Merit Karise: „Mu amet ongi olla heade ideede leidmise õpetaja“

29. okt. 2021 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
„DesignSTEM’i“ projekti eest Euroopa innovatiivsete õpetamisviiside laureaadi auhinna pälvinud Kuressaare ametikooli disainisuuna esindajad Madis Vaher, Merit Karise ja Erik Riige. Foto: Rene Riisalu

Kuressaare ametikooli ja Tartu kunstikooli õpetaja Merit Karise jaoks tõi sügis auhinnasaju – ta tõi ametikoolile projekti „DesignSTEM“ eest Euroopa Komisjoni uuenduslike õpetamisviiside auhinna ning Saare maakonna haridusuuendaja tiitli. Karisel on läbi aastate olnud hea nina konkurssidele kandideerimise võimaluste peale nii õpilastele, kolleegidega kui individuaalselt. Merit Karise jagas heal meelel soovitusi ka intervjuus Õpetajate Lehele.

Mida kujutab endast uuenduslike õpetamisviiside auhind?

Auhinna asutas käesoleval aastal Euroopa Komisjon, et tunnustada haridusinnovatsiooni, mida algatavad ja rakendavad ellu EL-i koolid. Vaadati viimase seitsme aasta tulemusi sellest vaatevinklist, et kes on rahvusvahelises koostöös (eelkõige Erasmus+) edendanud lõimitud ja e-õpet. Eestist said laureaatideks Paide Hillar Hanssoo põhikool, Tartu Tamme gümnaasium ja meie, Kuressaare ametikool.

Meie võiduprojekt „DesignSTEM“ on avatud lähtekoodiga veebiraamistik, kus saab tasuta ja registreerimata luua ja jagada interaktiivseid õppematerjale VR-, 3D-, geomeetria, muusika, generatiivse kunsti jpm jaoks. Lisaks 15 näidisprojekti, kus on lõimitud disain ja MATIK-ained. Pluss muidugi juhis, kuidas õppematerjale luua. Endal peab olema vaid pealehakkamist! Meid oli kokku kümme partnerit, kes kolm aastat koostööd tegid.

Kuidas auhinnale kandideerida ja mis sellega kaasnes?

Meie saime HARNO-lt kutse kandideerida, selleks tuli täita ankeet andmetega projekti tulemuste kohta. Edasine valik toimus HARNO ja Euroopa Komisjoni koostöös. Saime meeneplaadi ja aukirja, oma projektist eesti- ja ingliskeelsed tutvustusfilmid, osalesime hübriid-auhinnatseremoonial (videosild Brüsseliga ja tseremoonia Tallinnas), rääkisime taskuringhäälingus ja osalesime komisjoni kureeritud veebiseminaril koos teiste laureaatidega. Kokkuvõttes tähendab see auhind koolile üleeuroopalist positiivset kajastust.

Kuidas on teie projekt pärast ametlikku lõppu edasi elanud?

Olime oma lahendusega selles mõttes 2–3 aastat ajast ees, et näeme nüüd samasuguseid lahendusi tekkimas. Kasutame veebiraamistikku ise, oleme loonud näiteks VR-videote loomise kursuse ning ehitame sellele ka saarluse (kui regionaalse identiteedi) kursuse Saaremaa vastsele riigigümnaasiumile koostöös Saaremaa vallaga. „DesignSTEMi“ tutvustusüritusel tutvusin Katrin Vainoga Tartu Ülikoolist, kes kutsus uude projekti „DesignSTEMi“ veebiraamistikule õppematerjale looma − see töö nüüd käibki. Kõige suurem samm edasi on aga see, et meie arendajal Kristjan Jansenil on valmimas veebiraamistiku uus versioon – Visualia.

Olete varemgi konkurssidel osalenud. Näiteks kandideerisite 2015. aastal ainsa Eestist pärit õpetajana Dubai ärimehe ja filantroobi Sunny Varkey fondi miljonidollarisele hariduspreemiale Global Teacher Prize? Kuidas seal läks, kas saite miljonäriks?

