Eesti keele õpe välismaalastele ‒ täiesti eesti keeles!

Selle aasta algusest saavad kohanemisprogrammiga „Settle in Estonia“ liitunud uussisserändajad õppida eesti keelt täiesti ilma tõlketa.

Selleks on välja töötatud õpikud ja sõnavihikud, autoriteks kaks väga kogenud keeleõppe spetsialisti Leelo Kingisepp ja Marju Ilves. Marju töötab kohanemisprogrammis metoodikuna ja on rõõmuga nõus uut ilma tõlketa metoodikat ja õppematerjali Õpetajate Lehele tutvustama.

Räägi paari sõnaga kohanemisprogrammist.

Marju Ilves: Programm „Settle in Estonia“ aitab Eestisse saabunud välismaalasel Eesti eluga kohaneda ja siin sisse elada. Programmi koolitused annavad ülevaate Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest ning igapäevasest elukorraldusest. Keelekoolitus on sisserändajate koolitustest kõige mahukam ja populaarsem. Keelekursused algasid veebruaris ja praeguseks on eesti keele tasuta õppes osalenud üle 800 inimese. Programm kutsuti ellu 2015. aastal Euroopa Liidu ESF-i ja Eesti siseministeeriumi rahastuse toel.

Kuidas tekkis ilma vahenduskeeleta õpetamise mõte?

Soomes on sisserändajatele soome keelt nii õpetatud juba aastakümneid. Meile andsidki nõu Helsingi ülikooli keelekeskuse juhataja Leena Nissilä ja Pertti Pyhtilä, keson Helsingi täiskasvanute kooli õppejuht. Lisaks nõustas meid Tartu rahvaülikooli koolitusjuht Terje Kruusimaa, sest Tartus hakati eesti keelt niimoodi õpetama juba 2016. aastal.

Soomes rahastab tööhõiveamet meie kohanemisprogrammiga sarnast integratsioonikoolitust, kuid neil on eesmärk B1.1-keeletaseme saavutamine. Nende programm kestab kolm aastat ja õppemaht on viis akadeemilist tundi viiel päeval nädalas, lisaks kaks tundi kodused töid. Eesti kohanemisprogrammi eesmärk on A1- ja A2-tase ning meie koolitus kestab kolm kuud ja õppemaht on kolm akadeemilist tundi kahel päeval nädalas pluss koduseid töid üks tund. A2-taseme õpe kestab meil viis kuud.

Piltlikult öeldes on soome keele õppimine uussisserändajale põhitöö, meil eesti keele õppimine aga pigem huviharidus. Soomes pakutakse uussisserändajale individuaalset õpirada ja mentori tuge, Eestis sellist tugisüsteemi ei ole.

Kuidas te varem õpetasite?

Aastatel 2015–2020 kasutasime eesti keelt õpetades vahenduskeelena olenevalt grupi koosseisust inglise või vene keelt. Sisserändajad omandasid keele kiiresti ja meie tollase õppemeetodi kohta ilmus hiljuti Larissa Jõgi ja Katrin Karu artikkel väljaandes „Learner-Centred Education for Adult Migrants in Europe: A Critical Comparative Analysis“. Meie tööga käis tutvumas ka üks ungarlanna, kes kirjutas meie juures nähtust oma magistritöös.

2021. aastast alates me vahenduskeelt enam ei kasuta. Kui õpetaja kasutab ainult eesti keelt, arvestades muidugi õppijate tagasihoidliku eesti keele oskusega, harjuvad õppijad kiiremini keelekeskkonnaga ja vestlevad omavahel ka väljaspool klassiruumi eesti, mitte vene või inglise keeles. Pertti Pyhtilä on võrrelnud vahenduskeeleta keeleõpet tennisemänguga: endaga samal tasemel mängijaga mängida on huvitav ja arendav, endast palju parema mängijaga frustreeriv ning palju kehvemaga igav.

Vahenduskeelest loobumine eeldas uusi õppematerjale?

