Tarkvaraettevõtte Net Groupi juhi ning digitaalõppeplatvormi Schoolaby asutaja Priit Kongo sõnul on Eesti tipptasemel üldharidus ohus, sest praeguste prognooside kohaselt on 2029. aastaks 36 protsenti Eesti õpetajatest pensioniealised. Kongo sõnul on ainus võimalus kodumaise üldhariduse kvaliteedi säilitamiseks digilahenduste strateegiline kasutuselevõtt, mis lihtsustaks õpetajate tööd, leevendaks õpetajate puudust ning muudaks üldhariduse õpilastele põnevamaks ja atraktiivsemaks.

Möödunud nädalal toimunud Koroonakonverentsil viitas Priit Kongo Riigikontrolli 2020. aastal avaldatud auditile, mille kohaselt olid juba 2019. aastal pooled õpetajad vanuses 50+. „See tähendab, et ka koroonakriisita on meie ülemaailmselt tunnustustatud üldhariduse kvaliteet reaalselt ohus. Näiteks loodusteaduste valdkonnas on õpetajate puudus juba kriitiline,“ ütles Kongo.

Kaos digiõppes on mõistusevastane lisakoormus õpetajatele

„Täna tähendab digiõpe õpetajale aja- ja närvikulukat orienteerumisülesannet kümnetes kanalites, et suhelda õpilastega, otsida materjale, anda tunde ning jagada näiteks koduseid ülesandeid. Sellele kõigele lisanduvad füüsilised raamatud ja töövihikud. Selline täiendav olmekoormus niigi ületöötamise äärel õpetajatele on mõistusevastane,“ ütles Priit Kongo. Probleemi lahenduseks arendab Kongo oma ettevõttega Net Group digiõppeplatvormi Schoolaby, millega saab digiõpet korraldada ühtsemalt ja kasutajasõbralikumalt, võimaldada õppekavade riskasutust ja leevendada seeläbi ees terendavat õpetajate defitsiiti.

Et tulevikus õpetajate tööd lihtsustada ning samas hariduse kvaliteeti tõsta, tuleb Kongo sõnul luua digiõppelahendusi, lähtudes õpetajate probleemidest. „Tarkvarainseneride ja teenusedisaineritena on meie igapäevatöö vaadata probleemidele tervikuna ning tuvastada juurpõhjused. Seejärel saame luua kasutajasõbralikud tööprotsessid ja tarkvaralahendused, mis automatiseerivad igasugused rutiinsed olmeprotsessid, ning õpetajad saavad IT-süsteemide rägastikus orienteerumise asemel keskenduda õpetamisele. Lisaks annab Schoolaby automaatse ligipääsu kõikidele digitaalsetele õppekeskkondadele ja digimaterjalidele. See leevendavad õpetajate töökoormust, mis kaasneb kümnete eri digikeskkondade paralleelkasutusega,“ selgitab Kongo Schoolaby lähenemist digiõppele.

Eestil on tarvis koherentset digihariduse strateegiat

Oma ettekandes rõhutas Kongo korduvalt, et digiõpe pole mugavusteenus või ajutine vajadus – koroonapandeemia tõstis need murekohad teravalt päevakorda, kuid ka pandeemiast väljudes on pikemas perspektiivis tarvis rajada ühene, lihtne ja kasutajasõbralik digiõppekeskkond, mis võimaldaks parandada õppekvaliteeti, tõsta küberturvalisust ning vähendada õpetajate töökoormust.

„Kahtlemata on vajalikud riigipoolsed tugevad juhtimisotsused, mis tagaks hariduse digiõppe e-teenuste kiirema kasutuselevõtu. Näiteks septembris tunnistas Araabia Ühendemiraatide peaminister Mohammed bin Rashid al-Maktoum, et kõigist AÜE digiteenustest on haridus kõige viletsamas seisus, ning andis oma haridusministrile 90 päeva sisulise ja laiaulatusliku reformikava väljatöötamiseks. Kahjuks digiriik Eestis pole ma sellist retoorikat veel täheldanud,“ nendib Kongo.