Ikka rõõmsalt ja julgelt edasi, nüüd juba koos Joosepiga

Konkursile „Eestimaa õpib ja tänab“ esitati tänavu üle 1500 kandidaadi. 2. oktoobri õhtul astusid kõigi kategooriate võitjad Ugala teatris toimunud galal üle sinise vaiba ja jõudsid Eesti Televisiooni otseülekande vahendusel Eestimaa kodudesse.

„Seis ei ole kõige hullem, sest tundub: midagi veel meeles on. Mul keemias üks kulm ära põles ja kirjanduses domineeris kolm,“ tegi galale humoorika sissejuhatuse rokkansambli Leslie Da Bass solist Leslie Laasner.

Nagu kaheksal varasemalgi aastal, oli haridusaasta tähtsündmusel nii pidulikkust, huumorit kui ka hardaid hetki ja meelelahutust eri generatsioonidele. Oli ka kirjandustund − lauljad olid pannud muusikakeelde kooliprogrammistki tuttavad teosed: Orelipoiss „Väikese printsi“, Lenna „Kunksmoori“, Genka „Kalevipoja“, Hannaliisa Uusma ja Leslie Da Bass „Meistri ja Margarita“ ning Metsatöll „Mehe, kes teadis ussisõnu“.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul oleme hariduseusku rahvas. Kriis on joonistanud välja, kui oluline roll on ühiskonnas õpetajal. Õpetajad on olnud kogu ühiskonnale eeskujuks kui esiõppijad ja loovate lahenduste leidjad. „Õpetaja tass peab olema täis,“ sõnas Kersna. „Kurnatud õpetaja ei jaksa inspireerida. Meie kõigi roll on märgata õpetaja vajadusi ja soove ning hoida tema tass nii täis kui võimalik.“

Järgemööda astusidki lavale kümne kategooria laureaadid, kes kuulsid oma õpilastelt tänusõnu, võtsid vastu kaaluka Joosepi kuju ja veelgi kaalukama riikliku aastapreemia – 10 000 eurot. Elutööpreemia (65 000 eurot) said Helmer Jõgi, Tiia Mikson ja Taimi Tulva. Joosepi kuju anti üle ka aasta hariduse sõbrale Katre Zirelile ning haridusteo pälvinud Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolile.

Teeme laureaatidega lühitutvust.

Aasta lasteaiaõpetaja

Ailar Anton, Tartu lasteaed Hellik

Ailar Anton on kõik Helliku lapsed nakatanud liikumispisikuga. Liikumistegevused on päeva kõige oodatum osa, see on lõbus ja vaheldusrikas, olgu tegu jooksmise, pallimängu, ronimise, rattasõidu või suusatamisega. Tema vedamisel toimuvad ühisüritused: spordipäevad, rattamatkad, orienteerumismängud, kelgu- ja suusapäevad. Käeliselt osava mehena on ta ehitanud õuealale põnevad tunnetus- ja ronimisrajad, palliseina.

„Tahan kogu aeg tegutseda. Proovisin pärast ülikooli paljusid ameteid, olen isegi ametnik olnud ja palkmaju ehitanud, aga sain aru, et minu kutsumus on lasteaiatöö. Algul olin rühmaõpetaja ja nüüd kümnes aasta liikumisõpetaja. Juhendan ka puutööringi. Kui liikumisõpetus arendab üldmotoorikat, siis puutööd tehes arendame peenmotoorikat.“

Aasta klassiõpetaja

Kaia Rikson, Jakob Westholmi gümnaasium

Kaia Rikson loob koolis õhkkonna, kuhu lapsed on nõus rõõmuga tulema ja kus nad mõistavad, miks on vaja õppida. Ta lähtub õpilaste arenguvajadustest. Teeb sihipärast tööd laste silmaringi avardamiseks: koos võetakse ette õppekäike, ettevõtete, teatri- ja muuseumikülastusi, tehakse kaastööd kooli ajalehte, organiseeritakse stiilinädalat.

Lapsed teevad sageli loovtöid päevakajalistel teemadel. Eneseväljendusoskuse ja esinemisjulguse arendamiseks esitletakse neid klassikaaslastele, arutatakse üheskoos kuuldu üle.