Inimsuhete mõttes küll: mul on nüüd kogu maailmas tuttavaid õpetajaid, kes vaid sõnumi kaugusel. Tänu oma õpilastele leidsin selle konkursi, uurisin lähemalt ja sain kutse oma lugu esitada. Ette oli antud kindel arv tähemärke ja kõik tuli tõendada. Minu jaoks isiklikult oli kandideerimisprotsessis kõige olulisem eneserefleksioon: pea auras mitu päeva, esimest korda mõtlesin läbi ja mõtestasin kogu oma senise õpetajatee. Ja läks väga hästi, jõudsin 5000 osaleja hulgast 50 finalisti hulka, mis tähendab, et olen käinud mitu korda Dubais õpetajate ja teiste haridustegelastega kogu maailmast kohtumas ja kuulun nüüd väga laia võrgustikku. Lisaks „DesignSTEM-i“ partnerite leidmisele aitas võrgustikku kuuluv Kanada õpetaja leida haridus- ja teadusministeeriumi stipendiumi jaoks sobiva ülikooli Vancouveris. 

HTM-i stipendium, millele viitasite, andis teile paari aasta eest vaba semestri ja saite minna Kanadasse. Mida see aeg pakkus?

Väga-väga vajalikku võimalust õigel hetkel aeg maha võtta ja süveneda. Töötasin Emily Carri kunsti- ja disainiülikooli raamatukogus läbi hulga raamatuid ning visandasin ideed oma loovusraamatute seeriaks algkoolist gümnaasiumini. Esimene neist, kus algkooliealised saavad lugedes, sirgeldades ja arutades selgeks, millest koosneb üks hea lugu, ongi jõudnud sellesse faasi, et lähen varsti Hooandjasse seda tutvustama ja väljaandmiseks toetajad koguma.

Kas Saare maakonna haridusuuendaja tiitel on seotud „DesignSTEM-iga“ või lisandub veel midagi?

Jah, ka see on tunnustus „DesignSTEM-ile“. Väga tore, kui oma kogukond elab kaasa, rõõmustab ja tunnustab. See omakorda ärgitab projekti, mis lõppes kaks aastat tagasi ehk vahetult enne koroonaajastu saabumist, värske pilguga vaatama ja mõtlema, kuidas edasi.

Tutvusime teiega kolme aasta eest aasta õpetaja galal, kui võtsite vastu parima kutseõpetaja tiitli. Korduvalt on teid valitud oma kooli parimaks õpetajaks. Mis tähtsus tiitlitel üldse on?

Hea küsimus! Kohalikud tiitlid loovad head mainet koolile oma piirkonnas ja riigis tervikuna, sest meediakajastustes on ju õpetaja nime järel alati kirjas tema kool(id). Rahvusvahelised tiitlid laiendavad võrgustikke ja nii tekib uusi koostöövõimalusi, millega kaasneb enese ja kooli areng. Nagu enne mainisin, leidsin „DesignSTEM-i“ esimese partneri Dubais, kui tutvusin globaalse õpetajapreemia teiste finalistidega.

Kui uuendusmeelne on Eesti õpetaja?

Raske öelda, kas ja millega muust maailmast eristume, küllap leidub nii iga hinna eest vanast kinni hoidjaid kui uuendajaid ja katsetajaid. Uuendustega kursis olemine, nende valimine, katsetamine ja rakendamine nõuab aega. Minu meelest peaks õpetaja tööaeg jagunema nii, et pool koormusest on tunnid ja pool kõik muu, õpetamine võiks olla meeskondlik ja lõimitud − sellised kontekstuaalsed muudatused soodustaksid uuenemist olulisel määral.

Kuidas innustate õpetajaid konkursse leidma ja kandideerima?

