Teadusnädal Tallinna Ülikoolis
20.–24. septembrini toimuval Tallinna Ülikooli teadusnädalal said teadushuvilised noored teha ringkäigu ka molekulaarteaduste laborites.
Teaduslaboritesse olid oodatud 8.–12. klassi õpilased ning koos nendega ka õpetajad ning lapsevanemad. Õpilasi tuli nii tervete klassidena kui ka ükshaaval ja päris omal algatusel.
Laboreid tutvustasid TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi teaduslaborite koordinaator Krinsli Pius ja analüütilise biokeemia eriala doktorant Amal Dharmapriya, kes tutvustas külalistele laboreid inglise keeles.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi laborikompleksid on maailmatasemel. Näiteks on koostöös Tallinna Ülikooliga välja töötatud Berrichi kosmeetikatoodete sari, TLÜ on osalenud ka Turbliss OÜ toodete arendusprotsessis ning välja on töötatud õlleselitajaid Kanada korporatsioonile Lallemand Inc jpm. Järgnevalt annab üksikasjalikuma ülevaate laborite tegevusest TLÜ biopolümeeride keemia professor Rando Tuvikene.
TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi molekulaarteaduste laborid on jõudnud oma arengus väga kaugele. Õpetajatele, kes lõpetasid kunagi Peda, on siin mõndagi üllatavat.
Jah, see on tõsi, et meie võimalused viia läbi tipptasemel teadusuuringuid ja pakkuda tudengitele kõrgel tasemel laboratoorset ettevalmistust molekulaarteaduste valdkonnas on oluliselt avardunud, eriti võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Suur osa sellel oli Astra õppehoone valmimisel, kuhu saime kolida 2013. aastal. Sellest ajast alates on meie molekulaarteaduste labori infrastruktuuri sihipäraselt arendatud selliselt, et see võimaldaks tegelda mitmete Eesti kontekstis unikaalsete uurimissuundadega. Üks selline suunaks on merevetikate keemilise koostise uurimine. Maailmas ei ole palju uurimisrühmi, kus merevetikate ja nendes sisalduvate biopolümeeride (eelkõige polüsahhariidide) uurimisega sellisel tasemel tegeldaks. Selleks on meil ka seesugust eriotstarbelist teadusaparatuuri, mida mujal Eestis teadusasutustes ei ole.
Kas vetikatest saab meie järgmine toit?
Vetikaid võime kasutada toiduks kas otseselt või kaudselt (eraldada nendest komponente ning kasutada neid). Iga vetikaliik värskelt süüa ei sünni – eelkõige suure tselluloosisisalduse tõttu. Paljudest merevetikatest saab eraldada polüsahhariide (just neid me TLÜ-s uurime), mida saab tarretumisvõime või paksendavate omaduste tõttu kasutada toidu lisaainetena. Aga vetikates esineb ka pigmente, valke, bioaktiivseid madalmolekulaarseid ühendeid, mineraalaineid ja muud potentsiaalselt väärtuslikku.
Tänapäeval rõhutatakse rohepöörde vajalikkust. Nii püüame ka meie uurida võimalusi, kuidas merebiomasse maksimaalselt ära kasutada. See tähendab, et välja ei võeta vaid üht kasulikku komponenti, vaid kõik see, mis vähegi võimalik. Nii saame kasutada kogu biomassi potentsiaali ning vähendada jääkide teket. Biomassi paljude komponentide rakendusi veel ei tunta – sellistel juhtudel uurime ja selgitame, kas on mõni kasulik omadus, mis võimaldaks viia potentsiaalsete rakendusteni.
Lisaks merevetikatele oleme uurinud krevetikoorikutes esinevaid ühendeid (suunal: haavade paranemist soodustavad preparaadid), tegelnud Läänemere tingimustes kasvanud rannakarbi väärindamisega (suunal toit, loomasööt ja bioaktiivsed ained).
Teie laborites uuritakse ka Parkinsoni tõbe.
