Loovteraapia kogub koolis populaarsust

15. okt. 2021 Marika Ratnik TLÜ kunstiteraapiate õppekava lektor, pere- ja kunstiterapeut - 1 Kommentaar
8. klassi õpilase ühe seansi kunstitöö „Liblika suudlus“. Liblikas oli õpilase jaoks kaitseingli tähenduses.

Koolide juhtkonnad näevad kunsti-, muusika- ning tantsu- ja liikumisteraapias lisavõimalust õpilaste toimetuleku toetamisel.

Möödunud kevadel moodustati Eesti loovteraapiate ühingu juurde haridusasutuse loovterapeutide osakond, kuhu kuulub 25 liiget. Koolides töötab neist loovterapeudina 11 inimest, pooled täis- ja pooled osakoormusega. Koolides töötavaid loovterapeute on rohkem, kuid kõik nad ei kuulu ühingusse ja nende kohta andmed puuduvad. Loovteraapia teenus jõuab koolidesse ka kohalike omavalitsuste kaudu. Näiteks Saue vald korraldas eelmisel õppeaastal teenuseid nii, et valla kolmes väiksemas koolis töötas ühel päeval nädalas ka loovterapeut-kunstiterapeut. Samuti rakendatakse praktikat, et koolide juurde liiguvad või koolides töötavad rehabilitatsiooni meeskonnad, kuid sellisel juhul saavad loovteraapia teenust ainult need lapsed, kes on sellele teenusele suunatud.

Kuidas loovteraapiatesse suhtutakse?

Küsitlesin 2017/2018. õppeaastal nelja kooli juhtivtöötajaid, selgitamaks nende suhtumist loovterapeudi-kunstiterapeudi töösse. Suhtumine oli valdavalt hea. Toodi välja, et eeskätt on kunstiteraapiast kasu nendel õpilastel, kes muidu ei pruugi üldse psühhoterapeutilise abini jõuda, ehkki võivad kannatada depressiooni, ärevuse, peresuhete kriisi või trauma pärast. Samuti väärtustasid juhtivtöötajad kunstiteraapia võimalusi õpilaste minapildiga töötamisel ja madala intellektiga laste toetamisel. Lisati, et terapeutilised tunnid, mis on kunstiterapeudi üks töömeetod, mõjusid õpilastele rahustavalt ja sellest oli abi käitumis- ja tundeeluhäiretega õpilastele. Veel märgiti, et õpilased kogesid kunstiteraapias hakkamasaamise tunnet. Kunstiterapeute pidasid koolide juhtkonnad võrdväärseks koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistidega. Märgiti, et loovas tegevuses ilmnes õpilastel uusi tugevaid, aga ka arendamist vajavaid aspekte, mis ei pruugi verbaalsete töömeetodite või testidega ilmsiks tulla. Samuti peeti oluliseks kunstiteraapia rakendamist nii ennetava tegevusena abivajajate väljaselgitamisel kui ka ilmnenud raskuste esmasel korrigeerimisel. Teatavasti on koolides tugispetsialistidest puudus ja kooliloovterapeute on ka sellepärast koolides hästi vastu võetud. 

Eelmisel õppeaastal oma koolis kunstiteraapias osalenud 7. klassi õpilaste (tütarlapsed) suhtumine oli samuti positiivne. Mõned väljavõtted tagasisidest: „Kunstiteraapia aitas mul ärevusega toime tulla ja tundsin, et mind kuulatakse ja minust hoolitakse“, „Kunstiteraapia viis mõtted mujale ja rahustas maha“, „Meeldis see, et oli oma looming, sai teha nii, nagu sa seda ette kujutasid, ei pidanud olema midagi kindlat ja õiget“, „Õppisin ennast paremini tundma ja oma tunnetest julgemalt rääkima“.

