Koolijuhtide haridusplatvorm kutsub ennast arendama

Viis koolidirektorit, kes osalesid üheskoos alustavate koolijuhtide IV arenguprogrammis, on leidnud enda jaoks põneva arengutee, mida nad soovivad jagada kõigi kolleegidega. Sel eesmärgil on nad loonud MTÜ Sõber Koolijuht, mille tegevusest võivad osa saada kõik huvilised üle Eesti.

Uulu põhikooli direktor Egle Rumberg, Urvaste kooli ja Valga Jaanikese kooli direktor Jaanika Käst, Kärla põhikooli direktor Sirje Ellermaa, endine Vahenurme lasteaia-algkooli direktor ja praegune Pärnu-Jaagupi lasteaia Pesamuna õppejuht Külli Lumi ning Ivo Lille, nüüdseks endine G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor, olid õpingukaaslased alustavate koolijuhtide neljandas programmis, kus neid liitis lisaks õppetööle veel midagi, mida võib nimetada keemiaks.

„Kui olime aasta koos õppinud ja arenguprogramm hakkas lõppema, siis küsisime, kust me saame toetust edasi koos tegutsemiseks,“ jutustab Egle Rumberg. Selgus, et jätkuprogrammi pole, kuid on võimalik kirjutada Innovele taotlus haridusühenduste koostööprojektile. „Saime aru, et see on meie võimalus, ja lõime oma MTÜ Sõber Koolijuht.“

Edasine koostöö sündiski loodud projekti raames koos MTÜ Alustavat Õpetajat Toetava Kooliga. „Me tundsime, et oleme hästi suurt tuge saanud alustavate juhtidena, ja tahtsime ennast arendada, et paremini toetada alustavaid õpetajaid,“ põhjendab Rumberg, miks just see MTÜ partneriks võeti. Kahe ühingu koostöös valmis pooleaastane jätkuprogramm, kus osales kümme õpingukaaslast alustavate koolijuhtide arenguprogrammist, kellest moodustus tugev võrgustik. Selle pooleaastase programmi kestel arendasid direktorid iseennast ja lõid endale mudelid, mille põhjal oma koolis toetada alustavaid inimesi, olgu selleks õpetaja, kasvataja vm töötaja.

Küsimus: kuidas edasi?

Enesearenguga tegelnud juhid olid edenenud kiiresti, kuid siis tuli paus ja aeg otsustada, kuidas jätkata. Aru pidades küpses selle aasta algul plaan avada oma haridusplatvorm MÕTE, mille kaudu haridusteemasid käsitleda. Arutleti, pakuti ideid, mõeldi teemadele, mida kuulajaile esitada. 

„Mõtlesime, et kui valime arutelu teemaks haridusteaduslikke teoseid, siis ise õpime selle kaudu süvitsi,“ tunnistab Rumberg. „Pealegi, kui paljud koolijuhid jõuavad tänapäeval erialast kirjandust lugeda, sellesse süveneda?“ küsib ta ja lisab, et üks asi on üksinda raamat läbi lugeda ja hoopis teine tera, kui viis inimest on sama teost lugenud ja selle üle arutlevad. Siis on sel lugemisel suurem väärtus ja tekib uus arusaamine – teema selgineb ja süveneb. Urvaste kooli ja Valga Jaanikese kooli direktor Jaanika Käst toob näite, et esimest korda koolijuhi kolmest võtmetegurist lugedes tundus tekst keeruline, omavaheline läbirääkimine aitas selle sisu avada.  

Võimalik kuulata ja lugeda

Podcastil on oma kodulehekülg, FB-leht ja Instagrami konto, kuhu postitatakse info uuest valminud saatest. Arutelusid saab kuulata ka Spotify rakendusest, kust tuligi esimene kuulaja tagasiside. See pani tegijaid kiiresti asja arendama, sest esimese kommentaari autor kirjutas, et teemad on väga köitvad, aga tahaks vestluste tekste hoopis lugeda, mitte kuulata. Selle kirja peale hakati transkribeerimise võimalusi otsima ja leitigi lahendus, mille tulemusena arutelud salvestatakse. Välja arvatud esimene sissejuhatav saade, saab kõiki teisi lugeda kodulehelt aadressil mote.edu.ee.      