Jah, meie laborites uuritakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve molekulaarseid mehhanisme. Eesmärk on selgitada välja nende haiguste tekkepõhjused. Parkinsoni tõve puhul püüame leida biomarkereid, mis võimaldaks seda haigust võimalikult varakult avastada. Teeme koostööd teiste teadusasutuste ja haiglatega, samuti Confido meditsiinikeskusega, kus töötab TLÜ külalisprofessor doktor Toomas Toomsoo, kellel on Parkinsoni tõve diagnostika valdkonnas laialdased kogemused. Aga meie laborites tegeldakse ka näiteks viljatuse põhjuste selgitamisega. Teisalt arendame TLÜ laborites hoogsalt koostööd erasektoriga, seda eriti looduskosmeetika väljatöötamise ja formulatsioonide toimete tuvastamisega seoses.
TLÜ materjaliuuringud tuletavad meelde Enn Mellikovi TTÜ-st ja Enn Lusti TÜ-st.
Me tegime Enn Mellikoviga tehnikaülikoolist koostööd seoses polüsahhariidgeelide mikrostruktuuri uurimisega (elektronmikroskoopia vahendusel). Meid huvitas, mil määral geeli mikrostruktuur määrab ära selle mehaanilised omadused. Teema haakus merevetikates esinevate polüsahhariididega (uurisime polüsahhariidgeele).
Vetikate baasil oleme välja töötanud ka õlleselitajaid – täpsemini preparaate, mis õlle eelprodukti, virret, selitaks. Selgitasime välja, et need polüsahhariidid, mille uurimisega oleme pikka aega tegelnud, sobivad väga hästi ka õllevirde selitamiseks (st sadestavad sellest välja seal esineva hägu). Nii saab lõpptoode klaar.
Kas teie keskkonnauurijad annavad Tallinna linnale nõu?
TLÜ töötajate hulgas on mitmeid eksperte, kes annavad nõu linna arendamise küsimustes. Me püüame ka ise linnakeskkonnas toimuvaid protsesse paremini mõista. Näiteks oleme uurinud, kas kesklinna katustel kasvatatud köögiviljad võivad endasse koguda ohtlikus koguses raskmetalle. Samuti seda, kas südalinna katustel paiknevatest mesitarudest pärinev mesi erineb maapiirkondade meest.
Üllatav, kuid molekulaarteaduste laborid uurivad ka haridust ja kultuuri!
Meie teadlased uurivad ka aju puudutavaid mehhanisme, sh uuritakse sotsiaalsete võimete ja ajus toimuvate molekulaarsete mehhanismide seoseid. Nt on meie teadlased kaasa löönud uuringus, kus selgitati, mille poolest erineb uudishimulike ja vähem uudishimulike rottide aju keemia (teatud markermolekulide võtmes).
Mida peab eelnevalt õppima, et saada teie laboritesse uurijaks?
Meie molekulaarteaduste laboris on huvilistel tudengitel võimalik saada tugev laboripraktika kogemus juba bakalaureuseõppe ajal. Nii on tudengitel nt mõne molekulaarteaduslikku lähenemist nõudva lõputöö raames võimalik õppida kasutama ja ka iseseisvalt kasutada kõrgtasemelist teadusaparatuuri (kromatograafid, spektromeetrid jms). Bakalaureusetasemel on see seotud peamiselt integreeritud loodusteaduste ja bioloogia õppekavadega (bioloogia peaeriala saab kombineerida keemia, infotehnoloogia või inimeseõpetuse kõrvalerialaga). Mõnel juhul on meie laboritesse sattunud tegutsema ka keskkonnakorralduse õppekava tudengid.
Peamiselt tegutsevad meie laborites aga doktorandid ja magistriõppekava Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia üliõpilased. Nemad saavad meie laborites laiapõhjalise praktilise töö kogemuse nii läbitavate kursuste kui ka lõputööde raames. Meie laborites võib tegutsemas näha aga ka gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja eriala tulevasi õpetajaid.
I am really interested to join with your research team. I would greatly congratulations/wishes to Dr. Amal Dharmapriya
Thank you for sharing.