieksamite analüüsiga: https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=88477098

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas on koroonaaeg mõjutanud teie kooli riigieksamite tulemusi, kas viimasel kolmel aastal on need muutunud?

Aime Klandorf, Rapla gümnaasiumi õppejuht:

Rapla gümnaasiumis on lõpetanud kolm lendu ja saame kolme aasta riigieksamite tulemuste põhjal järeldusi teha. Kuna kahel viimasel aastal ei olnud eksamid gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ja eksamite sooritamisest sai loobuda, siis täit ülevaadet võrdlemine ei anna.

Eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemused paranesid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga. 2021. aastal eesti keele tulemuse keskmine langes neli palli 2019. aastaga võrreldes ja kuus palli 2020. aastaga võrreldes. Eesti keele eksamist loobus neli õppijat.

Matemaatikas 2021. aastal laia matemaatika kursuse läbinute tulemused võrreldes 2020. aastaga langesid, kuid sama palju, kui laia keskmine tulemus langes, see kitsas matemaatikas tõusis. Matemaatikas oli eksamist loobujaid 16.

Inglise keeles on tulemused veel vähem võrreldavad, sest 2020. aastal eksamit ei toimunud ja vahepeal suurenes võimalus sooritada rahvusvaheline C1-taseme eksam. 2021. a B2-tasemel eksami sooritajate keskmine tulemus langes 2019. aasta sooritajatega võrreldes kuus punkti, kuid 2019. aastal tegi rahvusvahelist eksamit vaid kuus õpilast, nüüd 38, kellest kuus saavutas C2-taseme. Selle põhjal võiks öelda, et tulemused paranesid tunduvalt. Inglise keele eksamist loobus 16 õpilast.

Tulemusi vaadates on distantsõppel õppimisega seoses keeruline järeldusi teha. Väga palju oleneb õppija panusest, motiveeritusest, ka tulevikuplaanidest.

Merike Kaste, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor:

Selgelt on näha, et eksamitulemused on langenud. Analüüsides oleme järeldanud järgmist.

1. Distantsõppe ajal langesid õpilaste tulemused just reaalainetes. Reaalainetes on selgelt näha, et kontaktõpe annab paremaid tulemusi, sest õpetaja on lähemal, näeb, kes vajab abi, juhendab, kordab rohkem üle. Kui matemaatika on õpilasele raske, on tal veebis lihtsam alla anda: mitte mõelda kaasa, vähem pingutada, mitte küsida küsimusi jms.

1,5 aastat distantsõpet väsitas õpilased ära ja seda on näha ka selle aasta gümnaasiumisse astujate matemaatikaeksami tulemustest.

2. Eksam oli vabatahtlik, kuid õpilased läksid proovima ja vaatama, mis ülesanded eksamil on. Paljud ei pingutanud üldse, sest puudus motiveeriv eesmärk. Eksamitulemust polnud eriti vaja ja nii joosti lati alt läbi.

3. Matemaatikaeksami puhul on eriti hästi näha, et matemaatika ei sobi kõigile. Selle eksami asemel võiks olla valikeksam, aine, mille õpilane ise valib, mida tal on tuleviku jaoks vaja ning mille tulemuse nimel ta pingutab.

4. Eesti keeles paistab distantsõppe mõju arutelu- ja analüüsioskuse kehvenemises. Paljudele õpilastele ei meeldinud veebitunnis klassiga analüüsida ning õhkkond oli veebis ka teine. Kahel viimasel aastal jäid ära ka proovieksamid, kus õpilased saanuks oma proovitöö kohta adekvaatset tagasisidet. Proovieksami töö jaoks on tavaliselt aega kuus tundi nagu päris eksamilgi. Varasematel aastatel on õpetajad välja toonud, et just proovieksam annab motivatsiooni ja näitab ära õpilase nõrgad kohad.

5. Inglise keele eksamiga võib jääda rahule. Kuigi õpetajad tõid välja, et suulise eksami eest saadi eriti sel aastal vähem punkte, sest suuline osa on 1,5 aastat jäänud vaeslapse ossa. 

6. Kindlasti oleksid keskmised tulemused kõrgemad, kui riigieksamite tulemustena läheksid arvesse ka tasemeeksamid. Meie õpilased teevad DELFI-, DSD-, CAE- ja vene keele tasemeeksameid. Eriti CAE-tegijate arv on tõusnud, näiteks sellel aastal üle 60 õpilase. Nende tulemused tõstaksid kogu kooli riigieksamite tulemusi.

7. Kolmandat aastat näeme, et pärast gümnaasiumi lõpetamist ei taheta minna edasi õppima, vaid tööle. Selliste õpilaste arv suureneb järjest. See grupp õpilasi ei ole motiveeritud ka riigieksamitel häid tulemusi saama.

Terje Hallik, Miina Härma gümnaasiumi õppejuht:

Raske on hinnanguid anda, sest andmeid on liiga vähe. Eksamitulemused sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas 10. klassi vastu võetud õpilaste varasematest õpitulemustest.

Võrreldes koroonaeelse ajaga on meie koolis näiteks eesti keele riigieksami tulemused hoopis paranenud. 2021. aasta kooli keskmine oli riigi keskmisest 15 punkti kõrgem. Matemaatika riigieksami puhul oli näha, et 2020. aasta tulemusi võis distantsõpe siiski negatiivselt mõjutada. 2021. aastal olid tulemused sama head kui enne koroonaaega. Mingil määral võis eksamitulemusi mõjutada ka distantsõppe korraldus. Kui 2020. aasta kevadel lasime õpetajatel ise otsustada, kui palju veebitunde nad teevad, siis 2020/2021. õa toimus distantsõpe tunniplaani alusel veebitundidena. Igal juhul oleme nendest kahest aastast õppinud, et ka kõige vanemad õpilased vajavad õpetajate pidevat tuge, tagasisidet, innustamist ja inimlikku kontakti (kasvõi kaamera vahendusel).

Riina Veidenbaum, Rakvere gümnaasiumi direktor:

Rakvere gümnaasiumis eesti keele ja võõrkeele riigieksami tulemustes viimase kolme aasta lõikes erilisi muutusi ei ole, inglise keeles on käesoleval aastal tänu CAE-testi sooritamise võimalusele tulemused läbi aegade parimad.

Matemaatikaeksami tulemused olid loodetust mõnevõrra halvemad, hoolimata sellest, et eksami tegemisest loobus kümmekond õpilast. Samas on reaalsuuna õppijate matemaatikaeksami tulemused aastate lõikes üsna ühtlaselt Eesti keskmisest tulemusest kõrgemad ja distantsõppe mõju õnneks väga näha ei ole.