Kuidas ettevõtlusõppesse enam päriselu tuua?

15. okt. 2021 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Ettevõtlus- ja majandusõpetajate mentorite arenguprogrammis osalejad tutvusid Boltiga. Foto: Kersti Loor

Paari aasta tagusest uuringust selgus, et õpilased ootavad ettevõtlusõppelt praktilisust ja traditsioonilisest õppest midagi põnevamat. Millised on kogenud õpetajate parimad kogemused, arutlesid vestlusringis kuus ettevõtlus- ja majandusõpetajate mentorite arenguprogrammis osalejat.

Millised on teie kogemuste põhjal parimad moodused, et tuua ettevõtlusõppesse päriselu?

Silja Enok: Kõige parem on, kui õnnestub kooli saada ettevõtja. Tuleb klassi, räägib lastele. Ka sellest, milline ta oli lapsena. Väga hea on, kui ta ei räägi ainult edulugu, vaid ka ettevõtja vastutusest ja hetkedest, mil asjad lähevad halvasti.

Marko Krusberg: Õpilastele meeldib väga minna ettevõttesse, kus saab näha, kuidas tootmine päriselt käib. Võid ju tunnis videoid näidata ja olukordi selgitada, aga oma silmaga näha on midagi muud. Suur tänu firmadele, kes õpilasi külla lubavad. Ja kahtlemata on praktiline tegevus õpilasfirma tegemine.

Margot Sarv: Kõige parema seose eluga annab õpilasfirma tegemine. Õpilane näeb firma arengut sünnist surmani, kogeb, et parim sõber ei pruugi olla firmas kõige parem kaaslane ja et tipptegija võib saada hoopis sellest, kellega sa pole harjunud iga päev lävima.

Kaire Jõe: Väga hea on kasutada õpilasfirmade vilistlasi, kes tulevad rääkima ja oma kunagisele tegevusele tagasi vaatama või kes on saanud päriselt ettevõtjaks.

Ülle Seevri: Meie koolis käivad juba mitu aastat tundides ettevõtjad-vilistlased. Vahel tundub, et mulle ei jäägi enam tunniaega, sest tulla tahtjaid on väga palju. Ka õpilasfirma on väga hea praktiline kogemus. Mul on kujunenud süsteem, et õpilasfirmade vilistlased tulevad järgmistele tegijatele mentoriks.

Õpilasfirmade puhul räägime pigem edulugudest, aga millised on kitsaskohad? Kuidas kaasate õpilasi, kust tulevad ideed?

Ülle Seevri: Idee peab tulema õpilastelt endalt, see on ju nende firma. Alati on hea, kui on eeskuju. Kui mõnel firmal läheb väga hästi, siis on järgmisel aastal koolis tahtjaid ja tegijaid rohkem. Tähtis ongi tahe.

Ettevõtlus- ja majandusõpetajate mentorite arenguprogrammis osalejad võistlesid juhtimissimulatsioonimängus Dynama parima teleritootja tiitlile. Üks õpetajate tiimidest koosseisus Ülle Seevri, Kaia Tamm, Imbi Raudkivi, Janek Popell ja Margot Sarv.

Margot Sarv: Sel aastal oli õpilasi ahvatleda keerulisem, sest eelmisel aastal jäid laadad ära. Lisaks firma tegemisele on ju oluline toote-teenuse müük. Aeg-ajalt saab firmadega ka kaugemale minna. Kui saab veel Eestist välja, on eriti tore. Ikka tahad ju mingit boonust. Suur probleem võib olla ka ideede puudus.

Silja Enok: Takistuseks võib olla ajapuudus. Tegusatel lastel on palju tegemisi ja huviringe. Kas õpilasfirma tegemine kaalub muud asjad üles?

Kaire Jõe: Kes teeb, see jõuab. Sageli tegijad kattuvadki, ühelt inimeselt ei saa lõputult nõuda. Hiljuti tunnis käinud kunagised õpilasfirma tegijad ütlesid õpilastele, et vahel tuleb loobuda ja teha valik. Kui oled mingi tegevusega aastaid seotud olnud, ei taha ju sellest loobuda. Aja jagamine on kitsaskoht.

Margot Sarv: Positiivne on, et gümnaasiumis saab uurimistöö asemel teha õpilasfirmat. See teeb ajajaotamise lihtsamaks.

Marko Krusberg: Õpilased saavad 11. klassis valida, kas teha õpilasfirmat või uurimistööd. Vahel nad kahtlevad, kas teha õpilasfirmat või mitte, sest selle tegemine võib olla palju ajamahukam. Aga kaitsmisel on kõik väga rahul, et valisid just selle tee.

