Saksa ajalugu ja vene klassika Tallinna Linnateatri lavadel

24. sept. 2021 Triin Sinissaar Tallinna Linnateatri dramaturg - Kommenteeri artiklit
Dostojevski „Idioodist“ tõukuvat lavastust „Rogožin“ saab näha veel viimseid kuid Toom-Kooli 9 saalis. Fotod: Siim Vahur

Tänavu sügisel on Tallinna Linnateatri repertuaaris mitmeid lavastusi, mis annavad lisaks kunstilisele elamusele teadmisi ajaloost ja klassikalisest kirjandusest ning võiksid pakkuda huvi ja kaasaelamist koolinoortele. Praegu, mil linnateatri Laia tänava kompleksis käib ümberehitus, anname etendusi peamiselt Salme kultuurikeskuses, mis tähendab, et meil on võimalus pakkuda palju suuremal hulgal pileteid nii omal käel tulijatele kui ka gruppidele.

14. augustil esietendus Salme kultuurikeskuse suurel laval Karl Laumetsa lavastus „Balti tragöödia“. Kertu Moppeli ja Karl Laumetsa lavatekst põhineb Siegfried von Vegesacki samanimelisel romaanil, mida võib pidada baltisakslaste maailmatunnetust ja identiteeti kirjeldavate teoste hulgast üheks olulisemaks.

„Balti tragöödia“ heidab pilgu ühe baltisaksa aadlisuguvõsa saatusele 20. sajandi alguses.

Autobiograafiliste sugemetega romaan heidab pilgu ühe baltisaksa aadlisuguvõsa saatusele 20. sajandi alguses. Eestlase teadvusesse on baltisakslane kinnistunud suuresti kui rõhuja, „Balti tragöödia“ aga pakub vastukaaluks hulga vaatepunkte üksikisiku tasandil, tuletades veel kord meelde, et maailmas on harva mustvalgeid olukordi. Nagu praegu, valitses toonagi arvamuste ja poliitiliste vaadete paljusus ning püriti erinevate ideaalide poole, paraku saab valusalt selgeks, kui võimetu võib olla üks inimene või rahvakild suurte ajalooliste pöörete meelevallas.

Lavastuses teeb kaasa suurem osa linnateatri trupist ning lisaks näitlejatöödele haarab „Balti tragöödia“ vaatajat oma ilu, väljapeetud atmosfääri ja kujundlikkusega.

Kui „Balti tragöödia“ lõpeb landesveeri sõjaga, siis Diana Leesalu lavastuse „Nad tulid keskööl“ tegevus saab alguse paar aastakümmet hiljem Saksamaal. Mark Hayhursti näitemäng on samuti inspireeritud ajaloolistest sündmustest. 1931. aastal kutsus noor juudi advokaat Hans Litten alles võimu poole pürgiva Adolf Hitleri tunnistajapinki ja pinnis teda seoses natsipartei baasil asutatud rünnakrühma ehk pruunsärkide vägivallategudega. Seda alandust Hitler ei andestanud ja tema võimule tulles oli Litten üks esimesi, kes alusetult arreteeriti.

Näidates Litteni ränka teekonda koonduslaagrites, kus ta kohtab silmatorkavaid saatusekaaslasi, ja tema ema Irmgardi väsimatut võitlust poja päästmise nimel, tõstab Hayhurst au sisse inimväärikuse, sisemise vabaduse ja ärksa vaimu ning annab palju mõtteainet ka tänapäeva kontekstis. Sündmuste tausta aitavad mõista ajaloolaste David Vseviovi ja Ott Sandraku videoloengud, mida on võimalik vaadata linnateatri kodulehel lavastuse „Nad tulid keskööl“ tutvustuse juures.

Linnateatri repertuaari kuuluvad ka kaks lavastust suurte vene klassikute, Fjodor Dostojevski ja Maksim Gorki teoste põhjal. Toom-Kooli 9 saalis mängitakse Dostojevski „Idioodist“ tõukuvat „Rogožinit“, mis valmis dramaturg Elise Metsanurga ning lavastajate Andreas Aadli ja Markus Ilvese käe all. Nagu pealkirjastki aimata võib, on lavastusgrupp võtnud fookusesse mitte peategelase, vürst Mõškini, vaid tema antikangelasest sõbra, sünge ja pöörase Parfjon Semjonovitš Rogožini. Seda kirglikku ja fantaasiarohket lavastust saab näha veel viimaseid kuid aadressil Toom-Kooli 9, paljude möödunud aastakümnete jälgi kandvas endises Toomgildi hoones, mida hilissügisel hakatakse ümber ehitama riigikogu kantselei tööruumideks.

Teine vene klassika hulka kuuluv teos on Maksim Gorki „Põhjas“, mille tõi 2018. aastal Põrgulavale Uku Uusberg ja mis kantakse nüüd üle Salme kultuurikeskuse suurele lavale. 1902. aastal kirjutatud „Põhjas“ kuulub Gorki varase loomingu hulka ja erineb paljuski neist ideoloogiliselt karmidest teostest, millega autor hiljem silma paistis. See polüfoonilises laadis kirjutatud ja maailmas kõige enam mängitud Gorki näidend toob vaataja ette rikkaliku galerii ühte vaeste öömajja kogunenud värvikatest tegelastest, kutsudes süüvima salapärasesse inimhinge.

Grupibroneeringute tegemiseks palume ühendust võtta meie müügijuhi Marie Anett Heinsaluga m.heinsalu@linnateater.ee või telefonitsi 665 0888.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!