Kes õpib, see on õnnelik

15. okt. 2021 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Täiskasvanuhariduse tänuüritusele olid seekord kutsutud vaid laureaadid, kes istusid esireas, ja maakondade esindajad. Fotod: Andras, Arno Mikkor

8. oktoobril tunnustati Tallinnas Kultuurikatlas tänavusi silmapaistvaid õppijaid ja koolitajaid ning parima õpiteo korraldajaid. Selline tunnustamine leidis aset 24. korda.

Pea veerandsada aastat on täiskasvanute õppimisele oktoobrikuus erilist tähelepanu pööratud. Täiskasvanud õppijate nädala (TÕN) sündmused toimuvad üle Eesti igas maakonnas kohaliku koordinaatori eestvedamisel. 6. oktoobril alanud TÕN-i jooksul on tänavugi olnud igal pool õppimisvõimalusi tutvustavaid ettevõtmisi. Teist aastat viidi seekord läbi ka üle-eestilist õpitundi.  

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts rõhutas tunnustusüritusel, et õppimisvõimalused on Eestis kättesaadavad kõigile, kel pealehakkamist ja soov õppida, ning riigil on eriti oluline panustada elukestvasse õppimisse. „Meie hoiakud ja õpiharjumused mõjutavad ka meie laste õpihimu,“ sõnas kantsler, soovitades vanemail olla eeskujuks. Uuringute tulemustele toetudes lausus kantsler, et elukestvas õppes osalevad inimesed on õnnelikumad. Seejuures pole tähtis, kas nad tõstavad oma haridustaset, õpivad uut eriala või võtavad osa isiklikest huvidest lähtuvatest koolitustest. Tunnustus õppijaile on seejuures parim innustus.

Aasta 2021 koolitaja, haridusteaduse magister Riina Kütt on täiskasvanute koolitajana tegutsenud aastast 1999.

Aasta koolitaja tiitlile esitati tänavu 71 kandidaati. Nimetuse pälvis koolituskeskuse Tungal asutaja Riina Kütt Võrumaalt. Ta on haridusteaduse magister andragoogikas ning tegutsenud täiskasvanute koolitajana aastast 1999.

Tunnustuse üleandmisel klassikut tsiteerides ütles Kütt, et täiskasvanute koolitajal saab olla inimestega töötades laias laastus kolm sihti: kas aidata neid paremini hakkama saama olukorras, kus nad on, aidata neil leida uus, nende jaoks sobivam olukord või aidata muuta neil oma elu ja ühiskonda. „Mina koolitajana pidin pikki aastaid arenema, enne kui hakkasin aru saama, et minu koolitajamissioonil on laiem raam kui lihtsalt see, et inimene paremini midagi oskaks,“ tunnistas Kütt.

„Koolitaja töötab inimestega ja mõjutab seeläbi inimeste elu ning võimalik, et ka saatust,“ sõnas Kütt. Tema sõnul õpivad ka täiskasvanute koolitajad ise väga palju, sest iga olukord on uus. „Ma ei saagi olla koolitaja, ilma et ma õpiks,“ tunnistas ta. „Ja inimesi saab kõige paremini uuesti õppima juhul, kui koolitajad mõtestavad oma tegevust suures raamis, sest õpetamine on ühiskonna arendamise töö,“ arvas Riina Kütt.

Kuna tema eriala on inimese õppimine, on tema koolitusedki suunatud eelkõige õpioskuste omandamisele ning koolitajatele koolitamisoskuste saamisele. Kütt õpetab ka vabaühenduste juhte inimesekeskselt juhtima. Oma töös arvestab ta sellega, et täiskasvanud tulevad õppima teatud kogemustega, seetõttu on mõistlik õppetöö üles ehitada nende varasematele teadmistele. „Kui tegemist on valdkonnaga, mis on inimesele just nagu uus, näiteks pole ta varem koolitanud, aga tahab saada täiskasvanute koolitajaks, siis loome selle kogemuse võimaluse sealsamas õppes,“ rääkis Kütt.

Riina Kütt on seda meelt, et õppimisel tuleb ka nalja teha. Nali ei sünni aga niisama, vaid sedagi tuleb planeerida, teha mõni õppija jaoks ootamatu käik. „Me suudame üsna paljut meie ümber toimuvast ette ennustada oma kogemuste baasilt, aga õppimine ei hakka toimuma, kui oleme väga kogemuste kütkes,“ tõi Kütt näite. Vaja on saavutada hämming, see teravdab tähelepanu, teeb inimese vastuvõtlikumaks ja tänu sellele inimene ka õpib paremini.