Mõnikord takerduvad õpilased ideede taha. Jäädakse oma ideesse kinni. Siis aitavad õpetajad enda mättast natukene kaugemale vaadata.

Silja Enok: Idee tekib enamasti siis, kui märkad probleemi ja asud seda omal moel lahendama. Aga ka juba leitud lahendusi saab teha veel paremaks. Selle äratabamine võib olla raske.

Marko Krusberg: Vahva on näha, kuidas minifirma tegijad tulevad suure hurraaga, et hakkame näiteks pulgakomme tegema. Aga ühel hetkel muutub idee suuremaks projektiks ja siis on lastel suur üllatus – nende firma ongi päriselt edukas ettevõte.

Ülle Seevri: On ainuõige, et õpilasfirma tegemist arvestatakse praktilise tööna. Õpilasi paneb pingutama reegel, et ühest koolist saab üleriigilisele võistlusele ainult kolm firmat.

Kersti Loor: Idee pole õpilasfirma tegemisel kõige olulisem. Õpilane käib ettevõtluse protsessi algusest lõpuni läbi ja saab kogemuse. Kui on hea idee, mis lahendab mingi probleemi, õpib ta rohkem, aga protsessi saab läbida ka lihtsama ideega. Ta saab julguse ja enesekindluse, kui leiab idee ja on valmis väljakutse vastu võtma.

Kuidas on teie koolis korraldatud koostöö ettevõtlusõppe läbiviimiseks? Kas teiega tahetakse koostööd teha?

Marko Krusberg: Ettevõtlusõpe on mõlemas koolis, kus õpetan, väga soositud. Pirita majandusgümnaasiumis on eelmisest aastast õpilasfirma tegemine õppekava kohustuslik osa. Kõik õpilased ei olnud algul vaimustuses, aga pärast ütlesid, et oli vahva ja õpetlik programm.

Ülle Seevri: Treffneris on ettevõtlusõpetus kogu aeg olnud vabaaine. Sel aastal täitus kursus poole tunniga! Õpilased saavad kasutada kõiki kooliruume õpilasfirma tegemiseks. Nii juhtkond kui õpetajad soosivad alati külaliste tulekut tundi. Mitu aastat on kogu abituuriumil lubatud minna töövarjupäeval ettevõtetesse.

Kooli aastapäeval peavad vilistlased loenguid.

Silja Enok: Vändra gümnaasiumis on ettevõtlusõpe juba aastaid kõigis kooliastmetes tunniplaanis. Kooli juhtkond on seda oluliseks pidanud. Kohalik kogukond on toetav, õpilased on saanud ettevõtteid külastada ja vahel ka praktikal käia. Teeme tihedat koostööd vilistlastega, kes käivad õpilastele esinemas ja aitavad teemanädalateks põnevaid esinejaid leida. Meil on maagümnaasium ja külalised peavad olema valmis edastama oma sõnumit eri vanuses kuulajatele. Näiteks Tõnu Esko rääkis geeniteadusest nii arusaadavalt ja innustunult, et teise klassi tüdruk otsustad hakata tulevikus geeniteadlaseks.

Margot Sarv: Kooli toetus on suur. Saab koolipäeval ettevõtluslaagrit korraldada, kool toetab laatadel käimist transpordiga ja ka õpilaste koolitusi. Töövarjupäev on tunniplaanis, et õpetajad ei teeks sel päeval kontrolltöid. Õpilasfirmasid on juba ligi kümme ja mõned õpetajad on kurvad, et uurimistöö asemel tehakse firmat.

Kaire Jõe: Saan võrrelda Kohtla-Järve ja Toila gümnaasiumi. Kohtla-Järve gümnaasium on uus kool, õpilasfirmad tekivad seal suuresti eelmiste koolide kogemuste baasil. Kui see on koolis aastaid olemas, kulgeb kõik lihtsamini. Päris nullist alustada on raskem. Toila gümnaasiumis mõjub vist mereõhk – kui luuakse õpilasfirmasid, siis korraga ja häid. Vahel on vaakum ega tule midagi.

Mõlema kooli juhtkond toetab täie rauaga. Ka TalTechi kolledž on laborite ja inimestega õla alla pannud.

