Läheme vihaga, kuid vihata sauna koolitundi pidama

8. okt. 2021 Rein Sikk Virumaa ajakirjanik, meediaõpetaja - Kommenteeri artiklit
Foto: Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix

Praktiline koolitund saunas koos vihtlemisõpetusega on nii tervise- ja loodusõpetus kui ka muinsuskaitse kokku, lisaks kenake keemia ja füüsika, kunsti- ja äriõpetus, rahvaluulest ja -pärimusest rääkimata.

Et kõik algusest peale ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et arutasime Kadrina keskkoolis koos teiste humanitaarsuuna õpetajatega, millistesse vägevatesse muuseumidesse küll õppureid haridusretkele viia. Loomulikult jooksid arutelust läbi Kumu ja ERM, aga ka Paide ajakeskus Wittenstein, Türi ringhäälingumuuseum, Ida-Viru väärt varamud. Loomulikult oli soove rohkem kui võimalusi ja aega.

Arutelu järel kesk ööd end unele mõtiskledes sain kui nuiaga pähe. Kuis küll olin nii totu ja tohman, et unustasin ära iseenese rajatud Eesti ainukese saunamuuseumi oma kodukülas Kadrinas! Nojah, eks selle võõrsile kiikamise ja oma vähem tähtsaks pidamise kohta ole hulk vanasõnu tallele pandud. Aga jätan need pigem mainimata ja hoopis rõõmustan, et selsamal ööl ehmatuse järel jooksis mu peast riburada läbi kogu võimaliku saunahariduse tunni kava, mida siinkohal lahkelt tutvustan.

Sest koolitund saunas on äkki innovatsioon. Ehk kulub kellelegi marjaks ära.

Rituaalitud rituaalid

Külasaunas peetava õppetunni mõtteni jõudmisel on olnud oma osa ka spaades kogetul, kus on hakanud silma, et kenad noorde inimesed ei oska saunas midagi peale hakata, neil pole aimu saunatavadest ja -etiketist. Kas ja kui kaua võib leiliruumi uksel kõikuda, ilma et soe välja läheks? Kuidas visata leili nii, et teistele viga ei tee? Kas saun on pigem kiljumise või vaikselt ümisemise paik? Kui ägedaks võib leili ajada, et mõnu oleks, aga pilt taskusse ei kukuks? Paljuski seda ei teata, sest meie, vanemad, pole seda ju õpetanud. Aga äkki peaks saunarahva pojad ja tütred ka üle aegade ulatuvaid saunatavasid tundma?

Tänapäeva spaasaunanduses on paljugi naljakat, näiteks niinimetatud saunarituaalid. Eks tõele ja sõnale au andes peaks ju rituaal olema aastasadade vanune tava, millel kindlasti suitsuasuna mekk küljes ja esiemade-isade higipiisk palgeil. Aga võta näpust!

Niinimetatud rituaalidena pakutakse küll saunas apelsinide-arbuusitükkide manustamist, aga ka hirmsa karjumise saatel vihtlemist ja leilivõtmist. Tegevusi, millel pole me eneste tavadega midagi ühist.

Kui kunagi ühe kentsaka rituaali järel noore nn saunavanaga juttu vestma hakkasin, tuli kahjuks välja, et tal polnud sügavamast saunandusest aimugi. Lihtsalt palgatöö vihta viibutades karjuda.

Eks kulub sellistele noortelegi, kes kunagi spaasaunades tööle hakkavad, veidi arhailist saunatarkust ära. Alates kasvõi põhjustest, miks sauna minnes saunale enesele tere öeldakse.

Seepide paraad

Noorte harimise tarvis saab iga eksponaat me Kadrina saunamuuseumis oma juttu rääkida. Alates sellest, milliseid vihtasid ilmas on, ka traadist ja plastikust kokku keeratuid. Ühe säärase prototüübi autorid on eestlased.

Ja seebid, millest vanimad me kogus saja-aastased. Avaks siis ka seebikeetmise tagamaid. Kuis seda, üht hügieeni alustala on tehtud ja tarbitud üle aastasadade. Kuidas „õitsval“ sotsialismiajal lõhnaseebi hankimiseks Moskvas ja Leningradis käidi. Millised imelised disaininäited kunstiõpetuse tarbeks võivad olla seebipaberid, mille kenakesi kogusid meile pärandatud.

Ja seep elatusallikana! On ju Eestis mitmeid seebikodasid, kes eri lõhnu ja aineid segades edukalt majandavad, nii et muda, turvas ja püha vesigi saunaliste ihu rõõmustavad.

Lisaks rahvatarkust, et mille kõigega saab ihu harida ja ilu taga ajada nii, et ei pea poodi kõige peenema välismaa kauba järele jooksma. Avitavad ka naabri kanamunad ja üleaedse mesi, rääkimata iseenese peenra rabarberilehtedest ning kummelitest, nõgestest, saialilledest.

Kütmise tarkused

Sattusin hiljaaegu kirjutama lugu daamist, kes kütab kalli hinna üle nuttes oma suurt talumaja … elektriga, kuna ahju kütma pole ta õppinud. Korralik kerisekütmine, julgen mainida, on sama peen või isegi peenem süsteem kui ahju soojaks saamine. Ja lisaks puhas füüsika!

Aga osata seda tuleb, eriti ajal, mil fossiilkütustest valmiv elekter hammustab valusasti elektrikeriste omajate rahakotti.

Ja vihtlemine, me oma soome-ugri sajandite taha ulatuv massaaž! Loomulikult võib alati viia raha kõikvõimalikesse massaažisalongidesse. Aga sama võimalus oma ihuga imet teha on neil, kelle suurimaks investeeringuks vaid kasepuult patsahkami okste lõikamine. Viha valmistamine on aga puhas käsitööõpetus.

Vihtlemine, ja õigesti, endale viga tegemata vihtlemine, on tegelikult nii suur kunst ja tarvilik teave, et seda lausa peab ise proovima! Olgu-olgu, ei hakka õpetajaisand koolitunnis õppurite ees oma pükse maha koorima ja lapsi laval alastusele sundima. Aga vajalikud liigutused, nende suunad ja tugevused on võimalik kätte saada ja laval läbi treenida ka nii-öelda nähtamatu vihaga.

Raamatusse raiutud

Olen vihtlemise õpetamist proovinud, toimib hästi. Mäletan senini, kui kenake seltskond tublisid arveametnikke ühe põhjaranniku puhkekeskuse õuel kambakesi vihtlemisliigutusi tegi, enesel silmad säramas. Õhtul päris saunas lubati kõik järele proovida.

Ja saunakoolituse takkatippu loomulikult me oma maailmapärand Võromaa suitsusaunatraditsioonina. Seegi tuleb veidikenegi selgemaks rääkida, kui suitsusauna endal käepärast pole. Et noored teaks ja lolli olukorda ei satuks, kui päris suitsusauna minnes palutakse neil … mobiiltelefonid siiski maha jätta.

Mitmed Kadrina kandi kenad toimetamised on tänaseks pääsenud me kooliõpetajate toimetamisel sündivate „Kadrina lugemike“ kolme köite lehekülgedele. Ka me saunaklubis ja saunamuuseumis sündiv. Nüüd ongi aeg praktika poole piiluda.

Vaat sellisena, kui kirja sai, kujutan ette üht kenakest koolitundi me saunas ja saunamuuseumis, millest kasu nii ihule kui vaimule võrsuda võiks. Teeme kindlasti ära, ikka vihaga, kuid vihata, nagu siin Kadrina kandis öelda tavatseme.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!