Näiteks praegu käib maailma parima kooli konkurss, mida veavad globaalse õpetajapreemiaga seotud inimesed:
https://t4.education/worlds-best-school-prizes/

Minu teine kool, Tartu kunstikool, osaleb praegu „Kontorite lahingus 2021“ ja kandideerib parima kontori tiitlile. Konkursid on vaheldus ja võimalus võtta end kokku, vaadata minevikku ja tulevikku, saada õpetajaametile head tähelepanu, kuid kõige olulisemaks pean uute võrgustike teket ja eneseanalüüsivõimalust, peegeldust, testimist. Soovitage, julgustage kolleege häid ideid ja saavutusi mitte vaka all hoidma. Ise olen soovitanud Eesti aasta õpetajaid globaalsele õpetajapreemiale.

Mis on teie järgmine rahvusvaheline projekt?

Järgmine juba käib: loome Erasmus+ Evidence’is Tartu Ülikooli juhtimisel õppematerjale tõenduspõhiste otsuste tegemiseks viiruste, kiirguste, (ime)ravimite, kliimamuutuse teemal. Ja ideid on veel − mu amet ju ongi olla heade ideede leidmise õpetaja!

Kas mäletate ka oma esimest konkurssi?

Esimesel konkursil osaleda soovitas kolleeg. Tegu oli õpilastele mõeldud videokonkursiga ja taipasin, et see konkurss on ju sisuliselt projektõpe või siis kutsehariduse vaatenurgast tellimus – on olemas lähteülesanne, tingimused, tähtaeg ja tasu.

Vaata ka: https://designstem.github.io/projects/


KOMMENTAAR

Kadi Kreis.

Kadi Kreis, Tartu kunstikooli direktor:

Meritiga kohtusime pärast Tartu Ülikooli lõpetamist mõlemad oma esimesel erialasel töökohal, reklaamiagentuuris. Merit loovkirjutaja-projektijuhi ja mina kujundajana. 1990-ndate reklaamiagentuurid olid uue energiaga töökohad, nagu tänased start-up-id. Koostöö ägedates projektides võimaldas üksteist tundma õppida ja lõi tugeva aluse tööalaseks usalduseks ning sõpruseks.

Kunstikooli tööle asudes kutsusin Meriti õpetama väikeses mahus reklaamiõpetuse kursust. See oli tema esimene õpetajakogemus.

Koolijuhil (õppekava arendajal, juhtõpetajal) peab olema julgust ja ka hea nina leida kooli jaoks andekad inimesed. Järeltuleva põlve toetamine, kasvatamine ja õpetamine on väga loov tegevus. See nõuab sotsiaalset loovust.

Meritis on sotsiaalsust ja loovust, lisaks kogemused valdkonna tööturult ja hea akadeemiline haridus.

Parim kooslus õpetaja jaoks.

Ma ise sattusin Tartu Kunstikooli õpetama, ilma et mul oleks olnud soovi või mõtet saada õpetajaks. Kunstikooli juhina olen andnud päris paljudele võimaluse õpetajaametit proovida ja toetanud neid, kellele see sobib. Kutsekoolis võib õpetaja ilma konkursita tööle võtta kuni 0,5 ametikohale. Kui seda võimalust targalt kasutada, saab kaasata erisuguseid inimesi ning anda mõlemale poolele uurida, kas see on töö, mida ta südamest teha tahab. Koolis teisiti töötada ei saa ega ole mõtetki, haridus peab väga meeldima.

On mitmeid ägedaid inimesi, kes kooli sattudes on teinud karjääripöörde. Hariduse kasuks. Haridus vajab andekaid ja võimekaid inimesi.

Üks praktika on meie enda õpilaste võimekuse märkamine. Kaasame abiõpetajatena oma õpilasi või noori vilistlasi, kelles näeme õpetajat. Sotsiaalset loovust. 90% neist jääb ühel või teisel viisil õpetamisega seotuks.

Meid mõlemaid Meritiga käivitab loovus, innovatsioon, uued ideed. Põrgatame ja peegeldame ideid. Arutame hariduse, elu, maailma üle.

Meie ühine lemmiktegevus on mõtestatud rännakud.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!