Kohtume raamatukogus!

20.–30. oktoobrini toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad, mis kutsuvad kõiki astuma sisse lähimasse raamatukokku. Kui viimane raamatukogukülastus on jäänud aastate taha, võib üleskutse järgijaid ees oodata üllatus: raamatukogude sisu ja roll on tänapäeval oluliselt laienenud ja mitmekesistunud, sealhulgas lastele, noortele ja õpetajatele mõeldes.

Õpetajatel tasub uurida kohaliku raamatukogu tegemisi ja julgelt raamatukoguhoidjale ka oma ideedest rääkida. Lasteaiarühmadele ja klassidele pakuvad rahvaraamatukogud ekskursioone, raamatukogutunde, lugemisprogramme jpm põnevaid tegevusi. Näiteks on üle Eesti võimalik osa võtta lugemisprogrammist „Lugemisisu“, milles korraldatakse ka mängulisi ja arendavaid teematunde.

Raamatukogude ja haridusasutuste koostöö eesmärk võiks olla see, et igal lapsel on hiljemalt esimese klassi lõpuks tee lähimasse raamatukokku selge. Laps, kes õpib varakult raamatukogu külastama, omandab sellega harjumuse, mis toetab nii tema arengut kui ka üldist toimetulekut ja heaolu terve tema elukaare jooksul.

Mõnus ja turvaline keskkond

Lapsed ja noored on raamatukogusse väga oodatud ka pärast koolipäeva lõppu. Toimuvad lugemisharjumusi kujundavad üritused ja programmid, paljudes raamatukogudes käivad koos väga erisuguse sisuga tasuta huvi- ja loovringid (kunst, loovkirjutamine, robootika jpm) ning kirjandus- jm klubid. Koroonaviirusest tingitud rangemate piirangute perioodidel kohtutakse veebis.

Paljude laste ja noorte jaoks on raamatukogu lihtsalt mõnus ja turvaline keskkond, kus pärast kooli või nädalavahetustel ja koolivaheaegadel aega veeta. Raamatukoguhoidjad abistavad neid vajadusel koolitööde tegemisel ning vaba aja sisustamisel. Viibimine raamatute keskel suurendab juba iseenesest võimalust, et laps või noor avastab enda jaoks lugemise. Raamatukoguhoidjad püüavad hoolitseda ka selle eest, et kõik läheksid raamatukogust koju meeldiva ja hariva lugemisvaraga.

Raamatukogud panustavad palju sellesse, et juba lapse või noorena kujuneks külastajates arusaam: raamatukoguhoidjalt võib alati abi küsida. Raamatukogud on viimastel aastatel järjest enam kinnistanud oma rolli elukestva õppe toetajana. Kogenud infotöötajad aitavad leida usaldusväärset informatsiooni ja õpetavad seda ise otsima.

Samuti saab raamatukogudest järjest enam abi näiteks digiteemadel. Digioskuste omandamise ja pideva uuendamise vajadus jääb meid tulevikus ilmselt paratamatult saatma. Raamatukogudel on võimalik pakkuda selles vallas paindlikku, iga inimese vajadustele vastavat tasuta õpet sõltumata külastaja vanusest.

Raamatukogudel on oluline roll ka säästva ja keskkonnateadliku mõtteviisi arengus. Kõiki asju, sh raamatuid, ei ole ju tõesti vaja koju osta – palju ressursi- ja keskkonnasäästlikum on neid jagada. Sellest mõtteviisist lähtuvad ka raamatukogudes paiknevad esemekogud ja tegevustoad, mis mujal maailmas on väga levinud ja mida võib nüüdseks leida ka juba Eesti suurematest raamatukogudest.

Laenata saab näiteks spordivahendeid, muusikainstrumente ja tööriistu, raamatukogus kohapeal kasutada 3D-printereid, laserlõikepinke, õmblusmasinaid jpm. Esemekogude ja tegevustubade kasutamine on paljude perede jaoks ka lihtsalt säästunipp, mis aitab neil majanduslikult toime tulla.

Õppe- ja teadustöö toetajad

Laste ja noorte õppe- ja teadustööd toetavad raamatukogud üle Eesti. Õpetajad võivad igaühest neist leida oma tööks vajalikku nõu, abi ja vahendeid.

