Laps on laps, aga…

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud 2019. aasta algklassiõpilaste seas läbi viidud laste kasvu uuringu tulemustest selgus, et 30 protsenti õpilastest kaalub ülemäära. Ülemäärane kehakaal oli levinum poiste hulgas: ülekaaluline või rasvunud oli iga neljas tüdruk ja iga kolmas poiss.

Probleemi tagamaid tuleb vaadelda kompleksselt, hinnates ja arvestades ühtviisi nii pere eeskuju, lapse käitumis- ja toitumisharjumusi kui ka koolikeskkonna mõju. Et nende osakaalust paremat ülevaadet saada, vaatame, milliste järeldusteni uuring jõudis.

Kool kui harjumuste kasvulava 

Enamikul juhtudel oli kooli juures olemas mänguväljak (96%) ja spordisaal (92%). Kui mänguväljakut sai õppetööväliselt kasutada igal ajal 83% kõigist koolidest, siis 11% koolides oli see võimalik vaid organiseeritud huvitegevuse raames.

Nii esimestes kui neljandates klassides oli tüüpiline nädalane liikumistundide kogukestus 135 minutit ehk kolm akadeemilist tundi. Koole, kus nädala jooksul oli liikumistunde 180 minutit või rohkem, oli esimeste klasside puhul 21% ja neljandate klasside puhul 22%.

Rohkem kui pooled koolidest (58%) võimaldasid õues käia kõigil vahetundidel, 6% koolidest ei lubanud õues käia ühelgi vahetunnil. Koole, kus õpilasi lubati kõigil vahetundidel õue, oli kõige rohkem Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eestis ning kõige vähem Kirde-Eestis.

Liikumisega seotud huviringides tasuta osalemise võimalus oli kõigil algklassiõpilastel 69% koolides.

Suuremas osas (84%) koolidest oli õppekavas toitumisõpetus (eraldi õppeainena või teiste tundide osana). Tervislikke eluviise ja harjumusi kujundavaid algatusi või projekte korraldasid koolid umbes pooltes esimestes ja neljandates klassides.

Enamik koolidest märkis, et koolilõuna ajal pakutakse õpilastele puuvilju (98%), köögivilju (96%), maitsestamata piimatooteid (95%), salateid (90%) ja vett (89%).

Ligi 2/5 koolides (39%) oli puhvet või kohvik ja veidi vähem kui kümnendikus koolides (9%) müügiautomaat. Kooli kohvikus või puhvetis pakuti õpilastele kõige sagedamini maiustusi (39%), kuivatatud puuvilju ja pähkleid (30%), mahla (30%) ja karastusjooke (27%).

Tervislikku toitumist häirivaid reklaame esines kolmes koolis.

Millised olid laste söömis- ja liikumisharjumused?

Õpilaste ütluste järgi sõi uuringupäeval hommikueinet 87% esimese klassi õpilastest, kuid neljandas klassis oluliselt vähem – 83%. Ligikaudu kolmveerand lastevanematest (esimeses klassis 78%, neljandas klassis 73%) märkis, et nende laps sööb tavapärasel nädalal hommikusööki iga päev. Iga päev hommikusööki söövate õpilaste osakaal oli sõltumata klassist kõige suurem normaalkaaluliste hulgas ning vähenes ühtlaselt ülekaaluliste ja rasvunute hulgas.

Ülemäära tihti tarbisid õpilased energiarikkaid tooteid (maiustusi, pirukaid, soolaseid näkse ja magusaid jooke), vaid 25% õpilastest sõi neid 1–3 päeval nädalas või harvem.

Kõigist uuringus osalenud õpilastest ligi kolmandik elas koolile lähemal kui üks kilomeeter ja iga viienda õpilase koolitee oli pikem kui kuus kilomeetrit. Ligi 2/5 õpilastest läks kooli jalgsi/rattaga, koolist koju läksid jala aga rohkem kui pooled.

Ligikaudu kolmveerand (esimeses klassis 75% ja neljandas 79%) uuritud õpilasitest osales mõnes liikumisega seotud huviringis kaks või enam tundi nädalas. Neljanda klassi õpilaste seas oli spordiringides sagedamini käivate õpilaste osakaal suurem kui esimeses klassis. Seevastu koolivälist aktiivset mänguaega oli esimeses klassis rohkem kui neljandas. Liikumisega seotud huviringidega olid rohkem hõivatud suurtes asulates elavad õpilased võrreldes väikeste asulatega ning piirkondlikus arvestuses enam Põhja-Eesti kui ülejäänud Eesti piirkondade õpilased.

Esimeses klassis veetis kaks või enam tundi ekraani ees 64% uuritud õpilastest, neljandas klassis oluliselt rohkem (75%). Sõltumata vanusest olid poisid sagedasemad elektroonikaseadmete kasutajad kui tüdrukud.

Iga kümnes esimese ja iga kolmas neljanda klassi õpilane magas öösel vähem kui soovituslikud üheksa tundi.

Millised on muutused?

Võrreldes 2015/2016. õppeaasta esimest ja 2018/2019. õppeaasta neljandat klassi selgus, et kolme aastaga oli kasvanud nii ülekaaluliste (17%-lt 21%-le) kui ka rasvunud laste osakaal (10%-lt 12%-le). Mänguväljakuga koolide osakaal kasvas kolme aastaga 81%-lt 96%-le ja spordisaalidega koolide osakaal 86%-lt 92%-le. Tulemusi võisid mõjutada täpsustavad muudatused küsimuste ja vastusevariantide sõnastuses.

Tervislikke harjumusi kujundavaid algatusi või projekte korraldavate koolide osakaal vähenes märkimisväärselt: 2015/2016. õppeaastal korraldati esimestele klassidele niisuguseid projekte 76% koolides, 2018/2019. õppeaastal 59% koolides. Muude kooliga seotud liikumisvõimaluste ja keskkonnategurite puhul olulisi muutusi ei olnud.

Koolilõuna ajal mahla, kuivatatud puuvilju, pähkleid ja salateid pakkunud koolide osakaal kasvas märgatavalt. Samas oli palju rohkem ka neid koole, kus õpilased said koolilõunal suhkruga magustatud jooke (mahla- ja piimajoogid või jogurtid, magustatud kuumad joogid) ja jäätist.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO egiidi all toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest. Eesti uuringu tulemused on sisendiks ka Eesti tervisepoliitika planeerimisel, sealhulgas TAI teavituste, soovituste ja ennetustegevuste kavandamisel.

Eesti uuringus osales nii esimestest kui ka neljandatest klassidest enam kui 6000 õpilast. Uuringu käigus koguti laste pikkuse, kaalu ning talje- ja puusaümbermõõdu andmeid, lisaks vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad.

Lisainfot uuringu kohta leiab veebilehelt https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud/euroopa-laste-rasvumise-seireuuring-cosi.