Erivajadusega laste tugisüsteemi reformist

1. okt. 2021 Liina Lokko sotsiaalministeeriumi erivajadusega laste poliitika juht - Kommenteeri artiklit
Tulevikus peaks lapse ja pere jaoks piisama ühest tegevuskavast, mis hõlmab kõiki vajalikke tugimeetmeid ning võimaldab hinnata sekkumiste mõju ja tulemuslikkust. Foto: Andre Taissin/Unsplash

Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi töörühm esitas 2021. aasta aprillis Vabariigi Valitsusele analüüsi ja ettepanekud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamiseks.

Muudatusi on süsteemis vaja, kuna abi saamine on lapse ja vanema jaoks keeruline ning aeganõudev, abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade, haldusalade ja asutuste vahel väga killustunud ning rollid abi pakkumisel segased, mistõttu võib mõni laps jääda abita. Lapsevanemad taotlevad oma lapsele abi mitmesugustest allikatest, kuid sageli puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest ja osutatud teenusest ning pakutud abi tulemuslikkust ei ole võimalik hinnata.

Korduvalt on välja toodud, et paljudes Eesti piirkondades on puudu vajalikest tugispetsialistidest ning samas on spetsialistide hindamisega seotud tegevused dubleerivad, mistõttu jääb vähem ressurssi teenuseid osutada. Teada on ka tõsiasi, et riigi ja omavalitsuse pakutavad teenused on killustatud, nende mahud pole alati piisavad ning puudu on ennetavatest ja kompleksprobleemidega lastele vajalikest teenustest. Paljud tugimeetmed on endiselt seotud puude raskusastmega, see aga vähendab ennetava ja kiire abi pakkumise võimalusi ning sageli muutub lapse ja pere olukord seetõttu üha keerulisemaks. 

Mida teha, et olukord paraneks ning vajalik tugi oleks lapsele ja perele kättesaadavam?

Nii mõnigi kord läheb abi otsijal, aga ka abi pakkujal meelest, et kohaliku omavalitsuse moodustavad lisaks sotsiaalosakondadele kõik selle hallatavad lasteaiad ja koolid ning enamik lapsi peab abi saama just selles keskkonnas, kus nad iga päev viibivad: koolis või lasteaias. Peame lähiaastatel keskenduma kohaliku omavalitsuse kui esmase kontaktpunkti ja juhtumikorraldaja rolli selgemale määratlemisele ning selleks on vaja luua toetav andmevahetus.

Praegu jõuavad lapsed sageli esmalt riigi teenustele – nii puuet taotlema kui ka rehabilitatsioonisüsteemi –, sest haridusasutuses kättesaadav abi ei ole piisav. Lastekaitse ja riigisüsteemi vaatevälja peaksid jõudma vaid need lapsed, kellel on vaja mitme valdkonna abi korraga ning kelle puhul haridusasutuses pakutav abi ei suuda katta peretöö või koolivälise tegevusega seotud nõustamist, teraapiat jms. Erivajadusega laste reformiga samal ajal on hakatud lastekaitsesüsteemi uuendama. Ikka selle nimel, et abi jõuaks vajajani professionaalselt ja võimalikult kiiresti.

Mida oleme jõudnud teha?

Pere vajadusi kirjeldavad näidislood.

Oleme lastevanemate ja valdkonna ekspertide abiga selgitanud välja tüüpilise kliendi ja arutlenud nii perede kui ka spetsialistidega soovitud tulevikulahenduste üle. Koostasime seitsmest erinevate vajadustega lapsest näidislood, mis kirjeldavad pere vajadusi kogu lapseea vältel. Töötubade tulemusel on valminud esmased ettepanekud lapsevanema koormuse ja korduvhindamiste vähendamiseks, andmete automaatseks edastamiseks ning seeläbi abi kiiremini kättesaamiseks. Abi kättesaadavus ei tohi sõltuda pere suutlikkusest.

Suur murekoht on lapse abivajadust kirjeldavate andmete liikumine sotsiaalsüsteemist haridusvaldkonda ja vastupidi. Siinkohal on kandev roll kohalikel omavalitsustel, kes korraldavad nii haridus- kui sotsiaalvaldkonna abimeetmeid ning kel on seega tervikpilt piirkonna võimalustest. Esimesed seadusemuudatused, mis tõhustavad riigi ja kohaliku tasandi andmevahetust, loovad omavalitsusele tervikliku ülevaate enda piirkonnas elavatest puudega lastest ja peredest. Selleks töötasime välja lahendused, mis võimaldavad sotsiaalkindlustusametil edastada kohaliku omavalitsuse töölauale kõigi puuet taotlevate laste andmed, et KOV oleks teadlik oma piirkonna abivajavatest lasteks ja saaks ennetavalt abi pakkuda. Muudatused on planeeritud jõustuma 2022. aastal.

Tulekul on hulk seadusemuudatusi.