Kui varasemalt oli õppematerjalis kasutatud vähesel määral ka inglise või vene keelt, siis nüüd on kõik meie õppematerjalid läbivalt eestikeelsed. Varasemalt õppisid sisserändajad ainult A1-tasemel, sellest aastast lisandus A2, mille õppematerjal valmis vahetult enne kursuste algust.

Mõlemal keelekursusel kasutavad õppijad tööraamatut ja sõnavihikut. Tööraamatusse saab teha märkmeid ja kirjutada ülesannete vastuseid, seal on palju suhtlusülesandeid, mis panevad eesti keelt praktiliselt kasutama. Kursuse juurde tegime ka väikesedtoredad videoklipid, kus mängivad impronäitlejad Mirja Meriste ja Mihkel Kangur. Ka nende dialoogide tekst ja ülesanded videoklippide kohta on tööraamatus.

Sõnavihikus illustreerib iga sõna või fraasi foto. Aga sõnad on esitatud nn poomismängu põhimõttel – need tuleb õppijal endal kirjutada, ette on antud ainult mõned tähed. Iga teema all on sõnaloend. Hoolsal eesti keele õppijal on kursuse lõpuks ilus värviline piltsõnastik, kuhu ta saab soovi korral oma emakeeles tõlkevasteid kirjutada. Sõnavihiku idee saime soomlastelt, kes kasutavad sellist poomismängulaadset tegevust tunni alguses häälestuseks.

Kohanemisprogrammi keelekoolituses on igal keelerühmal oma Quizleti grupp ning õppija saab seal sõnu õppida sõnakaarte keerutades, kuulmise või pildi järgi kirjutades, teste tehes, kaaslastega mängides-võisteldes ja mitmel muul moel. Quizletis on sama sõnavara mis sõnavihikus, kuid lisaks pildile on seal ka audiofail. Iga rühma õpetaja saab Quizleti keskkonnas näha õppija tegevusi ja arengut. Quizleti kasutamine on nii õpetajale kui ka osalejale tasuta.

Lubame õppijal valida, kas ta soovib sõnu õppida sõnavihikus n-ö traditsioonilisel viisil paberit-pliiatsit kasutades, Quizletis kaasaegse tehnika abil või siis neid kaht viisi kombineerides.

Mida uussisserändajad eesti keeles loevad

Neile meeldib väga Lea Kreinini A2-tasemele mõeldud lihtsas eesti keeles kirjutatud raamat „Margus, kass ja õunamoos“. Raamatu keskne tegelane on väliseestlasest noormees Margus Mustikas, kes elab Eestis Kaarupi külas. Raamatus on neli põnevat lugu armsate illustratsioonidega, iga loo lõpus on küsimused-ülesanded teksti mõistmise kohta. Lisaks lugemiselamusele pakub raamatuke teadmisi Eesti looduse ja kultuuri kohta, sealt leiab nii õunamoosi retsepti kui ka pisikese virtuaalse tuuri Tallinna vanalinnas. Raamatust on valminud ka helifailid, nii et õppijad saavad teksti samal ajal nii kuulata kui lugeda. Meie õppijad on raamatukese hästi vastu võtnud ja ootavad järge

Kuidas on uus meetod vastu võetud?

Vahenduskeeleta õppele üleminek on läinud üllatavalt sujuvalt. Kuskil teise nädala lõpuks ei oodanud enam keegi tõlget. Tagasiside keelekursustele, kõigile õpetajatele ja õppematerjalidele on olnud väga hea. Õppijad hindavad seda, et kuulevad tunnis rohkem eesti keelt ja hakkavad kõigest kiiremini aru saama. Kuid me pingutasime ka, et kõik sujuks. Meie õpetajad said üksikasjaliku metoodilise juhendi, kus on täpselt kirjas, kuidas mingit ülesannet läbi viia, kui palju aega mingile teemale kulutada jms. Algusest peale pakkusime õpetajatele ka tehnilist tuge ja võimalust küsida-konsulteerida. Kevadel toimusid meie keeletunnid veebis ja siis aitasid õppijad üksteist tööülesannete mõistmisel, leidsid üheskoos vestlusaknas tõlkevasteid jne.

Loe ka https://opleht.ee/2021/10/torontost-parit-margus-mustikas-kohaneb-eestis