„Püüan teha tunnis kõiki asju kõigile, et igaüks saaks ennast katsetada ja näha, mis talle sobib ja milles võiks ta veel arendada. Õpetajaks olen alati tahtnud saada. Olen olnud 23 aastat õpetaja Westholmi gümnaasiumis. Mul on kaks klassi, esimene ja viies.“

Aasta klassijuhataja

Liis Enson, Tallinna Pääsküla kool

Oma klassi suurim fänn. Klassijuhatajaks olemine paneb ta silmad särama ja tahtma igal hommikul tööle tulla. Üksteise hoidmine, sõbralikkus ja koostöö on nii Liis Ensoni kui kogu tema klassi moto. Sõbralik, abivalmis ja usaldusväärne. Ta on rohkem kui klassijuhataja –  suunaja, eeskuju, sõber ja tõeline tugisammas oma õpilastele. Hingelt õpetaja, kes teeb oma tööd südamega.

„Olen oma üheksanda klassi juhataja viiendast klassist peale. Olen neile õpetanud, et tuleb olla avatud, kõigisse hästi suhtuda, oma arvamust avaldada. Utsitan neid vastu vaidlema ja oma mõtteid avaldama. Olen palju panustanud sellesse, et nad pärast koolist lahkumist oleksid üksteise jaoks ikka olemas. Minu jaoks pole kunagi olnud esikohal hinded, vaid suhtlemine ja inimeseks olemine.“

Aasta põhikooli aineõpetaja

Ljudmila Zagorulko, Jõhvi vene põhikool

53-aastase tööstaažiga õpetaja, kes jätkuvalt vaimustub igast huvitavast ideest ja tahab alati võimalikult palju ära teha. Tema silmad säravad, ta on energiat täis ning nakatab sellega ka kolleege ja õpilasi. Paljude õpilaste lemmikõpetaja, tänu kellele on neil nüüd oma raamaturiiul, mis pidevalt täitub uute raamatutega. On suutnud anda õpilastele oskuse lugemist nautida. Aastakümneid on korraldanud koolis kirjandussalonge, mis on aidanud tekitada veelgi enam huvi kirjanduse ja kunsti vastu.

„Olen tänulik, et minu tööd on hinnatud mitte ainult oma koolis, oma linnas, vaid Eestis. Suurim tänu minu kodumaale. Minu koolist paremat maailmas pole. Tänan oma kolleege ja mõttekaaslasi, kes on mind alati toetanud ja mõistnud ja ka kaasa tundnud, kui vaja. Muidugi tänan oma kalleid ja suurepäraseid õpilasi.“

Aasta gümnaasiumiõpetaja

Urmas Tokko, Tartu Tamme gümnaasium

Hoidnud rohkem kui paarkümmend aastat ülal kooli loodus- ja meditsiinisuundi. Läheb koos õpilastega võssa, sohu ja haiglasse. Need kogemused aitavad paljudel õpilastel leida edasise tee. Nõudlik õpetaja, kooli tulemused bioloogiaolümpiaadidel on nimetamist väärt. Veel olulisem on aga töö, mida Urmas Tokko teeb nendega, kelle huvi on pigem mujal. Teeb kõik, et süstida õpilastesse armastust looduse vastu. Väga tähtis on tema panus ka üldinimlikesse väärtustesse. Julgeb proovida ja julgustab seda tegema. Kui lähebki viltu, siis ongi see õppimise koht. „Heida nalja ja mine edasi,“ ütleb ta.

„Väga liigutav on tähelepanu. See ütleb õpetajale, et vähemalt osale õpilastest oled sobinud. Noored tahavad loodusteadusi õppida. Ka need, kes pole valinud seda õppesuunda. Eesti tase on loodusteadustes kõrge tänu õpetajate tööle, riigi suhtumisele, meedia huvile.“

Aasta kutseõpetaja

Mikk Mänd, Tallinna ehituskool

Näide inimesest, kelle kutsumus – olla õpetaja – tõi mehe ettevõtlusest kooli, kus ta kujunes esimesest tööpäevast õppuritele ja kolleegidele eeskujuks. Tunneb eriala läbi ja lõhki, väga hea ja ladusa keelekasutusega, tähelepanelik ja osavõtlik. Ta teab, kuidas anda teadmisi ja oskusi edasi nii, et õpilane innustub ja tunneb, et tema pingutusi hinnatakse. Mikk Mänd on uuendusmeelne ning entusiastlik. Temas on see X-faktor, mis teeb mehest harukordse õpetaja.

„Füüsiliselt pole õpetajatöö nii kurnav kui oli ehitustöö. Aga kui tulin kutsekooli, tegin algul lõunauinakuid − vaimne pinge kurnas. Kuid sellega harjub. Tahan õpilastes tekitada huvi oma eriala vastu. Kui tekib huvi, õpivad nad pärast lõpetamist iseseisvalt juurde. Just siis algabki praktiliste erialade puhul õige õppimine. Annan kaasa oma oskused ja teadmised, nõkse ja nippe, mida raamatust ei õpi.“

Aasta huvialaõpetaja

Triinu Grossmann, MTÜ Nuti-Võlur

Võrumaal ja kogu Kagu-Eestis loodus- ja täppisteaduste huvihariduse edendaja, pakub noortele põnevat tegevust enda loodud teaduslaboris.