Riina Kütt on naiskodukaitse tegevliige alates aastast 1993 ja mitteformaalne mentor, kes aitab juhtidel arengu- ning juhtimisküsimusi oma kogemuste ja oskuste abil lahti mõtestada. Samuti on ta ka Võru- ja Põlvamaa koolitajate klubi eestvedaja, väga värske külaliikumise Kodukant koolituskeskuse nõukogu liige ning Eesti andragoogide liidu asutajaliige ja juhatuse esimees.

Aasta koolitaja nominentide seas said sel aastal eripreemia kaks laureaati: Veiko Hani Tartumaalt ja Daniel Kotsjuba Tallinnast. 

Veiko Hani on pühendunud inimeste koolitamisele tehnoloogia vallas. Teda ennast arendab aga kõige rohkem õppijate tagasiside koolituse kohta. „Õppimine ja enesearendamine hoiab vaimu virge, võimaldab elada vabamat ja mitmekülgsemat elu,“ sõnas Veiko Hani. Tema käe all on õppinud õpetajad, kes viimasel paaril aastal on pidanud distantsilt õppetööd korraldades väga palju pingutama, pühenduma ja kohanema. Veiko nimetas digipädevusi, mida ta koos kolleegidega oma õppijates arendas, päästerõngaks, mille abil õppetöö sai distantsilt jätkuda. „Õpetajad õppisid ise ja olid sellega eeskujuks oma õpilastele ning nende vanematele. Õpetajate tulemuslik tegutsemine väärib aasta õpiteo tiitlit,“ arvas koolitaja.

Aasta koolitaja eripreemia pälvinud Veiko Hani.

Digiabi õpetajatele

Oma koolitusettevõtte Eduring juhtivkoolitajana on Veiko Hani tegelenud ka koolide IT-juhtimise ja haridustehnoloogilise nõustamise ning õppematerjalide digiteerimisega. Viimased aastad on Veiko sõnul olnud talle üsna keerulised, sest veebi kaudu arvutiteadmisi edastades jäi inimlik kontakt väheseks. Kui inimesed jäid isolatsiooni, viis HARNO läbi DigiKiirendi (https://www.harno.ee/digikiirendi) arenguprogrammi. Veiko aitas selles osaledes Mikitamäe koolil ja Värska gümnaasiumil distantsõpet käima lükata. Vaid avakohtumine toimus vahetus kontaktis, edaspidiseks koolitamiseks ja nõustamiseks lülituti ümber digitaalsetele vahenditele. Nõustati individuaalselt ja minigrupis, et tehnoloogiavahendid saaksid igaühele omaseks ja õpetajad tunneksid ennast tehnoloogias julgelt. Koole, keda 2020. a kevadel programmi käigus nõustati, oli kokku 16. 2020. aasta lõpuks oli DigiKiirendi arenguprogrammi läbinud 66 kooli. Lisaks pakuti kooli juhtkonnale digivõimaluste arengu programmi.

Kuigi õpetajatest õppijaid oli mitmes vanuses, ütles Veiko Hani, et vanus pole oluline, tähtis on tahe. „Tänapäeval vanusepiiranguid ei ole. Saab võtta nõustajate ja koolitajatega ühendust, me saame välja selgitada õpijärje ja hakata sealt edasi liikuma,“ rääkis koolitaja. Koolitamisel peab ta oluliseks vahetut kontakti, kuid arvab ka, et e-õpe on mugav ja võimaldab kaasata inimesi, kes ei saa kohale tulla. „Ma olen õppimise usku, ükskõik millisel viisil on seda võimalik teha: kas iseseisvalt, lugedes raamatuid, harjutades, kogedes või veebikursustel osaledes,“ lausus Veiko Hani.

Aasta koolitaja eripreemia saanud Daniel Kotsjuba.

Koostööd edendav innovatsioonitiim

Eripreemia laureaat Daniel Kotsjuba on viimased kümme aastat arendanud inimkeskset kõiki kaasavat disaini. Koolitamine on tema sõnul pidev õppimine, sest õpetamise käigus saab ta ka ise uusi teadmisi.