Praegu leiab selle kodulehe külastaja lisaks sissejuhatusele kolm jutuajamist teemal „Õppimist eestvedav õppimine“. „Me leppisime kokku, et isegi kui me nii alustame, ei tähenda, et me ainult sel viisil jätkame. Oleme paindlikud,“ ütleb Rumberg. Jaanika Käst lisab, et tegijad ootavad huviga tagasisidet ning peavad seda tähtsaks ja arvestavad oma plaane tehes ka kuulajatega. 

Neli peamist lähtekohta

Jututeemade neli peamist lähtepunkti on motivatsioon, õppimine, tagasiside ja eestvedamine. Igaühel viisikust on oma valdkond, mis teda enim köidab. Egle Rumberg ja Jaanika Käst ütlevad, et neil lähevad silmad särama personalijuhtimise teema juures. „Samas me adume, et kogu õpetamise ja õppimise protsess on oluline,“ lisab Urvaste ja Jaanikese kooli juht. Juhtub sedagi, et kui üks arutelu on peetud, tekib kellelgi kohe mõte järgmise teema kohta. Loomulikult hoitakse silma peal kõigel, mis aktuaalne. Jaanika Käst oma üheksa aasta pikkuse lastekaitsetöö kogemusega plaanib juhtida vestlusringi novembris, laste õiguste kuul, kus kõneaineks tuleb lapse heaolu.  

Kui kokkulepitud teema on igaühel valitud kirjandusega läbi töötatud, tehakse arutelusaade, millele järgneb intervjuu eksperdiga. Esimeses saates, kus kõneaineks oli eestvedav juhtimine ja koolijuhi kolme võtmeteguri mõju juhtimisele, tegi Ivo Lille intervjuu Marju Aolaiuga, kes nüüd on Viimsi abivallavanem, kuid viisiku arenguprogrammis oli Innove koolitusjuht. Tema jutuaine oli ootused koolijuhile koolipidaja vaatest.

Paljude teemade puhul on algatus tulnud Sirje Ellermaalt, kes kuulab Tallinna Ülikoolis loenguid ja ammutab ideid ka sealt. Mõni arutelu võib olla väga spetsiifiline ja direktori tööga seotud, teine – näiteks novembrikuine – seevastu lapsevanematele huvipakkuv. „Eks me ka õpime ja tunnetame, mis on meie enda jaoks söödav. Mõnda teksti loeme enne arutlemist mitu korda,“ sõnab Käst.

Algusest peale peetakse kinni põhimõttest toetuda teaduskirjandusele. Kavas on hoida saadete valmimisel kahenädalast tsüklit. „Vaatame, kui palju me nii jõuame,“ ütleb Käst. Saated valmivad plaani järgi ja salvestatud on varugi. Koolijuhid on enda jaoks läbi mõelnud, kust leida aega, et saateid ette valmistada ja teha. Kuna Sõber Koolijuhi tuumik asub üle Eesti laiali, Saaremaast Võrumaani, siis saate tegemiseks kokku ei sõidetagi.

„Kui HARNO ning haridus- ja teadusministeerium mõtlevad oma projektide tulemustele, siis meie tegutsemine on välja kasvanud nende esimesest koostööprojektist ja kannab jätkuvalt vilja,“ tõdeb Egle Rumberg. „Meie enda jaoks on sel viisil tegutsemisel esimene huvi ikkagi eneseareng ja enda harimine ning koos tegutsemine. Ja kui saame anda sellega panuse kogu haridussüsteemile, siis on see suurepärane.“

Eestvedajaid innustab seejuures pidev õppimine. „Saad aru, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem sa mõistad, kui palju sul on vaja veel õppida,“ räägib Egle Rumberg ja jutustab loo, kuidas õpetaja, kes soovis minna vaimse tervise koolitusele, mõtles ümber pärast koolijuhtide jutusaate kuulamist ja pakkus välja, et õpetajail oleks koos palju mõistlikum sel koolitusel osaleda, et üheskoos ennast arendada.