Lisaks oleme koostöös kohalike omavalitsustega jõudnud kokkuleppele, et peredele kiirema toe pakkumisel on abi seadusemuudatusest, kus omavalitsustele antava riigi toetusraha kasutamise eeldus ei ole enam lapsel tuvastatud puue. Alates 2023. aastast võimaldame omavalitsusel kasutada senist raske ja sügava puudega lastele mõeldud toetust laiema sihtgrupi abistamiseks ehk suure hooldus- ja abivajadusega lastele toetavate ning pere hoolduskoormust vähendavate teenuste osutamiseks.

Suur mitut valdkonda hõlmav tööprotsess on ka haridus- ja teadusministeeriumis ettevalmistatav alushariduse seadus. Oleme kokku leppinud, et panustame kahe ministeeriumi koostöös erivajadusega lapsi puudutavatesse teemadesse erilise hoolega. Imiku ja väikelapse vajaduste märkamata jäämine võib oluliselt tõsta lisaabi vajadust hiljem ning seetõttu peame välja töötama meetmed, kuidas lisaks oskusele õigel ajal märgata oskaks õpetaja ka erivajadusega lastega toime tulla ning vajadusel saaks kiirelt nõu, kuidas rühmaruumis toimida. Teame, et mitmed omavalitsused on tugispetsialistide vähesuse tõttu koondanud inimesed ühe juhtimise alla, et spetsialist saaks teenindada mitut piirkonna kooli või lasteaeda. Mõnigi juht ja spetsialist on kirjeldanud, et alguses oli see lähenemisviis võõras, kuid tegelikult andis võimaluse lapsi paremini toetada ka neil haridusasutustel, kus tugispetsialisti varem ei ole olnud või kuhu on spetsialisti väikse koormuse tõttu keeruline leida. 

Vähem dubleerimist ja kattuvaid tegevusi.

Oleme selgitanud välja sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna tugispetsialistide töö sisu ja analüüsinud seda, võrrelnud õigusakte ning teame, kus spetsialistide tegevus kattub. Peame väga oluliseks, et tulevikus ei hindaks sama valdkonna spetsialist eelmise kolleegi tööd üle vaid põhjusel, et ta ei pääse varasemale infole ligi. Ka vanematega suhtlemisest on selgelt välja tulnud soov, et hindamist oleks vähem ja sisulist tööd rohkem.

Tugispetsialistide teenuse kõrval vaatame aktiivselt üle tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse sisu. Koos kohalike omavalitsuste töögrupiga oleme jõudnud järeldusele, et praegustes seadustes kirjeldatud tugiisikuteenus ei ole sageli see, mida lapsed parimaks toimetulekuks vajavad. Haridusasutuses läheb lastel vaja pigem abiõpetajat, kes suudaks ka õppetööd juhendada, ning koolivälisel ajal on perel vaja lapsehoidjat, kes suudab tagada lapse arendustegevuse.

Lapsehoiuteenus on alushariduse seaduse muudatuste käigus liikumas väikelaste puhul haridusvaldkonna haldusalasse, kuid suure hooldusvajadusega laste puhul soovime sisustada lapsehoidu selliselt, et vanem saaks võimaluse puhata suurest hoolduskoormusest või aeg-ajalt keskenduda pere teistele lastele, kes muidu erivajadusega õe või venna kõrvalt vähem tähelepanu saavad.

Teistes maades on vanemate hoolduskoormuse vähendamiseks kasutusel süsteem, kus erivajadusega lapse pere saab aeg-ajalt tuge hoiukodust, hoiuteenust pakkuvast asutusest või lapse juurde koju tulevalt hoidjalt. Tegime haridus- ja teadusministeeriumile suvel ettepaneku suurendada just suure hoolduskoormusega laste hoidjate koolituse täiendõppe võimalusi, et see hoiuteenus oleks tulevikus rohkematele peredele kättesaadav.

Kuhu liigume?

Lapse abivajaduse hindamise, riiklike teenuste vajaduse ja ka õppekorralduse soovituste saamise kiirendamiseks ootab valitsus reformilt, et praeguste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamist ja otsuseid puudutavad funktsioonid ühendataks. Töötame parimate lahendusettepanekute nimel ning viime ettepanekud valitsuskabinetti 2022. aasta kevadel. Paljud protsessid saab automaatsete andmeedastustega teha sujuvamaks ja kiiremaks, mõned vajavad ka edaspidi riigi sekkumist. Tuleviku IT-lahendused peavad aitama meil jõuda olukorrani, kus praeguse puudeotsuse, haridussoovituste, rehabilitatsiooniplaani ja omavalitsuse juhtumiplaani asemele tekib lapsele ja perele üks tegevuskava, mis hõlmab kõiki vajalikke tugimeetmeid ja võimaldab hinnata sekkumiste terviklikku mõju ning rakendamise tulemuslikkust.

Meil on minna veel väga pikk tee, et saaksime rahuliku südamega tagasi vaadata ja öelda, et muutused on jõudnud abivajajateni, aga töötame oma lubaduste realiseerimise nimel suure kire ja valdkondade ülese koostöötahtega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!