Mitteformaalne keeleõpe võiks saada keeleõppe pärisosaks!

Multilingua pakub eesti, vene ja inglise keele klubisid lastele alates neljandast eluaastast kuni gümnaasiumieani välja.

Multilingua keelekeskus on Eestis tegutsenud üle 25 aasta. Selle aja vältel oleme pakkunud võõrkeelte õppimise võimalusi nii kodu- kui välismaal eelkõige täiskasvanutele. Viimastel aastatel oleme märganud huvi kasvu laste ja noorte mitteformaalse ehk sellise keeleõppe vastu, mis toimub väljaspool koolitunde keeleklubides ja -laagrites. 

Millest tuleneb suurenenud huvi ja vajadus õppida võõrkeeli lisaks kohustuslikule kooliprogrammile, analüüsivad õpetajad, kes ei õpeta lastele ja noortele võõrkeelt mitte ainult Multilingua keeltekoolis, vaid ka üldhariduskoolis. 

Koolivaheaegadel organiseeritakse Tallinnas eesti, inglise ja vene keele linnalaagreid algklassilastele, kes ei räägi neid keeli emakeelena. Narvas toimuvad vene keele laagrid põhikooliõpilastele, et saada sõbraks idanaabri riigikeelega ja tekiks arusaam selle maailmakeele vajalikkusest.

Huvi keeleklubide ja -laagrite vastu aina kasvab

Multilingua eesti keele kui võõrkeele õpetaja Katrin Boode ütleb, et keeleklubides ja -laagrites osalemine võimaldab koolis õpitavat keelt praktiseerida. Tavaliselt tulevad klubisse sellised õpilased, kel on juba päris hea keelebaas, ja siis on hea praktiseerida keelt väikeses rühmas, turvalises ning pingevabas õhkkonnas. Õpikuid ei kasutata, vajadusel töölehti, sest lastele meeldib palju rohkem mitmesuguseid laua-, keele- ja äraarvamismänge vmt mängida. Suuremad õpilased arutlevad hea meelega ka maailmaasjade üle. Võrreldes õpilase-õpetaja individuaaltundidega on keeleklubis ja -laagris aktiivsem ja lõbusam õppida ning tänu sellele kasvab julgus keelt kasutada kiiresti.  

Hindamine piirab õpetaja loomingulisust tundides

Keelelaagrite ja -klubide eelis koolitundide ees seisneb inglise ja vene keele õpetaja Margarita Demtšenko arvates selles, et õpetaja ei pea lähtuma õppekavast ning panema hindeid. Samas puudub õpilastel hirm ebaedu ees. „Kuigi eesti koolides on õpetajatel üsna suur vabadus õppekava läbiviimisel, piiravad kohustuslik hindamine ning õpetaja vastutus õpilaste tulemuste eest õpetaja loomingulisust tundide kavandamisel ja läbiviimisel,“ märgib Demtšenko. 

Ka Demtšenko leiab, et keelelaagrid ja -klubid pakuvad võimalust aktiveerida olemasolevaid teadmisi ja sõnavara mängulises keskkonnas, mis omakorda aitab vanematel vastata oma lapse küsimusele „Miks ma pea seda või teist keelt õppima?“. Ehk teisisõnu, osalemine klubis või laagris tõstab lapse motivatsiooni võõrkeeli õppida. Kuna keelelaagris ja -klubis osalejate arv on piiratud, on igal lapsel füüsiline võimalus rääkida ja küsida ehk just suuliselt võõrkeelt harjutada. 

Läinud suvel leidis põhikooliõpilastele esimest korda aset vene keele laager Narvas. See laager pakub võimalust õppida keelt keelekeskkonnas, ja seda meie enda kodumaal. Narva keelelaagri vene keele õpetaja Jelena Naumova toob välja, et kui noor õppija kuuleb ja näeb õpitavat keelt Narva linnaruumis, teadvustab ta, et meie ümber on selle keele kandjad ja vene keel on päriselt olemas. Juba mõnest sõnast aru saamine tekitab äratundmisrõõmu ja lisab motivatsiooni võõrkeelt edasi õppida. 

Kokkupuude emakeele rääkijaga on väärt kogemus

Edasijõudnud vene keele õppija hindab kõrgelt võimalust puutuda Narvas keelekeskkonnas kokku kohalikega, kes räägivad vene keelt emakeelena, ja kuulda enda ümber erinevat sõnakasutust, intonatsioone, kõnetempot. Kui keeleõppija saab kasvõi mõne sõna vahetada keelekandjaga, annab see tema motivatsioonile keelt õppida tuult tiibadesse. Just nagu käivituks sisepõlemismootor – õppija teadvustab endale, et keelebarjäär on ületatud. Teismelisele on keelekandja antud positiivne tagasiside eriti väärtuslik.

Jelena Naumova toob välja, et keelelaagris on lubatud käitumismallid, mille üle formaalses keeleõppes võidakse kulmu kortsutada. Näiteks tohib kaaslasele ette öelda, kui teine on hädas. Kui ise küsimusele vastust ei tea, siis vaadatakse küsivalt kaaslasele otsa, antakse märku, et abi on vaja. On võimalik ka grupiga ühineda ja lahendada ülesanne ühiselt. 

Lapsed on julgemad ka kooli keeletunnis

Margarita Demtšenko sõnul annab mitteformaalses keeleklubis osalemine lapsele igal juhul eduka soorituse kogemuse, mis teeb ta julgemaks ning aktiivsemaks ka koolitundides. Klubid pakuvad haridusliku väärtuse kõrval suurepäraseid võimalusi arendada sotsiaalset pädevust, sh lastele, kes ei käi lasteaias või on koduõppel. Klubis või laagris õpib laps teistega arvestama, tundma rõõmu ühistest tegevustest ning teostama ennast kehtivate reeglite raames. 

Katrin Boode lisab, et keelelaager on kasulik ajaviide nagu iga teine laste- ja noortelaager, mis toetab noore huvisid, annab keelepraktikat, rikastab sõnavara ja laiendab silmaringi. Tavaliselt tutvutakse keelelaagris oma kodulinna huvitavate kohtadega, kus saab õpitavat keelt praktiseerida. 

Formaalne ja mitteformaalne keeleõpe võiksid käia käsikäes, ehk mitteformaalne keeleõpe võiks saada keeleõppe pärisosaks, siis on see tulemuslikum, näitab meie kogemus. Riik võiks siin õla alla panna, sest paraku ei ole keeleklubid ja -laagrid kõigile lastele kättesaadavad just raha mõttes. Kuidas, mil viisil ja mis mahus see tugi olla võiks, on riigi ja erasektori edasise arutelu teema. Kuni me võimaliku koostöö üle juurdleme, ootame juba praegu tegema üldhariduskoolidega koostööd keeleõppe tulemuslikumaks muutmiseks.