Graafiline disainer Kotsjuba tegutseb Tallinnas. Peamiselt vabakutselisena on ta keskendunud kõiki ühiskonnagruppe arvestavale disainile, osalenud Tallinna ühistranspordi arendamise projektis ning kujundanud ja aidanud koostada kõiki kaasava elukeskkonna juhendmaterjali.

 Külalisõppejõuna peab ta loenguid kunstiakadeemias ja TalTechis. Kunstitudengitega käsitleb ta kaasava disaini teemat ja seda, kuidas arvestada loovlahendustes inimeste vajadusi, mis muutuvad elukaare jooksul. TalTechis peab ta koos kahe kolleegiga loenguid avaliku halduse tudengitele teenuse disaini protsessi tutvustaval kursusel. Kuid põhiliselt tegutseb mees avalikus sektoris innovatsiooniprogrammi käitamisel, mida teeb koos nelja kolleegiga avaliku sektori innovatsioonitiimis.

2018. aastal alustanud innovatsioonitiim tegutseb riigikantselei juures ja selle töösse panustavad kõik 11 ministeeriumi. „Meie viieliikmelise tiimi ülesanne on edendada asutuste koostööd,“ rääkis Kotsjuba. Ta selgitas, et paljud probleemid ei ole ühe ministeeriumi kesksed ning see tiim toob kõik osapooled ühise laua taha.

Viisiku teine ülesanne on kujundada avalikud teenused kasutajakeskseks. Seda tehakse teenuste disaini kaudu. „Kuna oleme osa avalikust sektorist, siis kutsume ametnikke esitama oma laual olevaid projekte, mille kallal on vaja teha koostööd ja muuta need kasutajale paremini mõistetavaks,“ selgitas Kotsjuba. 6–12-kuulises programmis püütakse kõigepealt mõista probleemi kasutajast lähtuvalt ja välja töötada lahendused.

Veidi üle kolme aasta kestnud tegevuse tulemustest rääkides nimetas disainer kõige tuntumaks rahunemispeatusi – lahendust, kus politsei otsis uusi võimalusi, kuidas mõjutada liikluskäitumist. „Oleme aidanud kujundada patsiendikesksemat raviteekonda, prügimärgiseid, mis oleksid üle riigi ühesugused,“ tõi Kotsjuba veel näiteid. Innotiimi i-klubil on Facebooki-leht ja võrgustik, kus tutvustatakse oma tegemisi, uusi töömeetodeid; kuhu kutsutakse külalisi esinema ning kus tehakse kokkuvõtteid projektidest.

Aasta õppija 2021 Tenno Lauri, sama tiitli eripreemia pälvinud Maarja Võrk, rahva lemmik Aira Jõõts ja aasta õppija eripreemiaga tunnustatud Andres Härm. 

Aasta õppija 2021

Aasta õppija tiitlile esitati tänavu 135 kandidaati igast maakonnast ja Tallinnast. Nimetuse pälvis Tenno Lauri Hiiumaalt, kes pärast politseitööd otsustas teha karjääripöörde ning asus õppima hooldustöötajaks. „Arvestades meie ühiskonna vananemist ja meditsiinivaldkonna tööjõuvajadust, on tema erialavalik ja uues ametis jätkamine kogukonnale suur kingitus,“ sõnas tunnustusüritust läbi viinud Tanel Padar tiitlisaajat välja kuulutades.

Lauri rääkis, et politseist pensionile jäädes ja töötades meditsiinilise transpordi autojuhina, sai ta hooldustööst üldjoontes teadlikuks. End erialaga kurssi viies ja nüüdseks kadunud ämma aidates küpses otsus minna Haapsalu kutsehariduskeskusesse hooldustööd õppima. Värske lõpetanuna – diplom anti kätte septembris – nimetas ta Haapsalu kutsehariduskeskust suurepäraseks kooliks.

„Kutseharidus andis igakülgsed teadmised hooldustööst,“ rääkis Lauri. Aastane tsükliõpe mahutas tema sõnul kõike vajalikku selles ametis, alates seadustest kuni ergonoomika- ja meditsiiniteadmisteni. Kolmepäevane tsükliõpe toimus kahel korral kuus, mehele oli tempo sobiv, kuni saabus koroonaaeg.

