Tallinna keskraamatukogu soovitab: Vahvad vanavanemad
Benji Davies „Vanaema linnupoeg“ (2020)
Suve saabudes peab väike poiss Noi sõitma vanaema juurde, kes elab üksi tillukesel saarel, kus ainsateks külalisteks on linnud. Vanaema tundub poisile kummaline ja tal on kogu aeg midagi tegemist, nii et aega mängimiseks ei jää üldse. Noi peab endale ise tegevust otsima. Nii nad toimetavad kumbki omaette, kuni üks pöördeline sündmus muudab kõike. Selgub, et ka vanaema võib üllatada, ning suve veetmine temaga kujuneb väga huvitavaks. Raamat on trükitähtedega ja sobib hästi lugemise harjutamiseks väiksemale lugejale, sest tekst on lehekülgedel paigutatud hõredalt vaheldumisi autori loodud toredate illustratsioonidega.
Agnieszka Stelmaszyk „Kartmatu vanaema Adeele kosmosereis“ (2017)
See on lugu väikesest Marist, kes unistab kosmosesse lendamisest, tema vanaemast Adeelest ja vaprast hanest Lindast. Mari vanaema on juba üsna vana, 70-aastane. Vanusest hoolimata meeldib talle ennast meres karastamas käia ja ta on suurepärane autojuht. Vanaema on veendunud, et võib õppida kõike, mida tahab ja millal tahab. Kui lapselaps kurdab, et koolis tema unistuse üle naerdakse, tärkab vanaema peas plaan. See lugu julgustab unistama ja unistusi täide viima, vaatamata sellele, kui vana või väike oled.
Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa“ (2013, 2020)
Raamatu minategelane kujutab ette, milline võiks olla üks õige vanaisa. Sellisel vanaisal peaks kindlasti olema hästi palju lapselapsi, vähemalt kümme, ja ta meeldiks neile kõigile väga, sest ta lubaks neil alati kõike teha. Ühel vanaisal peab olema ka väike maja ja kiiktool. Kindlasti peab olema veel naine ehk vanaema, kes ei vaidleks kunagi vastu. Läbi lapse vaatenurga loetleb autor ette kõikvõimalikud tegevused, mida vanaisa võiks lastelastega koos teha ning kuidas nendega suhelda, et oleks vahva. Ja mis peamine – sellel vanaisal on aega ja mängida jõuab ta ka alati.
David Walliams „Gängstamemm” (2014)
Benile ei meeldi, et vanemad ta igal reedel vanaema juurde ööseks viivad. Vanaema on Beni meelest jube igav nagu kõik vanad inimesed. Pealegi ei tööta tema televiisor, ta tahab pidevalt sõnamängu mängida ja haiseb kapsa järele. Kuni ühel reede õhtul leiab poiss vanaema köögikapist küpsisekarbi seest teemantehted. Ben avastab, et vanaema ei ole sugugi selline, nagu ta senini oli arvanud.