Hea koostöö, täpsus ja rahu tõid hõbemedali

15. okt. 2021 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Õpetaja Mairold Mänd rõhutas täpsust ja see püsis võistlejail meeles. Fotod: HTM

Euroopa riikide kutseõppijate selle aasta ühelt olulisemalt sündmuselt, septembri lõpul Austrias peetud võistluselt Euroskills 2021 tõid Eesti noored, Räpina aianduskooli vilistlased Kerly Väinsar ja Egert Aug koju hõbemedalid. Neid juhendasid valmistumisel oma kooli kutseõpetaja Mairold Mänd ja maastikuehituse ekspert Raili Laas.

Mairold Mänd (keskel) oma õpilastega.

Mairold Mänd (põpetab Räpina aianduskoolis müüride rajamist ning maastikuehituse projektide koostamist. 2015. aastal sama kooli maastikuehituse eriala lõpetanud Mänd saavutas koos õpingukaaslase Erik Rüütliga 2017. a Araabia Ühendemiraatides ülemaailmsetel kutseõppurite meistrivõistlustel WorldSkills Eesti jaoks esimest korda väärika võidu – noormehed tõid koju meeskondliku pronksmedali.

Tänu omaenda võistluskogemusele oli õpetajal nüüd oma õpilasi juhendades hea ülevaade sellest, mis võistlejaid ees ootab ning millised raskused võivad ette tulla. Ta tõi näiteks võistlemise aja ja selleks ette nähtud täpselt piiritletud pindala, millega tuli arvestada.

Oma kogemused juhendamisel abiks

„Oma kogemuse, õnnestumiste ja ka ebaõnnestumiste pealt oli hea õpilasi ette valmistada,“ tõdes Mänd. „Kuna võistlusel on algusest lõpuni pinge peal, tuleb hoida kogu aeg pea selge ning mitte unustada eriala nüansse. Kõike seda oli treeningutel hea läbi mängida ja meelde tuletada.“

Kerly Väinsar ja Egert Aug said treenida suurvõistluseks juba 2018. aasta sügisel, mil alustati kooli konkursiga. Nad olid harjutanud kõike, mida maastikuehituse eriala hõlmab, avaldas Mänd.

Kuna võistlust lükati mitu korda edasi, polnud hiljem valmistumiseks kokkusaamist enam kuigi lihtne korraldada, tunnistas Egert Aug. Treeninguteks Räpina aianduskoolis tuli leida kõigile sobiv aeg, sest elatakse Eesti eri kohtades. Egerti jutust selgus, et harjutamise joonist jõuti läbi katsetada enne võistlusi paar-kolm korda.

„Trennid toimusid täpselt samamoodi, nagu toimus võistlus: esimesel päeval tutvuti joonise ja materjaliga ning järgmised kolm päeva tehti kindla aja jooksul tööd,“ kirjeldas noormees ettevalmistusi. Üks soovitus, mille õpetaja Mänd oma õpilastele Grazi kaasa andis, kõlas: „Tehke tööd täpselt, kiiresti ja nautige!“

Tundmatud kivid

„Meil oli ülesanne saada 18 tunniga valmis 5,8 x 5,8 m2 ala, kus tuli ehitada müür, veesilm, sillutise alad, istutusalad, puidust pink ning istutada suur puu,“ kirjeldas võistlust Kerly Väinsar. „Ettevalmistuspäeval saime nimekirja töödest, mis pidid iga päeva lõpuks valmis saama. 

Egert Aug lisas, et ülesanne oli neile kohe alguses arusaadav, kuna harjutamise joonis oli sellega sarnane, ehkki materjalid olid teistsugused. „Kui saime Kerlyga joonise kätte ja nägime ehitusmaterjale, siis hakkasime katsetama ja proovima, mis asi kuidas läheb,“ kirjeldas ta võistluse algust. Kuna osa materjalidest oli meie võistlejatele uus, pidid nad kiiresti keerulise olukorraga harjuma. „Meil läks kõige paremini ikka koostöö,“ arvas Egert. „Arutasime koos ja toetasime teineteist. Meil oli tore ja olime rõõmsad. Melu ja publik ei häirinud meid üldse, kuna süvenesime töösse ja tahtsime anda endast parima.“ 