„See ei olnud tore,“ tunnistas Lauri, „hooldustööd on arvutiekraani kaudu keeruline õppida. Sellel erialal on praktilisi oskusi, mida arvutiekraanilt õppida ei saa.“ Seetõttu veniski koolitöö, kuni viiruse taandumise järel muutus intensiivsemaks ja lõppes septembris eksamiga.

Töötades jätkuvalt kiirabiauto juhina, on Lauril nüüd hooldustöö teadmised ja oskused, mida rakendab hooldekodus. Erialavahetuse ja taas õppima asumise suurimaks väärtuseks on tema sõnul pidev eneseareng.

Aasta õppija 2021 eripreemia saanud Maarja Võrk Raplamaalt asus 26 aasta pikkuse pausi järel õppima Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltööd ja rehabilitatsioonikorraldust. 2. kursusel Rootsis praktikal olles sai ta innustust luua Eestiski uut moodi rehabilitatsioonikeskus. Veel enne, kui kõrgkool sai läbi, moodustasid nad abikaasaga MTÜ Töömaja ja alustasid sõltuvushäiretega inimeste rehabilitatsiooni. Õppimise tulemusena loodud rehabilitatsioonitalu tegevusse on ühekorraga kaasatud kümme meest, kes elavad ja töötavad aasta koos. Maarja Võrk aga õpib töömaja teenusejuhi ameti kõrvalt Tartu Ülikoolis kogukondade arendamist ja sotsiaalset heaolu.

Aasta õppija eripreemiaga tunnustatud viljandlane Andres Härm lõpetas suvel Tartu täiskasvanute gümnaasiumi e-õppe. Tartu kooli eelistas ta Viljandi omale seetõttu, et seal oli ka 0- ehk meeldetuletuskursus. Õppima asudes oli mehel kohe plaan edasigi õppida. „Et enda väärtust ühiskonna ja tööandja silmis tõsta,“ põhjendas otsust Härm, kes töötab puidutootmisettevõttes ning õpib nüüd Tallinna Tehnikakõrgkooli Virumaa kolledžis infosüsteemide haldust.

Rahva lemmikuks kuulutati Aira Jõõts, kes kolme aasta eest loobus lasteaiaõpetaja ametist. Ta asus tööle raamatukogusse ning läks Tartu Ülikooli infokorraldust õppima.

Aasta õpitegu on Mulgimaad tutvustav Mulgimaa peremäng. Selle eesmärk on teha inimestele tuttavamaks Mulgimaa, seal elavad ja toimetavad inimesed, huvitavad, tuntud ja tundmatud ajaloolised kohad ning eluolu nii minevikus kui tänapäeval.

Tunnustusürituse korraldasid, nagu tavaks, täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras ja HTM Euroopa sotsiaalfondi toel.


Aasta koolitaja 2021 nimetuse kandidaadid

  • Daniel Kotsjuba Tallinnast
  • Ilona Säälik Harjumaalt
  • Meelis Rebane Lääne-Virumaalt
  • Ingrid Kuligina Ida-Virumaalt
  • Airi Aavik Läänemaalt
  • Jana Nigu Hiiumaalt
  • Liis Läll Raplamaalt
  • Sirli Kriisa Järvamaalt
  • Mari-Liis Sink Saaremaalt
  • Pille Lend Pärnumaalt
  • Lea Kask Viljandimaalt
  • Kadri Koha Jõgevamaalt
  • Veiko Hani Tartumaalt
  • Ahto Kaasik Valgamaalt
  • Riina Kütt Võrumaalt
  • Tiina Länkur Põlvamaalt

Aasta õppija 2021 nimetuse kandidaadid

  • Aira Jõõts Harjumaalt
  • Tenno Lauri Hiiumaalt
  • Kaire Keero Ida-Virumaalt
  • Külli Rand Jõgevamaalt
  • Ülle Leesmaa Järvamaalt
  • Kristel Tereping Läänemaalt
  • Signe Puusepp Lääne-Virumaalt
  • Piret Rammo Põlvamaalt
  • Kaire Parts Pärnumaalt
  • Maarja Võrk Raplamaalt
  • Triin Arva Saaremaalt
  • Anu Lipp Tallinnast
  • Kristiina Värnik Tartumaalt
  • Anneli Uffert Valgamaalt
  • Andres Härm Viljandimaalt
  • Olga Aništšenko Võrumaalt

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!