Triinu Grossmanni õppetegevused on unikaalsed, kandes tugevat regionaalset identiteeti ja ka väga head pedagoogilist ja teaduslikku vaadet. Tema loodud õppematerjalid ja -vahendid inspireerivad noori. Robootikalabor on keskpunkt, mis toetab kaasaegset õpikäsitust ja kutsub noored kokku.

„Huvihariduse kaudu leiab noor oma südameteema, see paneb tema hinge helisema. Huvihariduse kaudu leiab noor sõbrad, kellega tal on sarnased huvid, ja ka valdkonna, millesse täiskasvanuna panustama hakkab. Viin robootikaringe läbi Rõuge, Osula, Võru Järve, Hargla koolis. Lühemaid projekte on olnud mitme kooliga. Võru linnas on meil äge robootikaklass, kus teeme ka koolitusi õpetajaile. Oleme alustanud pererobootikaga.“

Aasta tugispetsialist

Helje Möller, Tallinna lasteaiad Kiikhobu ja Pallipõnn

Suure südamega spetsialist, kes leiab alati aega laste erivajadustega seotud mured ära kuulata, nõustada ning aidata. Ülesanded on mängulised, väga loov õppevahendite ja -materjalide kasutamisel. Kui laps huvitub mootorratastest, siis saab harjutused siduda mootorratastega ning vestlus toimubki sel teemal. Huvitub näitlemisest ja lavastamisest, juhendab Kiikhobu lasteaias personali näitetruppi.

„Mida varem last märkame, seda varem hakkab ta tuge saama. Ka täiskasvanutele on märkamine oluline. Olen tänulik, et minu kolleegid ja lapsevanemad on mind märganud. Logopeedi töö toimub kinniste uste taga. Logopeed ei saa meeskonnata, vanemate ja lapse sõpradeta teha mitte midagi.“

Aasta õppejõud

Kati Aus, Tallinna Ülikool

On hariduspsühholoogia teaduri ja õppejõuna inspireerinud paljusid üliõpilasi ja kolleege õppijakeskse suhtumise, humaansuse, soojuse ning positiivsusega. Hariduspsühholoogia valdkonna üks eestvedajatest Tallinna Ülikoolis. Kati Ausi põhimõte on seada esiplaanile õppija areng. Ta tunneb huvi õppijate arvamuse vastu, reflekteerib edenemist, kõik üliõpilased on talle võrdselt olulised. Õppejõuna on Kati Ausi põhimõte, et loengus peab alati nalja saama. Õpetajatöös vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tegevuste mõtestamist näitas ka telesaates „Maailma kõige targem rahvas“.

„Osa auhinnast ongi arvatavasti saate teene. Muidu ei teaks paljud inimesed, et hariduspsühholoogia üldse olemas on ja õpetajaharidust mõjutab. Olen kümme aastat olnud õppejõud. Minu jaoks on kõige olulisemad inimesed, kellega ma töötan ja ühte asja ajan.“ 

Aasta õppeasutuse juht

Luule Niinesalu, Peetri lasteaed-põhikool

On Peetri lasteaia-põhikooli tosina tegutsemisaasta jooksul loonud sellest silmapaistva haridusasutuse – see on oivaliselt õnnestunud tänu tema julgetele ideedele ja suurepärasele juhtimisele. Jagab meelsasti oma kogemusi ja teadmisi kolleegidega: on esinenud konverentsidel ja telesaadetes, koolitanud haridusgruppe kujundava hindamise ja nüüdisaegse õpikäsituse teemal. Pühendunud ja toetav mentor, kes on alati hea sõna, hüva nõu ja rahuliku meelega.

„See on tunnustus meile kõigile. Oleme koos andnud lasteaiale ja koolile näo ja loonud sisu.“

Aasta hariduse sõber

Katre Zirel, SA Põhja-Eesti regionaalhaigla

Et õdede puudus osutus pandeemia ajal suureks probleemiks, oli Katre Zireli ennetav töö sel suunal ülimalt tänuväärne. Juba viis aastat tagasi tekkis tal idee hakata mõtlema õdede järelkasvule oluliselt varem kui kõrgkoolis. PERH, Tallinna tervishoiu kõrgkool ja Arte gümnaasium sõlmisid koostöölepingu. Kõigi pingutuse tulemusel jätkab umbes 70% gümnaasiumi kahe esimese lennu lõpetajatest haridusteed meditsiinivaldkonnas.