Üle-eestiline võrgustik

Egle Rumberg lausub, et nad näevad oma tegevust kodanikualgatusena. Kui endal on huvi, saab sel viisil palju ära teha. Rõõmu teeb tegijaile see, et nende võrgustik ei piirdu ainult mõne maakonnaga, vaid on üle-eestiline. Tänu oma programmidele on nad ise teinud Rumbergi sõnul läbi tohutu arengu. „Meie omavahel oleme väga sarnase maailmavaatega,“ räägib Rumberg viisikust, „ja me võimestame üksteist.“

„Kindlasti ühendab meid ka see, et oleme ühel meelel: kool on õpilaste jaoks ja seal peavad kõik tegutsema selle nimel, et õpilastel oleks parem õppida, et nende õpitulemused oleksid paremad,“ ütleb Uulu koolijuht. „Meil ei teki vaidlust selle üle, kuidas direktoril või õpetajal oleks mugavam, vaid kuidas on parem õpilaste ja õppimise jaoks.“

Koolijuhtide loodud MTÜ-sse on praegu oodatud osalema kõik arenguprogrammi liikmed. Kästi sõnul on peaaegu kõik sellest seltskonnast oma valmisolekust juba teada andnud. Kaugemas plaanis on kavas saadetesse kaasata ka teisi koolijuhte, sest igaühel neist on selles ametis kogunenud oma teadmised, mis paraku jäävad suures osas jagamata või piirduvad vaid oma kooliga. „Teiste juhtide, haridusest huvitatud inimeste kaasamine, õppimiskultuuri tekitamine koolijuhtides, koostöine õppimine, juhtimine ja arendamine,“ loetleb Rumberg kaasamisest tulenevat kasu. „Kui me suudaksime seda kultuuri Eestis laiendada, siis oleks äge,“ arutleb ta. Kui selle ettevõtmise kaudu leviksid 500 koolijuhi teadmised ja kogemused üle Eesti, oleks see tema sõnul imeline. 

Koolidirektori amet on väga mitmekesine, palju on valdkondi, mida saab arendada ja kus on võimalik ise areneda. Nii ei saa ükski koolijuht öelda, et ta on oma ametis valmis. „Ja võib-olla peab arendama endas ka julgust öelda, et sul jagub arenguruumi, sest me kõik õpime,“ arutleb Jaanika Käst. „Palju rohkem on vaja aega ja võimalust rääkida muredest ja leida koos lahendusi,“ täiendab Kästi mõtet Sirje Ellermaa.

„Kui mõelda sellele, mida igaüks ise saab haridusvaldkonna arengu heaks ära teha, siis meie oleme selle võimaluse leidnud,“ lausub Rumberg, kes on veendunud, et tänu läbitud arenguprogrammile ja loodud haridusplatvormile on nemad palju paremad juhid, kui olid varem. Just koolijuht peab olema esiõppija, arvavad alustavate koolijuhtide arenguprogrammi 4. lennu lõpetanud direktorid. Nemad mõtlevad suurelt ning nende kaugemad plaanid ulatuvad konverentsi korraldamiseni.

Mis on MÕTE?

Koolijuhtide podcast’id MÕTE: 
M nagu motivatsioon,
Õ nagu õppimine,
T nagu tagasiside,
E nagu eestvedamine.

MÕTE ühendab endas aktiivseid Eesti koolijuhte, kes soovivad teaduspõhiste artiklite, intervjuude, podcast’ide, videote ja konverentside kaudu tõsta ühiskonna teadlikkust tänapäeva haridusuuringutest, -innovatsioonist, toimivatest Eesti ja muu maailma praktikatest.

MÕTE haridusplatvormi leiad:

• kodulehekülg mote.edu.ee.
• FB-leht facebook.com/mote.edu.ee.
• Instagrami konto instagram.com/mote.edu.ee.