Kersti Loor: Koolides läheb järjest paremaks, toetus kasvab. Junior Achievement tähistab 30. tegevusaastat, kahest õpilasfirmast aastas on saanud 450! Järjest rohkemates koolides leitakse, et see on oluline asi, mida õpetada, ja järjest rohkemate õpilasteni programm jõuab. Kõik algab juhtkonna toetusest. Kui seda pole, tekib koolis õpetaja lahkumise järel vaakum.

Millised on olnud suurimad väljakutsed ettevõtlusõpetajana? Kuidas olete neid lahendanud, kas midagi on ka lahendamata?

Kaire Jõe: Minu suurim väljakutse on, kui õpilased endale ise väljakutseid esitavad. Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis suutsime teha kümme aastat järjest sama õpilasfirmat – kooli kohvikut –, aga tingimus oli, et igal aastal tuli sissetallatud rada pidi minnes rahvast millegagi üllatada. See oli väljakutse noortele, aga ka mulle.

Olen kogenud ka, kuidas õpilasfirmast kasvas välja rahatarkuse õpetaja. Nägin kohvikus, kuidas kahemeetrine poiss laob koos väikse poisiga komme ja küpsiseid ritta ja teeb selgeks, mida väiksem oma raha eest saab. Väikesest poisist sai kohviku püsiklient.

Nüüd ootan uusi väljakutseid.

Margot Sarv: Minu kõige suurem õnnestumine, mis hetk enne õnnestumist tundus ebaõnnestumine, oli aeg, mil taheti õpilasfirma tegemine praktilise töö arvestusest maha võtta. Terve lend, kes pidi hakkama tegema õpilasfirmat, uuris varasemaid kogemusi ja tegi juhtkonnale nii võimsa esitluse, et võimalus praktilise tööna õpilasfirmat teha jäeti alles.

Silja Enok: Kõige suurem väljakutse on saada lapsed nii kaugele, et nad on valmis oma vaba aega ja tahet ettevõtlusse panustama. Suur soov on, et esimeses kooliastmes alustanud jõuaksid tulevikus oma õpilasfirmadega Eesti parimate hulka. Praegu oleme saanud maakonna parimaks miniettevõtteks. Väljakutseid on rohkemgi – ka see, kuidas lihtsa nõelapadja tegemisest jõuda uuenduslike ideedeni, mis muudaksid maailma paremaks.

Marko Krusberg: Õpilaste väljakutse on leida vaba aega, teha õpilasfirmat väga hästi ja mitte jääda pärast jõule loiuks. Õpetaja väljakutse on innustada noori leidma oma ideed ja suunata nad edukaks ettevõtjaks. Olgu sul neid firmasid siis üks või kakskümmend kolm.

Ülle Seevri: Ühel aastal oli mul neli väga head õpilasfirmat, aga Eesti konkursile pidin välja valima kolm. Neljanda sain võtta projekti raames Islandile kaasa. Mul on olnud hästi palju töörõõmu. Rõõmu teeb ka see, kui õpilased jätkavad ettevõtlusega, tulevad tundi rääkima, ka sellest, mida nad omal ajal tegemata jätsid.

Kersti Loor: Väljakutse on kahesuunaline. On veel palju koole, kus pole võimalik õpilasfirmat luua. Eelmisel aastal sai firmat teha veidi üle sajas koolis. Eriti on ruumi minifirmade kasvuks. Neil on tunnimahtu vähe ja õpilasfirma tegemine nõuab palju suuremat ajamahtu kui loovtöö. Väljakutse on ka leida uusi lahendusi, et pakkuda õpilasfirmadele piisavalt tegevusi. Nuputame seda iga päev.


Kes on kes?

  • Ülle Seevri õpetab Hugo Treffneri gümnaasiumis majandust aastast 1993, annab ka geograafiatunde.
  • Margot Sarv õpetab majandust ja ettevõtlust aastast 1999. Viimased 16 aastat Kohila gümnaasiumis. Õpetanud matemaatikat üle 30 aasta.
  • Kaire Jõe õpetab majandust ja ettevõtlust aastast 1999. Kohtla-Järve gümnaasiumi õpetaja, põhieriala ajalugu ja ühiskonnaõpetus.
  • Silja Enok õpetab Vändra gümnaasiumis majandust aastast 1995, klassiõpetaja ning õpetajate koolitaja.
  • Marko Krusberg õpetab majandust ja ettevõtlust Lilleküla gümnaasiumis ja Pirita majandusgümnaasiumis aastast 2018, annab ka arvutiõpetust ja teeb koolis arendustööd.
  • Kersti Loor on Junior Achievement Eesti tegevjuht aastast 2018. Töötanud ettevõtlushariduse vallas ja EBS-is.


Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!