„Haigla õed õpetavad gümnasiste, kes on valinud tervishoiu suuna. Oleme noori usaldanud ja viime haiglas läbi ka praktikat. Minu jaoks on kõige tähtsam, et aitame noortel teadlikult kujundada oma tulevikku. Teen selle nimel tööd, et kui noor tahab tulla tervishoidu, teab ta juba pärast gümnaasiumi, kuhu tuleb.“

Aasta haridustegu 

tervishoiukõrgkoolide asendamatu panus pandeemiakriisi leevendamisel
(Tartu tervishoiu kõrgkool, Tallinna tervishoiu kõrgkool)

Koroonakriisi esimestest päevadest alates tulid tervishoiukõrgkoolid vabatahtliku tegevuse ja praktika koordineerimise kaudu tervishoiusüsteemile appi. Õppurid abistasid rohkem kui sadat asutust, suundusid appi uskumatu innuga: analüüse võtma, terviseametit toetama, hooldekodudesse tööle jne. Samal ajal jätkati õppetööd.

Pakuti täienduskoolitusi ka arstitudengitele ja hoolekandeasutuste töötajatele.

Kunagi varem pole vajadus tervishoiutöötajate järele olnud nii kriitiline, mistõttu väärib tervishoiukõrgkoolide missioon – pakkuda olukorrale üliolulist leevendust – imetlust.

Elutööpreemiad

Helmer Jõgi, endine Jaan Poska gümnaasiumi direktor:

„Mis tunne on olla pärjatud? Spordivõistlustel ja luulekonkurssidel pole ma midagi võitnud, see on esimene tõsisem märkamine. Ikka uhke, kõrvust kergitatud tunne on, olen meelitatud. Ju olen valinud õige stiili ja viisi ning saanud kinnitust enda mõtetele. Mu töö ja elu vahele võib võrdusmärgi panna. Naljaga pooleks ütlen ka seda, et mul on isegi värvide osas eelistus, mis aitab elus midagi korda saata. Ma ei kanna kunagi punast lipsu, vaid ikka sinist. See on intelligentsuse, koostöö ja üksteisemõistmise värv.“

Taimi Tulva, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor:

„See autasu on tunnustus sotsiaaltööle ja alusharidusele, ood koolieelsele kasvatusele ja sotsiaaltöö tegijatele, ülemlaul mõttekaaslastele ja lähedastele. Õpetaja Laur ütles õpilastele neid teele saates reipad sõnad, mida ta oleks öelnud ka meile praegu: ikka rõõmsalt ja julgelt edasi. Kindlam on Joosepiga.“

Tiia Mikson, endine Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja:

„Inimese osa siin laias ilmas on end mitte ära magada – on öelnud Juhan Viiding. Tõesti, polnud aega magada, ära magada ammugi mitte. Kogu aeg olid uued väljakutsed, põnevad tegemised ja õnnelikud juhused.

Olen 49 aastat olnud juht ja õpetanud ka eesti keelt ja kirjandust. Päris paljud minu õpilased on läinud õpetajaks õppima ja palju on nende seas inimesi, kes on elus väga hästi hakkama saanud. Suvel jäin pensionile. Mõtlen, kas taastan kunagise roosiaia, mis minu koolitöö ajal ei saanud piisavalt hoolitsust. Pole veel kindlaid plaane teinud, vaatan, mis elu toob.“

KÜSIMUS JA VASTUS

Milline on teie pidupäevajärgne soov õpetajaile?

Liina Kersna, haridus- ja teadusminister:

Loodan, et õpetajad peavad vastu. Mul on pidev süütunne − kuigi saan aru, et see ei sõltu minust −, COVID-i kriis jätkub ja tekitab koolides palju segadust. Väga loodan, et õpetajad saavad järgida oma kutset, suhelda õpilastega silmast silma ja näha rõõmu uutest teadmistest. Loodan, et neil jätkub keerulises olukorras kannatlikkust.

26. jaanuaril, kui uus valitsus astus ametisse, oli nakatumisnäitaja 570 kandis 100 000 elaniku kohta. Meil oli 119 kooli- ja 50 lasteaiakollet. Praegu on nakatumisnäitaja oluliselt kõrgem, kuid koldeid koolides-lasteaedades on oluliselt vähem. See on tänu õpetajaile. Enamik õpetajaid on vaktsineeritud. Kui viimati statistikat vaatasin, siis oli 57 koolikollet ja 30-s neist kuni kaks täiskasvanut nakatunud. See näitab, et vaktsineerimine on kaasa aidanud sellele, et koolides viirus nii laialdaselt ei levi.