Lähim koht, kuhu tasub pöörduda, on kooliraamatukogu. Kooliraamatukogud on õpetajatele head partnerid ja aitavad õppetööd mitmekesistada. Tehtud ja tegemisel on palju põnevaid ettevõtmisi, mis aitavad lapsi ja noori rohkem lugemise juurde tuua: raamatukogutunnid, kirjanikega kohtumised, loengud, näitused, lugemisväljakutsed jpm.

Tore traditsioon, mis on levinud juba paljudes koolides, on ettelugemine, kus vanemad õpilased loevad noorematele ette. Eeskuju tasub võtta projektidest, kus ainekava läbimine lõimitakse kirjandusega (nt Järveotsa gümnaasiumis rännati aineõpetajate ja raamatukogu koostöös 18. sajandisse). Mitmel pool on hoogu sisse saamas koostöö tugispetsialistidega ja biblioteraapia kasutamine nii raamatukogu- kui ainetundides.

Rahvaraamatukogud üle Eesti korraldavad kirjandust tutvustavaid raamatukogutunde, sh nii õpilastele kui ka õpetajatele mõeldud ülevaateid uuemast kirjandusest. Lugemisvara lihtsamaks ja kiiremaks leidmiseks õpetatakse kasutama e-katalooge ning e-raamatukogusid.

Uurimistööde koostamise ja infokirjaoskuse koolitustel saavad õpilased kasulikke nõuandeid õppeülesannete edukaks täitmiseks (nt loovtööde koostamiseks). Lisaks on valikus rahvakultuuri, muusikat, filme ja teatrit tutvustavaid, loodusteemalisi jm raamatukogutunde, mille kohta saab lisainfot küsida lähimast raamatukogust.

Raamatukogude veebilehtedelt ja muudest virtuaalkanalitest võib leida materjale, mida õpetajad saavad tundide elavdamiseks kasutada. Näiteks on Tallinna Keskraamatukogu Youtube’i kanalis valik subtiitritega videoraamatukogutunde, salvestatud kohtumisi kirjanikega jpm. Rohkelt lugemissoovitusi, mida saab klasside järgi sorteerida, leiab aga ka raamatukogu lugemisblogist „Loe mind“.

Teadusraamatukogudki näevad üha enam enda rolli haridusasutuste usaldusväärse partnerina. Nende soov on toetada nii õpetajaid kui õpilasi infootsingul ning lihvida oskuseid, mis aitaksid inimestel aina suurenevas infokülluses orienteeruda, kriitiliselt info ajakohasust ja väärtust hinnata.

Mitmel pool on võimalik registreeruda personaalsele infonõustamisele. Konsultatsiooni vorm sobib eriti hästi uurimistööd kirjutavatele gümnaasiumiõpilastele. Juhendatakse nii andmebaasidest info otsimisel kui ka raamatukogu kogudes oleva kirjanduse leidmisel. Mitmete teadusraamatukogude veebilehtedelt leiab kasulikku materjali. Näiteks  TalTechi raamatukogu veebilehel on kõigile vabalt kättesaadav ja ilma kõrvalise abita läbitav veebikursus „Infooskuste ABC“, mis annab põhiteadmised, kuidas vajalikku kirjandust leida ja sellele viidata. Samuti on seal viitehaldussüsteemi Zotero juhend ning vajadusel pakutakse ka selle programmi kasutamise koolitust.

Raamatukogupäevade sündmusi

Lisaks üleriigiliste raamatukogupäevade põhisõnumile, mis kutsub raamatukogusid avastama, on raamatukogupäevadel igal aastal oma teema. Sel aastal tähistame 200 aasta möödumist esimese eestikeelse ja eestlase toimetatud laiema levikuga ajalehe Marahva Näddala-Leht ilmumisest.

Ajakirjanduse ajaloo märgilise sündmuse auks on raamatukogupäevad pühendatud ajakirjandusele ning raamatukogudest leiab tavapärasest rohkem selle teemaga seotud tegevusi: kohtumisi ajakirjanike ja meediaspetsialistidega, meedialoome ja -pädevuste koolitusi, arutelusid ajakirjandus- ja sõnavabaduse üle, näitusi ajakirjanduse ajaloost jne. Huvilistel tasub uurida lähimast raamatukogust, kas ja millised sündmused seal raamatukogupäevade raames kavas on.