Ain Tõnisson.

Oleme olukorraga hakkama saanud

,
Ain Tõnisson.
2 minutit
82 vaatamist

Koroonaaja eksamitulemustes paistab Tartu Tamme gümnaasiumis kolm suundumust. Eksamitulemuste keskmine on natuke langenud. Võrreldes riigi tulemuste langusega on meie koolis pilt ilusam. Varasemaga võrreldes on tulemused hajuvamad: rohkem on nii tippe kui nõrku.

Kõik need asjaolud väärivad arutelu. Kuigi mööngem, et tegemist on pigem igapäevaelu tähelepanekute kui tõsikindlate väidetega.

Koroonaaeg on kahtlemata jälje jätnud. Õpilase ja õpetaja omavaheline arutelu – koolitöö peamine sisu – on olnud häiritud. Paistab see silma kõigis ainetes, kus me paratamatult ei ole suutnud hoida arutelu nii elavana, kui oleksime tahtnud. Keeruline on olnud hoida ülal motivatsiooni. Oleme seda tõdenud veebikoosolekutel osaledes ja ega koolitund ole erand.

Kahtlemata on ühe kooli tulemused ajas hüplikumad kui üldkogumi, st kogu riigi tulemused. Siiski tundub, et oleme saanud olukorraga päris hästi hakkama. Võtsime just enne koroonaaega ette paar õpetaja ajakasutusega seotud muutust. Loobusime matemaatikas klassipõhisest (st 36 õpilast) õppest ning tegime väiksemad rühmad. Vähendasime eesti keele ja matemaatikaõpetajate koormust, võrreldes teiste ainetega. Usun, et mõlemad muutused andsid efekti, sest koroonaaeg tõi paratamatult kaasa suurema vajaduse iga õpilasega eraldi tegelda. Ideaalis on see nii, aga jõudu jääb väheks. Meie koolis on õnneks väga hea IT-tehniline baas ning haridustehnoloogiline tugi õpetajatele. Samuti hoidsime koos nutikate õpilastega hübriidõppe ajal ülal iga klassi IT-toe süsteemi, kus õpilased vastutasid ühenduste eest. Väike asi, aga hoiab iga tund õpetaja ajast paar minutit kokku ja võimaldab keskenduda paremini õpetamisele.

On õpilasi, kelle jaoks on riigieksami tulemus hästi oluline ning kellele sobis õppevorm, kus sai olla oma aja peremees. Õpetaja toetas õpilast, aga enamik tööd sihi poole liikudes sai teha endale sobival ajal. Ehk aitas sihiseadmisele kaasa ka õpilaste eksamiootuste arutelu sügisel. Meie õpilaste eksamitulemuste seas on varasemaga võrreldes rohkem kõrgeid tulemusi. Samas oleme mõnel viimasel aastal näinud, et riigieksam ei ole paljude õpilaste jaoks nii oluline kui varem, ülikooli astutakse teistel alustel. Muidugi soovitame me eksamid hästi teha, et hoida plaan B varuks, aga suure jõuga me ei suru. Ning koroonaaeg on paratamatult vähendanud koolikeskkonna motiveerivat mõju.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Põhikooli lõpueksamite ümber on palju segadust ja selgusetust

14. oktoobril tuli kooskõlastusringilt haridus- ja teadusministri määruse muutmise eelnõu, millega plaanitakse 2026. aasta kevadest…

17 minutit

„Lõpueksam ei ole pelgalt hindamisvahend, vaid ka ühiskondlik kokkulepe“

Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor Rando Kuustik:  Minu hinnangul on põhikooli lõpetamise tingimuste…

5 minutit

Kas head tehes võib teha ka halba?

Põhikooli lõpueksamite kaotamise mõte pole uus. Seda on varemgi arutatud ja pandeemia-aastatel ka järele proovitud. Nüüd on haridusministeeriumis valminud eelnõu,…

2 minutit
Õpetajate Leht