Kerly sõnul kasutati ettevalmistuspäev maksimaalselt ära ja koostati kindel plaan, sellepärast ei ilmnenud võistluste ajal suuri probleeme. „Koostöö Egertiga oli väga hea. Kõik sujus, suuri üllatusi ja takistusi ette ei tulnud. Olime hästi valmistunud,“ hindas Kerly võistlust tagantjärele. „Olime ka plaani mitu korda varem läbi teinud.“ Ainult materjalid, millega tuli töötada, erinesid Eesti omadest. „Üpris keeruline oli müüri laduda, kuna polnud varem selliste kividega kokku puutunud,“ tõdes Kerly

Õpetaja sõnul oli Grazis võistlusülesandes kivide osakaal päris suur. „Õnneks andsid pikk õpingute ja praktika aeg ning lisaks treeningud neile enesekindluse ja kogemusi, et hästi hakkama saada,“ sõnas õpetaja. Mänd nimetas võistlusel kõige keerulisemaks veesilma rajamist ning taimede paigutamist. „Rajada kosega veesilm kiiresti ja selliselt, et kuskilt lekkima ei hakkaks ning süsteem töötaks – see nõuab läbimõtlemist ja täpset tegutsemist,“ sõnas Mänd.

Hea koostöö

Keerukaks hindas ta ka tööd taimedega. „Kuna kompositsioonis on mitmeid variante, siis on alati mõtlemist, mis on antud olukorras ja aias parim,“ tõdes ta. Abu Dhabis ise võisteldes oli tal endal taimedega nuputamist, kuna need olid eestlaste jaoks võõrad. Taimedega said Kerly ja Egert õpetaja hinnangul hästi hakkama. „Nende tugevus oligi hea tiimitöö, täpsus ja võime jääda rahulikuks,“ sõnas Mänd. Täpsuse pealt tema sõnul enamasti kõige rohkem punkte kaotataksegi. Männi hinnangul on meie võitjad tublid maastikuehitajad, kes suutsid kasutada oma teadmisi ja kogemusi ning jääda rahulikuks.

Kerly sõnul oli õhkkond võistluste ajal pingeline, kuid meeldiv. „Jäime rahulikuks ja keskendusime oma tööle. Toetasime teineteist ja hoidsime tuju üleval, isegi kui mõni olukord oli ettearvamatu,“ rääkis Kerly, kes Räpina aianduskooli lõpetamise järel töötab maastikukujunduse ettevõttes, kus käis kooli ajal praktikal ning leidis kiiresti oma koha töötajana.

„Kui töö sai valmis, olin meeletult õnnelik. Pinge langes kohe. Ei suutnud uskuda, et saime valmis,“ sõnas Egert, kes kooli lõpetamise järel tegeleb iga päev oma eriala, maastikuehitusega.

Kutseõpetaja Mairold Mänd valis Räpinasse õppima asudes erialaks maastikuehituse, sest talle meeldib midagi oma kätega rajada. „Enamasti võtab üks projekt päris mitu nädalat või isegi kuud, see teebki eriala põnevaks,“ tutvustas Mänd oma elukutset.

Põnev eriala

Teda võlub, et saab planeerida kogu töö ette ning näha, kuidas see aja jooksul etapiti valmib. Ning ükski töö pole täpselt sama mis varasem. Seega ei muutu tegevus üksluiseks, vaid kogu aeg saab midagi uut luua. „Samuti on kasulik aasta jooksul palju värskes õhus viibida. Ei saa kurta, et see üks päev, kui päike paistis ja ilm oli ilus, olin tööl,“ kiitis Mänd oma ametit. Tema toimetab n-ö kahel rindel. Õpetab osaajaga Räpina aianduskoolis kutseõpetajana. Aianduse hooajal juhib ja töötab aga aktiivselt ka enda maastikuehituse ettevõttes, kus rajatakse kivisillutisi, müüre, terrasse, haljastust ning kõike muud, mis erialaga seotud on.