Käesoleval õppeaastal kunstiteraapias osalev 8. klassi õpilane kirjeldas oma kogemust nii: „ Kunstiteraapia on koht, kus saan kõik muu unustada ja lihtsalt kunstile keskenduda. Iga kord olen kunstiteraapiasse minnes elevil ja sealt tagasi tulles rahul. Ma tunnen seal, et mind mõistetakse ja minust hoolitakse.“

Teiste maade kogemus

Teiste riikide kogemus kinnitab samuti kooliloovteraapia potentsiaali. Näiteks Iisraelis läbi viidud uurimuses tõid neliteist 14–18-aastast koolikunstiteraapias osalenud õpilast välja, et kunstiteraapia võimaldab tunda end aktsepteerituna ja on rahustava toimega. Murekohaks ei peetud ka seda, et kaasõpilased teavad, kes kunstiterapeutide juures käivad. Teenuse kasu nähti igapäevaraskuste (hirmud, stress, õppetöö koormus, viha, käitumise kontroll) leevenemises ja positiivse meeleolu toetamises. Iisraelis uurivad alates 2013. aastast ülikoolide uurijad-kunstiterapeudid koolis rakendatava kunstiteraapia võimalusi ja tulemuslikkust. Arvuliselt on neil koolides üle 3500 loovterapeudi.

Inglismaal intervjueeris muusikaterapeut Steve Gobbett kuut 10–16-aastast Londoni kooliõpilast, kes olid osalenud loovteraapias. Õpilased tõid loovteraapia kogemusena välja, et kunstide kasutamine toetas emotsioonide reguleerimist, võimaldas probleemide uurimist neid kõrvalt vaadates ja oli lihtsam kui rääkimine. Terapeute kogeti empaatiliste ja aktsepteerivate inimestena, kes ei keskendu rasketele kõnelustele. Loovteraapia pikaaegse mõjuna tõid õpilased välja enesejuhtimise ja tunnetest rääkimise oskuse arengut, enesekindluse ja motivatsiooni toetamist.

Brittide kunstiteraapia assotsiatsiooni kuulub ligi 630 kunstiterapeuti, kellest ca 220 töötab koolides.

Mida loovteraapia kohta küsitakse?

Kes on loovterapeut? Loovterapeut ei ole kunstiõpetaja ega tädi, kelle juures saab joonistada, vaid spetsialist, kes kasutab kunstilist eneseväljendust õpilaste toimetuleku toetamiseks. Oluline on, et õpilane teab, millele koos loovterapeudiga keskendutakse (rahustav kogemus, ärevuse maandamine, keskendumise toetamine, tunnete juhtimine, jms). Iga loovteraapia protsess on selgelt eesmärgistatud ja õpilane sellest eakohaselt tutvustatuna teadlik.

Kas loovteraapia seansid asendavad kunstide tunde? Loovteraapia ei asenda kunstitundi ega kehalist kasvatust. Erijuhtudel, kui on tegemist hariduslike erivajadustega õpilastega, kes ei suuda näiteks sensoorse ülitundlikkuse tõttu osaleda kehalises kasvatuses, võib vanemate, õpetajate ja kooli tugispetsialistide kokkuleppel asendada selle tunni tantsu- ja liikumisteraapiaga. Kui õpilasele näiteks ei sobi mingil põhjusel kunstitund suure klassiga ning koolis on kunstiterapeut, siis võib suunata õpilase selleks tunniks tema juurde. Kunstiterapeut kirjeldab siis hinnanguvabalt õpilase motiveeritust loomingulises tegevuses osaleda. Seanssidel esile tulevat konfidentsiaalset informatsiooni (lapse mõtted, tunded, kogemused) loovterapeut kellegagi ei jaga.

Kas õpilane peab lisaks psühholoogile käima ka loovteraapias? Kooli tugispetsialistide meeskond otsustab, kellele ja mis teenust vaja on. Loovteraapia võib eelneda või järgneda psühholoogi teenusele. Õpilane, kes vajab koolipäeva sees/lõpus maandavat rahustavat tegevust, ei pruugi vajada psühholoogi teenust.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Loovteraapia kogub koolis populaarsust”

  1. Huvitav lugemine ütleb:

    Üha enam tuuakse välja loovterapeutide olulisust koolikeskkonnas. Arvestades koolipsühholoogide suurt töömahtu, on see väga tervitatav nähtus!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!