Maastikuehitaja eriala on Männi sõnul populaarne – õpilasi jagub ning tööturul on nõudlust oskajate järele. Oskuslikke spetsialiste võiks olla rohkemgi, arvas ta. Aianduskooli üks tugevusi on Männi hinnangul hea praktikabaas ning erialaõpetajad, kes ka ise aktiivselt maastikuehituses toimetavad. „Nende kogemused ja teadmised, seotuna teoreetilise ja praktilise õppega, annavad õpilastele hea vundamendi, millele oma tegevust rajada,“ arvas Mänd. Võimalus teha aasta ringi erialast tööd annab palju kogemusi ja enesekindlust õpilastele ning häid kogemusi saadakse ka välispraktikatelt.


Medaliteni viib järjepidev ettevalmistustöö

Raili Laas on rahvusvaheliste kutsevõistluste ekspert maastikuehituses. Alates aastast 2011, kui WorldSkills toimus Londonis, on ta enamikul võistlustest kuulunud oma võistlusala juhtgruppi.

Teie valmistasite Eesti võitlejaid ette. Mida neile õpetasite?

Minuga koos treenib võistlejaid Räpina aianduskooli õpetaja ja endine võistleja Mairold Mänd, kes jälgib erialaoskuste arengut ning saab jagada näpunäiteid võistleja vaatenurgast. Mina olen olnud kogu protsessis üha enam coach’i rollis (olen diplomeeritud lahenduskeskne coach), kes aitab hoida fookuses lahenduste leidmist ja teadlikkust tegutsemises. Suunan tähelepanu sellele, mis on võistlustel oluline, mida hinnatakse, mida jälgitakse, kuidas ja mis on strateegiliselt mõistlik jne.

Nägite Grazis ka konkurentide tegevust. Mida teiste medalistide, kulla ja pronksi omanikega meie võitjatega võrdluses välja toote?

Kulla võitnud ungarlased olid materjalidega tuttavamad – Austria ju nende kõrval – ning seetõttu kohanesid nad kiiremini. Ettevalmistuspäeval ehmatasid meie võistlejaid võõrad müüri- ja sillutisekivid, kuid väga hea kohanemisvõime ja teineteise toetamine aitas neid kõigega väga hästi hakkama saada. Pronksi võitnud vene võistlejatega võrreldes mõtlesid Kerly ja Egert otsused läbi, nad ei pidanud tööd ümber tegema, nende töötempo oli rahulik ja koostöö sujus.

Maastikuehitus on väga loov ala, kus on raske hinnata parimaid, aga ometi on kindlad kriteeriumid, mida võrreldakse. Mis need on?

Olenevalt võistlusülesandest oleme alati püüdnud, et hinnataks umbes 50% mõõdetavaid ja 50% hinnangulisi tulemusi. Mõõdetavad tulemused on näiteks eri kõrgused, objekti pikkus, laius, positsioon, ka see, kui loodis või kui õige kalde all objekt on.

Hinnanguliste aspektide puhul on kirjeldatud punktid nullist kolmeni. Selliselt hinnatakse näiteks taimede valikut nii kuju, suuruse, tekstuuri kui värvivaliku põhjal, samuti hinnatakse selliselt veesilma, terrassi, sillutise, kivimüüri üldmuljet. 

Mis on Eesti noorte maastikuehitajate ja Räpina kooli tugevus, et juba kahel korral on rahvusvahelistelt võistlustelt medalitega koju tuldud? 

Kindlasti see, et meie ettevalmistusmeeskonnas on endine võistleja ja WorldSkillsi pronksmedali omanik Mairold Mänd. Medaliomanike tugevuseks on see, et neil on töökogemus. Varasemalt saime seda rikastada ka rahvusvaheliste võistluste kogemustega, mis andis juurde enesekindlust.

Medaliteni viib ikka järjepidev süsteemne ettevalmistustöö, nii erialaoskuste teadlik parendamine kui ka coaching’u kaudu iseenda parem tundmaõppimine. Teeme tööd sellega, et fookuses oleks lahenduse leidmine – see on mõtteviisi muutus, mis vajab aega ja tahet.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!